“Kliment Vorošilov”
Raamat annab ülevaate väljapaistva nõukogude riigi- ja parteitegelase, Nõukogude Liidu marssali, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase ning sotsialistliku töö kangelase Kliment Vorošilovi elust ja tegevusest.
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Kolm meistrit. Balzac. Dickens. Dostojevski”
Austria kirjaniku, biograadilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele H. Balzacile, Ch. Dickensile ja F. Dostojevski.
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Kümme tuhat muret”
Korea sõja orvu elutee Igast Elizabeth Kimi elulõimest kajab vastu traagika ning käesolevas siiras ja lihtsas jutustuses on ta neist põiminud südantlõhestavalt kauni kanga. – Arthur Golden, “Geiša memuaaride” autor Värskelt ja peenetundeliselt kirjutatud “Kümme tuhat muret” on üks südantlõhestavamaid lugusid, mida ma eales lugenud olen; seda peaks lugema kõik, kes armastavad memuaare, huvituvad Aasia-Ameerika […]
“Kuningannade viimased päevad”
Kuidas surid ajaloo kõige kuulsamad valitsejannad? Parimad prantsuse ajaloolased ja ajalookirjanikud jutustavad nende viimastest päevadest – Kleopatra enesetapust Belgia Astridi dramaatilise õnnetuseni, peatudes Mary Stuarti ja Marie-Antoinette´i hukkamisel, Agrippina, Sissi ja Venemaa Aleksandra mõrval ning Caterina de´ Medici, Austria Anna, Katariina II, kuninganna Victoria ja keisrinna Eugenie üleval agoonial – oma hingepõhjani liigutavates lugudes, mis […]
“Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas”
Loodan, et seda raamatut lugedes mõistsid paljud: mehest tõelist kuningat, naisest kuningannat, poisist printsi ja neiust printsessi ei tee niivõrd kuninglikust soost päritolu, kuivõrd igaühe ilu, mõistus ja väärikus. Arvan sellele mõttetele tuge leidvat ka ühelt Kadrioru keiserlikust iluaiast Kaja Lembergi poolt tehtud fotolt.
“Kuninglikud armastuslood. Tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga”
Camilla Tominey sissejuhatus Riiklike kohustuste koorma all ei saa abielluda ainult armastusest – kuningate tegelikud armulood on muinasjuturomantikast sageli valgusaastate kaugusel. Raamat “Kuninglikud armastuslood” annab paeluva ülevaate kuningate ja kuningannade armusuhetest viimase seitsme sajandi jooksul ning avaldab üllatava tõe tegelike tunnete kohta legendaarsete lugude taga. Selles raamatus on neliteist saatuslikku armulugu, alates Louis XVI ja […]
“Kuulsaid 19.-20. sajandi matemaatikuid”
Raamat on järg aastatel 1975, 1978, 1982 ilmunud samalaadsetele väljaannetele. Antakse populaarne lühiülevaade 19.-20. sajandi tuntud matemaatikute elukäigust ja tegevusest. Seekord on vaatluse all Hermite, Kronecker, Riemann, Kummer, Dedekind, Klein, Poincare, Cantor, Minkowski, Ljapunov, Kneser ja Steklov. Raamat on mõeldud kõigile, keda huvitab teaduse ajalugu, eelkõige muidugi õpetajatele, üliõpilastele ja vanemate klasside õpilastele.
