“Karjala Valdai murrak”
Järgnevas töös esitatakse materjali karjala keele Valdai murrakust. Seda kõneldakse Valdai kõrgustikul Vene NFSV Novgorodi oblasti mõnede metsakülade elanike hulgas. Karjalased pole seal põlised kohalikud elanikud, vaid umbes kolm sajandit tagasi sisserännanud karjala talupoegade järglased. Karjalased oli põgenenud oma endistest asukohtadest Laadoga järve mailt Rootsi feodaalse riigi surve eest ning Valdai suurte metsade rüpes ja […]
“Keel, mida me harime”
Väljavõte sisukorrast (erinevate autorite artiklid): Keel liistul – T.-R. Viitso. Keel normiliistul – T. Erelt. Sõna, mida ei saanudki olla – H. Saari. Meie keeleühing – Emakeele Selts – H. Ahven. Nii sai minust murdekoguja – A. Toomessalu. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest – H. Rätsep. Semantikast – H. Õim. “Veerev kivi ei sammaldu” – […]
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
“Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade”
Monograafia sisaldab üksikasjaliku ülevaate eesti kirderannikumurde struktuurist, murdes toimunud arengutest, murde liigendusest ja suhetest naabermurrete ning sugulaskeeltega. Vajalik teos eesti murdeuurijaile ning eestlaste etnogeneesi ja läänemeresoome keelte uurijaile.
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Ladina keele grammatika”
ILO miniteatmik Igal kultuursel inimesel on vähemalt mingisugused teadmised ladina keelest: tuntakse mõnd ladinakeelset taime- või loomanimetust, juriidilist põhimõtet või meditsiinilist terminit, poetatakse oma kõnesse ladinakeelseid fraase. Pealiskaudse mulje jaoks piisab sellestki. Käesolev teatmik on aga abiks ka sügavamate teadmiste omandamiseks ladina keelest, andes ülevaate nii ladina keele grammatilisest struktuurist kui ka tähtsamatest väljenditest ja […]
“Ladina keele lugemik”
Käesolev lugemik on määratud õppevahendiks TRÜ Ajalookeeleteaduskonna ja õigusteaduskonna üliõpilastele ja ühtlasi abiõppevahendiks keskkoolides. Lugemiku esimene osa sisaldab üksikute palade kaupa süstemaatilises järjestuses esitatud vajaliku leksikaalse ja grammatilise miinimumi. Tekst koosneb valitud lauseist mitmesuguseilt rooma autoreilt, kuulsaist ütlustest, ladina vanasõnadest, sententsidest jne. Igale palale on juurde lisatud rida lauseid tõlkimiseks eesti keelest ladina keelde, samuti […]
“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”
Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel.
“Leedu-eesti sõnaraamat”
Aastad aastasse tihenev suhtlemine kahe lähestikuse nõukogude vabariigi – Eesti ja Leedu – vahel on juba ammu päevakorda seadnud teineteise mineviku ja tänapäeva lähema tudmaõppimise vajaduse. Kahjuks on sellele oluliseks takistuseks olnud keelebarjäär. Käesolev sõnaraamat püüab abistada eestlasi leedu keele iseseisval õppimisel ning kergemate tekstide tõlkimisel, millest võiks ajapikku välja kasvada sügavam huvi leedu keele […]
“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Longman Dictionary of Scientific Usage”
This is a reference book and practical aid for students studying science through English during their final years at secondary school and for those students using English in their first year at a University but whose education has been in a language other than English. The book will also be of use to those for […]
“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”
Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]
“NTC`s American Idioms Dictionary”
Every language has phrases or sentences that cannot be understood literally. Even if you know the meanings of all the words in a phrase and understand the grammar completely, the meaning of the phrase may still be confusing. Many clichés, proverbs, slang phrases, phrasal verbs, and common sayings offer this kind of problem. A phrase […]
“Portugali-eesti / eesti-portugali”
TEA taskusõnastik 40 000 sõna ja väljendit TEA taskusõnastik üle 40 000 sõna ja väljendit tänapäevane, kõige kasutatavam sõnavara lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus lisainfo Portugali ja Brasiilia kommetest ja kultuurist (Taskuformaat)
“Prantsuse keel edasijõudnuile”
Käesolevas õpikus on 32 õppetundi. Iga õppetund koosneb põhi- ja lisalektüürist, mis on pühendatud ühele või mitmele prantsuse kirjanikule, kelle loomingust valitud tekstide abil antakse ülevaade prantsuse belletristlikust kultuurist renessansist tänapäevani. Põhilektüüri jutustav tekst on varustatud sõnastiku ja kommentaaridega. Raamatu eesmärk on viia õppur kontakti prantsuse kirjakeelega, s.o. õppida lugema prantsuse keeles ilmunud originaalteoseid. Õpik […]
“Prantsuse keele õpik edasijõudnuile”
Käesolev prantsuse keele õpik kujutab endast otsest järge L. Leesi ja T. Vilimaa algajate prantsuse keele õpikule. Õpik hõlmab kolme astet, mis koos algajate õpiku kolme astmega moodustavad kuueastmelise prantsuse keele kursuse. Kursuse võib omandada keskmiste võimetega õppija kolme aastaga, kui ta igas semestris omandab ühe aasta. Õpik annab põhilise grammatikakursuse ja ligikaudu 4000 sõna […]
“Prantsuse-eesti sõnaraamat”
Kallista Kanni “Prantsuse-eesti sõnaraamatust” on varem ilmunud kaks trükki: esimene 1959., teine 1968. aastal. Käesoleva, kolmanda trüki väljaandmise tingis pakiline vajadus prantsuse-eesti sõnaraamatu järele uuenevas Eesti ühiskonnas. Kallista Kanni sõnaraamat on lakooniline; paljude äratuntavate sõnade väljajätmine on autoril võimaldanud laiendada eri valdkondade leksikat. Raamatut on kerge kasutada, sest on loobutud keerukatest filoloogilistest finessidest (on ju […]
“Prantsuse-eesti sõnaraamat”
Käesolev prantsuse-eesti sõnaraamat sisaldab umbes 30 000 sõna. Sõnaraamatu aluseks on prof. V. Pototskaja “Prantsuse-vene sõnaraamat”, mida on täiendatud eriti fraseoloogia osas.
