“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”
II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”
II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”
III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Fööniksi viimane lend”
Kolm erinevast rahvusest, erineva vanuse ning elusaatusega naist – eakas hispaanlanna, noor eestlanna ja plikaohtu sakslanna -, istuvad Barcelonas lennukile, et lennata Saksamaale. Saatuse tahtel kõrvuti istuma sattunud naised otsustavad lennuaja lõbusamaks muuta ning räägivad üksteisele lugusid oma elu olulisematest ning meeldejäävamatest seikadest, alates varasest lapsepõlvest kuni kõige värskemate juhtumisteni välja. Paralleelselt jutustatud lugudega arenevad […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“June / Julien”
Romaanivõistlus 2016 I koht Just nii, ma imetlesin sind, ma jumaldasin sind, aga häbenesin seda päriselt välja näidata. Ma surusin selle tunde kokku ja peitsin väikestesse asjadesse, nagu peotäide maasikatesse, mõnesse kallistusse või puudutusse, väikestesse tähelepanu ja hoolitsuse avaldustesse. Ja siis muidugi need eriti lapsikud tähelepanuavaldused – pritsisin sind murukastmisvoolikust vähimagi kahetsuseta läbimärjaks ja siis […]
“Kallis Mari”
Pärast 1905. aasta sündmusi ja enne uut pöördelist aega, mis lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega, oli mõneti ühiskondliku stabiilsuse ajajärk. Ustav Mikelsaare romaanitriloogia esimene osa “Kallis Mari” viib lugeja kõigepealt just murrangute algamise aega. Tegevus toimub Tartus ja peategelaseks on arstiteaduse üliõpilane Jaagup. Romaan algab 1913. aastaga ning jõuab lõpuks 1918. aasta Saksa okupatsioonini ja saksakeelse […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Nõiatants”
Romaanivõistlus 2016 – III koht. Pastoraadihoones oli küllaltki soe ja hubane, kuid keskpäevaks tundis kohtunik kahetsust, et pidi külma ilma tõttu oma uurimist toimetama siseruumides. Asi oli nimelt selles, et paljud talumehed haisesid koledal kombel sõnniku ja kirbe lõkke- või koldesuitsu järele, sest talvel elati loomadega koos, aga pesti end harva – veekogud olid jääkaane […]
“Novembriöö kirjad”
Romaanivõistlus 2016 II koht Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meeleahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa […]
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Pimeduses kulgeb tee”
Koolitüdruk Karita pageb kodust ning sõidab veebitutvuse ajel salaja Afganistani. Mõnda aega annab ta endast märku, kuni side katkeb. Kui Karita ema Marion oma 16-aastase tütre jälil Kabuli sõidab, ei aima ta tegelikult, mis seal eest ootab. Ema tutvub paljude abivalmis inimestega, tänu kellele avastab ta nii mõndagi nii tütre kui ka enda kohta. Marioni […]
“Reigi õpetaja”
Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan “Reigi õpetaja” on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani minategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle. “Reigi õpetajat” on peetud Aino Kalda kõige rikkamaks ja jutustamistehnikalt omapärasemaiks teoseks. […]
“Sellest mustast mungast”
Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, […]
“Urmas ja Merike”
Lugu aasta 1000 ümber. Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey “Urmas ja Merike” (I osa esmatrükk 1935, II osa 1936) on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatuimaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna. “Urmas ja Merike” annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori […]
“Venna arm”
Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel? Mees istub köögis ja mõtleb vennast. Selles istumises […]
