“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Eesti murrete grammatika”
Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti murrete grammatika köide kirjeldab ülevaatlikult meie murrete grammatilist ehitust (põhirõhuga käänd- ja pöördsõnal) ning näitab, missugune murdekeel iseloomustab Eestit eri paigus. Lisatud on sissevaade murdealade liigendamise ja murrete uurimise ajalukku ning käsikirjade ja publikatsioonide loendid. Valminud on üldpilt, mille pinnalt edaspidi luua uusi […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Eesti ortograafia”
Sisukord: Täheortograafia; Algustäheortograafia; Kokku- ja lahkukirjutamine; Lühendamine; Numbrite kirjutamine; Kirjavahemärgid.
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Eesti oskuskeel”
Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]
“Eesti-hispaania sõnaraamat”
Sõnaraamat põhineb 1994. aastal ilmunud Kaarel Peerna «Eesti-hispaania sõnaraamatul», mida on käesolevas väljaandes täiendatud ja parandatud. Sõnaraamat sisaldab umbes 50 000 märksõna nii eesti kirja- kui ka kõnekeele sõnavarast. Võrreldes sõnaraamatu eelmise väljaandega, on välja jäetud vananenud või vähe kasutatavad märksõnad ja lisatud palju uusi märksõna, mis on nüüdisaegses eesti keeles laialt kasutusel. Hispaaniakeelsete vastete […]
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Eesti-läti / Läti-eesti sõnaraamat – Igauņu-latviešu vārdnīca / Latviešu-igauņu vārdnīca. 2 raamatut”
Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile […]
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Ela. Armasta. Naera. Anna”
Valgustunud munga meenutused. Kas tänapäeval võib saada kirgastunuks nagu Buddha? Om Swami väidab, et see on mõtluse ning tões elamise läbi võimalik. Ta lausa kinnitab, et on valgustunuks saamise tee läbi teinud. Ta tõdeb, et tšakrate tegelik taju ja värvid pole päris nii, nagu sellest raamatutes tavaliselt kirjutatakse. Elukäik hõlmab lapsepõlve Indias, ülikooliõpinguid ja tulusat […]
“Etnograafiline sõnastik”
Sellepärast et etnograafilist kirjandust Eesti üle on vähe, on eesti haritlase teadmised oma rahva asjalisest vanavarast sagedasti võrdlemisi puudulikud. Silmatorkav on nimetuste puudus. Olen mitmel korral olnud hädas teatavate etnograafiliste asjade või nende eriosade nimetuste pärast – küsinud olen mitmelt poolt, aga sagedasti tagajärjeta: eestikeelset nimetust ei ole teatud. Peale selle võib tähele panna erisuguste […]
“Hej, Sverige 1”
Kursusega püütakse anda esmased teadmised rootsi keele hääldusest ja grammatikast, muidugi ka sõnavarast. Agaramale õppijale leidub õpikus lisamaterjali. Hääldusosas esitatakse uued sõnad koos tõlkega. Vestlusosas on dialoogid tõlgitud eesti keelde. Õpiku viimastelt lehekülgedelt leiab lugeja harjutuste ja koduste ülesannete vastused ning lisaharjutused, õppetundide sõnastiku ja koondsõnastiku. Autor tänab kõiki, kes õpiku valmimisele kaasa aitasid.
“Inglise keele foneetika”
Õpik kirjeldab tänapäeva inglise keele foneetilist struktuuri. Käsitletud on nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid, sõna- ja lauserõhku, sõnade nõrku ja tugevaid vorme, intonatsiooni jm. Käsitlus põhineb inglise keele briti variandi hääldusel, kuid arvestab ka inglise keele teisi variante (Põhja-Ameerikas, Austraalias jm.). Erilist tähelepanu pööratakse eestlasest õppija raskustele inglise keele häälduse omandamisel ja antakse nõu, kuidas […]
“Inglise-eesti sõnaraamat I-II. 2 raamatut”
Inglise – eesti sõnaraamat. English – estonian dictionary.
“Karjala Valdai murrak”
Järgnevas töös esitatakse materjali karjala keele Valdai murrakust. Seda kõneldakse Valdai kõrgustikul Vene NFSV Novgorodi oblasti mõnede metsakülade elanike hulgas. Karjalased pole seal põlised kohalikud elanikud, vaid umbes kolm sajandit tagasi sisserännanud karjala talupoegade järglased. Karjalased oli põgenenud oma endistest asukohtadest Laadoga järve mailt Rootsi feodaalse riigi surve eest ning Valdai suurte metsade rüpes ja […]
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
“Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade”
Monograafia sisaldab üksikasjaliku ülevaate eesti kirderannikumurde struktuurist, murdes toimunud arengutest, murde liigendusest ja suhetest naabermurrete ning sugulaskeeltega. Vajalik teos eesti murdeuurijaile ning eestlaste etnogeneesi ja läänemeresoome keelte uurijaile.