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Kuulsaid XVIII-XIX saj. matemaatikuid”
… Newtoni, Leibnizi ja Bernoullide poolt rajatud infinitesimaalarvutus arenes ja levis palju hoogsamalt, kui tema avastajad olid osanud loota. Lisaks sellele arendati välja ja süstematiseeriti XVIII sajandi teisel poolel algebra; anti üldine formuleering analüütilisele geomeetriale, loodi kujutava geomeetria põhialused, elustati uuesti arvuteooria kui matemaatiline distsipliin, hakkas formeeruma tõenäosusteooria. Infinitesimaalarvutuse meetodid tungisid ka astmeridade ja trigonomeetriliste […]
“Kuulsate kunstnike armuelu”
Suur kunst toob esile kujutatava varjatud sügavused, kuid nii mõnigi kord on kuulsad kunstnikud pannud oma taiestesse tahtmatult iseenda isiksuse. Tänu sellele võime põgusa pilgu heita ammu surnud loomemeistrite elujanule ja argielu rõõmudele. Miks Picasso, Gauguin ja Augustus John ei leidnud seksuaalset rahuldust? Miks kinkis Van Gogh prostituudile oma kõrva? Cawthorne´i kirjanduslike seksportreede tarvis poseerivad […]
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Lapsi ei võta minult keegi”
Dramaatiline lugu ühe ema otsusekindlusest saada tagasi röövitud tütar ja poeg. See raamat räägib kõige rängemast sündmusest minu elus – mees, keda ma oma abikaasana armastasin ja usaldasin, röövis mu lapsed. Kuni selle hetkeni olin pühendanud end sedasama kogenud emade aitamisele ja abikaasa oli mind alati toetanud. Mitte sekundikski polnud mulle pähe turgatanud mõte, et […]
“Laterna magica”
Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani mälestusteraamat (1987). Ennast ja teisi säästmata kujutab autor selles oma elukäiku, lapsepõlve ja noorust, tööd filmis ja teatris, suhteid naistega, kohtumisi filmikunsti suurkujudega, oma eksiiliaastaid ja kojutulekut. Lõpuks ring sulgub, jääb taas lapsepõlv, isa ja ema …
“Lenin. Biograafia”
Robert Service analüüsib Lenini kui poliitilise liikumise juhi ja mõtleja karjääri kaudu nii Oktoobrirevolutsiooni sündmusi kui marksismi-leninismi ideid. Autori tähelepanu keskmes on üheparteiline riik, kommunistide majanduspoliitika, diktatuur ja Euroopa sisesõja poliitika. Nõukogude Liidu algupära uurides selgitab raamatu autor Leninist jäänud ning isegi pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist 1991.aastal osaliselt püsiva riigi ja ühiskonna olemist. Robert Service […]
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Lomonossov”
A. Morozovi teos “Lomonossov” on mahukas uurimus XVIII sajandi esimese poole suurest vene teadlasest ja poeedist. Oma tööde ja avastustega rikastas Lomonossov väga paljusid teadus- ja kunstialasid (füüsika, astronoomia, geograafia, geoloogia, poeesia, mosaiigikunst jne). Et lugejale selgemat pilti anda, missugune oli Lomonossovi osa igaühes neist, käsitleb autor ainult suure teadlase ja kunstniku noorust rangelt kronoloogiat […]
“Lõppmäng”
Legendaarse malegeeniuse Bobby Fischeri silmipimestav tõus ja langus imelapsest hullumeelsuse piirile Kui 20-aastane Bobby Fischer tuli 1964. aastal USA malemeistriks, polnud see asjatundjatele mingi üllatus. Saavutuse tegi enneolematuks asjaolu, et ta võitis kõik üksteist mängitud partiid, alistatute hulgas oli ka suurmeister Samuel Reshevsky. Niisugust tulemust pole kellelgi tänapäevani õnnestunud korrata. Kaheksa aastat hiljem võitis Bobby […]
“Louis Armstrong”
Ta oli väike mustanahaline poiss, kes mängis kooruva värviga majalobudiku tolmuses tagahoovis ühe põiktänava lõpus sajandivahetuse New Orleansi slummis. Majalobudikul ei olnud käimlat. Vett saadi vihmaveetünnist. Tema ainsaks riidehilbuks oli pikk kleidi moodi särk. Tema mänguasjadeks olid puuoksad ja kivikesed ja igasuguste minema visatud asjade tükid, mida ta juhtus leidma. Tema ainsaks hooldajaks oli ta […]
