“Mootorisport”
Minevikust tänapäevani Suure populaarsuse on käesoleval sajandil omandanud mitmesugused auto- ja mootorrattavõistlused. Sammunud aegade vältel käsikäes kogu autoasjanduse ja mootorrattaehituse arenguga, oli iga taoline üritus teadlastele ja inseneridele omamoodi välilaboratooriumiks, kust nad otsisid kinnitust oma loomingulistele taotlustele. Teisest küljest pakkus selline võistlus tehnikahuvilistele noortele ka sportlikke elamusi. Kihutamine maanteel, kurvilisel ringrajal, hipodroomiovaalil või teedeta krossimaastikul […]
“Olümpiamängud”
Entsüklopeediline teatmeteos See raamat annab ülevaate kõigist ajavahemikus 1896-1976 toimunud suve- ja taliolümpiamängudest. Teose esimeses osas on käsitletud olümpialiikumise üldküsimusi. Põhiosa sisaldab kõigi olümpiaspordialade lühiiseloomustuse, tabeleid ning andmed iga ala kuue parima sportlase või võistkonna ja nende tulemuste kohta olümpiamängude kaupa. Paberkaaned kulunud, valged ääred pruunid ja plekilised
“Olümpiamängude ajalugu 1920-1944. Suvemängud”
Teine raamat Suvemängud Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud. Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri. Nii tulebki raamatusarja “Olümpiamängude ajalugu” II osas juttu toimunud ja toimumata olümpiamängudest aastatel 1920-1944. Olümpiamaailm kahe sõja vahel Antwerpen 1920 Pariis 1924 Amsterdam 1928 Los Angeles 1932 Berliin 1936 Tokyo 1940 Helsingi […]
“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Olümpiaregatiraamat”
Mõte korraldada 1980. aasta olümpiamängude purjetamisvõistlused just nimelt Tallinnas, mitte mõnes teises Läänemere- või ka Musta mere äärses NSV Liidu linnas, ei leidnud rahvusvahelist kõlapinda mitte juhuslikult. Tallinn on paljude lähemate ja kaugemate maade purjetamisentusiastide teadvuses olnud mitte ainult kuulus sadamalinn, vaid ka arvestamisväärne jahtklubide ja purjespordilinn juba läinud sajandist alates. Muidugi on Eesti ja […]
“Paul Keres. Photographs and GAMES”
Mälestusi, materjale, kirju Eestlane Paul Keres (1916-1975) kuulus neli aastakümmet malemaailma absoluutsesse tippu. Tõusnud iseõppijana väga noorelt suurimate kõrvale, sai ta 1938. AVRO turniiri võiduga õiguse maailmameistrimatšiks. Paraku lõikasid edasise läbi traagilised ajaloosündmused: esmalt kodumaa iseseisvuse kaotamine, seejärel alanud sõda ja lõpuks saatust määravalt koostöö Eesti rahvuslastega. Pääsenud küll otsesest arveteõiendamisest, kuid tõrjutud kõrvale maailmameistritiitli […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Ratsutamine”
Minevikust tänapäevani. Järjekordne teos sarjast “Minevikust tänapäevani” annab sõnas ja pildis ülevaate ratsutamise arengust läbi aegade maailmas, Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. Sisukord: Kohtumine hobusega. Ratsutamine kui elulaad. Keskaja ratsutamiskunst. Ratsutamiskunsti ajaloost. Sportliku ratsutamise ajaloost. Ratsutamine ja ratsavägi. Ratsahobuse tõuaretuse ajaloost. Ratsutamine olümpiamängudel. Ratsasport Venemaal. Ratsasport Nõukogude Liidus. Ratsasport kodanlikus Eestis. Ratsasport Nõukogude Eestis. Statistika. […]
“Retk Eesti spordiajalukku”
“Eestlased on kõva spordirahvas!” – sedaviisi on öeldud teistes nõukogude vabariikides, sedaviisi on eestlasi nimetatud kaugemalgi. Öeldus on tõtt, sest meil on traditsioone ja saavutusi, mille üle võib uhkust tunda.
