“Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes” 1. osa
Käesoleva uurimuse pealkiri sai sõnastuse 1977. aastal. Järgnesid aastad, kus jätkus mõnikord aega tegelda individuaalteemaga, et koguda keeleainest ja lugeda erialast kirjandust. Mõnikord tuli oma teema kauaks kõrvale panna, sest muud tööd (“Eesti murrete sõnaraamat”, “Atlas Linguarum Europe”) olid pakilisemad. Neil aastail puutus näppu palju murdesõnu, mis muidu oleksid ehk jäänud kahe silma vahele, ja […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Eesti keele sõnatuletus”
Täiendatud ja parandatud trükk 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetiste sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele tuletusõpetus”. Täiendatud on eelkõige peatükki, mis käsitleb sõnatuletusega seotud mõisteid, eesti keele derivatsioonisüsteemi ja selle analüüsimise ning kirjeldamise võimalusi ja sõnamoodustuse kohta keelesüsteemis.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik”
II köide. 2. vihik keelutoll – kollisioon Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”
II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide. 1. vihik”
III köide. 1. vihik L – Loops Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti murrete grammatika”
Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti murrete grammatika köide kirjeldab ülevaatlikult meie murrete grammatilist ehitust (põhirõhuga käänd- ja pöördsõnal) ning näitab, missugune murdekeel iseloomustab Eestit eri paigus. Lisatud on sissevaade murdealade liigendamise ja murrete uurimise ajalukku ning käsikirjade ja publikatsioonide loendid. Valminud on üldpilt, mille pinnalt edaspidi luua uusi […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Eesti ortograafia”
Sisukord: Täheortograafia; Algustäheortograafia; Kokku- ja lahkukirjutamine; Lühendamine; Numbrite kirjutamine; Kirjavahemärgid.
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Eesti oskuskeel”
Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]
“Etnograafiline sõnastik”
Sellepärast et etnograafilist kirjandust Eesti üle on vähe, on eesti haritlase teadmised oma rahva asjalisest vanavarast sagedasti võrdlemisi puudulikud. Silmatorkav on nimetuste puudus. Olen mitmel korral olnud hädas teatavate etnograafiliste asjade või nende eriosade nimetuste pärast – küsinud olen mitmelt poolt, aga sagedasti tagajärjeta: eestikeelset nimetust ei ole teatud. Peale selle võib tähele panna erisuguste […]
“Haridusleksikon”
Haridusleksikon koondab endas 43 artiklit hariduse ja kasvatuse olulisematest märksõnadest. Artiklid sisaldavad märksõnade inglise-, saksa-, prantsuse-, soome- ja venekeelse vaste, levinumad definitsioonid, valdkonna arenguloo, aktuaalsed probleemid tänapäeval, olulisimad rahvusvahelised organisatsioonid ja erialased ajakirjad ning olemasolu korral lühiülevaate valdkonna uurimistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu Eesti haridusüldsusele, eriti aga hariduse valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja haridusametnikele.
“Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade”
Monograafia sisaldab üksikasjaliku ülevaate eesti kirderannikumurde struktuurist, murdes toimunud arengutest, murde liigendusest ja suhetest naabermurrete ning sugulaskeeltega. Vajalik teos eesti murdeuurijaile ning eestlaste etnogeneesi ja läänemeresoome keelte uurijaile.
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”
Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel.