“Salt Lake City 2002. XIX taliolümpiamängud”
8. veebruaril 2002 seisab peatreener Mati Alaver Soldier Hollw´ suusastaadioni kohal lumisel nõlval ja jälgib lummatult üht pilti. Andrus Veerpalu, sünnipäevalaps, sõidab paarisaja meetri kaugusel mäkke. Läheb täiesti otse, käärsammu kasutamata. Kergelt kühmus nagu ikka, pilk maas, aga lennukalt, võimsalt. Võõrad treenerid vaatavad rühkijale järele ja vangutavad pead. Alaver pead ei vanguta. Temagi tajub saabuvat […]
“Sõit on sees”
80 autotesti “Top Geari” saatejuhilt Pange end valmis, Clarkson on tagasi. Ta tahaks teile tutvustada maailma kõige vaimustavamaid, pööraselt kiiremaid ja nutmapanevalt kaunemaid autosid (koos mõne andestamatu katastroofiga …). Ta tutvustakski, kui väga paljud asjad vahepeal tema tähelepanu kõrvale ei juhiks ja sunniks kõike hinge pealt ära rääkima. Igatahes on Clarksoni maailm üks nõutukstegev koht, […]
“Soul ’88”
Esimesed päevad olümpialinnas möödusid nagu põuavälk – oli ja ei olnud. Buss, võistlus, telefon, pressikeskus, hotell, telefon, midagi unelaadset ja kõik. Hetkegi ei olnud aega põhjalikumalt järele mõelda, kus ma olen, mida teen ja milleks. … – Raul Rebane
“Sporditähed 2007”
Suureks spordirahvaks saame siis, kui meie rahvuskangelased võidavad olümpia – ja maailmakulda ning me ise agaralt liikumisharrastuse rõõme naudime. 2007. aasta näitas, et oleme teel. Mart Siimann Eesti Olümpiakomitee president
“Sporditähed 2008”
Olümpiapere on spordimaailmas sama tähtis ja omanäoline nagu iga perekond ühiskonnas. Sportlased, treenerid, kohtunikud, arstid, ajakirjanikud ja korraldajad – meid kõiki liidab spordiarmastus. Olümpia-aastal tunneme seda eriliselt. Mart Siimann Eesti Olümpiakomitee president
“Sporditähed 2009”
Tänapäeva tippsport on raske töö – higi ja vaev, vigastus ja valu, enesesund ja kannatus. Kehalisest ponnistusest pole kergem vaimu arendamine, tahte mobiliseerimine ja hinge tasakaalus hoidmine. Niisuguse ränga pingutuse õigustus ja tasu on võiduga kaasnevad rõõmupisarad, sinimustvalge masti kerkimine, rahva armastus ja tänu. 2009. aastal Eesti sportlaste üle 100 tiitlivõistluste auhinna hulgas säras kõige […]
“Sport füsioloogi vaatevinklist”
Käesolev raamat tahab lugejale pakkuda mõningat ülevaadet spordifüsioloogia kaasaegsetest saavutustest. Lugeja teeb koos autoriga ekskursiooni organismi sisemusse, et jälgida, mis toimub seal sportlike pingutuste sooritamisel. Esmalt püütakse talle kirjeldada, kuidas lihaseid tööle lülitatakse ja nende talitlust koordineeritakse. Siis selgitatakse, kuidas toimub lihaskontraktsioon ja kust saadakse energia, et paisata oda kaugemale 90 m joonest või läbida […]
“Suusatamine. Minevikust tänapäevani”
Suusasport on viimaste aastakümnete jooksul kujunenud Eesti NSV-s üheks enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu näib aasta-aastalt kasvavat. Võib arvata, et inimesed tahavad teada saada ka suusatamise minevikust ja suusatamise kui spordiala kujunemisest. Käesolevas raamatus püütaksegi anda ülevaade suusatamise tekkimisest kauges minevikus ja selle arenemisest tänapäevani välja ning teha […]
“Sydney 2000”
XXVII olümpiamängud Sydney kuuenda koha mees sõudja Jüri Jaanson naaseb kodumaale Erki Noolega ühes lennukis. Poetab end publiku hulka ja vaatab huviga, kuidas plümpiavõitja ning pronksitoojad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin lahtisele autole astuvad. Kui triumviraat Raekoja platsile jõuab, seisab Jaanson kesk vaimustunud rahvahulka, tütar Anita õlul. … – peatoimetaja Gunnar Press
