“Inglise-eesti seletav sõnaraamat”
“PASSWORD. Inglise-eesti seletav sõnaraamat”. Kernerman Semi-Bilingual Dictionaries Siin eesti kasutajale esitletav “semibilingvaalne” ehk pooleldi tõlke-, pooleldi seletav (nn kakskeelestatud) inglise keele sõnaraamat kuulub omanäoliste seletavate sõnaraamatute hulka, mis on kavandatud just neile, kelle emakeel pole inglise keel. Sõnaraamatus on ca 25000 märksõna. Seletav osa – informatsioon sõnaliigi kohta, sõnaseletus, sõnakasutusnäide ja grammatilised märkused – on […]
“Inglise-eesti sõnaraamat I-II. 2 raamatut”
Inglise – eesti sõnaraamat. English – estonian dictionary.
“Inglise-eesti sõnaraamat”
Käesolev inglise-eesti sõnaraamat ilmub 1948. aasta väljaandega võrreldes täiendatud ning parandatud kujul ja on esmajoones määratud keskkoolides õppivale noorsoole, et abistada teda keskmise raskusega ingliskeelse teksti lugemisel. Ühtlasi tahab sõnaraamat abiks olla laiemale tarvitajaskonnale. Sõnade valikul on eelkõige silmas peetud keskkoolidele määratud inglise keele õpikutes ja adapteeritud ilukirjanduslikes teostes kasutatavat sõnavara. Ühtlasi on esitatud kõige […]
“Karjala Valdai murrak”
Järgnevas töös esitatakse materjali karjala keele Valdai murrakust. Seda kõneldakse Valdai kõrgustikul Vene NFSV Novgorodi oblasti mõnede metsakülade elanike hulgas. Karjalased pole seal põlised kohalikud elanikud, vaid umbes kolm sajandit tagasi sisserännanud karjala talupoegade järglased. Karjalased oli põgenenud oma endistest asukohtadest Laadoga järve mailt Rootsi feodaalse riigi surve eest ning Valdai suurte metsade rüpes ja […]
“Keel, mida me harime”
Väljavõte sisukorrast (erinevate autorite artiklid): Keel liistul – T.-R. Viitso. Keel normiliistul – T. Erelt. Sõna, mida ei saanudki olla – H. Saari. Meie keeleühing – Emakeele Selts – H. Ahven. Nii sai minust murdekoguja – A. Toomessalu. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest – H. Rätsep. Semantikast – H. Õim. “Veerev kivi ei sammaldu” – […]
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
“Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade”
Monograafia sisaldab üksikasjaliku ülevaate eesti kirderannikumurde struktuurist, murdes toimunud arengutest, murde liigendusest ja suhetest naabermurrete ning sugulaskeeltega. Vajalik teos eesti murdeuurijaile ning eestlaste etnogeneesi ja läänemeresoome keelte uurijaile.
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Kodumurre 19”
Sisukord: – Paul Ariste 80 – Paul Ariste, Koolmeistergi võib kasvatada lingvisti. – Paul Ariste, Tallinna gümnaasium eesti keele harrastuste keskusena 17.-19. sajandil. – Kristi Salve, Ühe noore rahvaluulekoguja jälgedes. Uurimisreisidelt – Lauri Kettunen, Külaskäik Juhan Liivi juurde (1911). – Evi Tael, Päevik murdekogumismatkalt Rammu saarele. – Piret Norvik, Vadjamaal “Linnutee tuuli” filmimas. Meie abimehi […]
“Ladina keele grammatika”
ILO miniteatmik Igal kultuursel inimesel on vähemalt mingisugused teadmised ladina keelest: tuntakse mõnd ladinakeelset taime- või loomanimetust, juriidilist põhimõtet või meditsiinilist terminit, poetatakse oma kõnesse ladinakeelseid fraase. Pealiskaudse mulje jaoks piisab sellestki. Käesolev teatmik on aga abiks ka sügavamate teadmiste omandamiseks ladina keelest, andes ülevaate nii ladina keele grammatilisest struktuurist kui ka tähtsamatest väljenditest ja […]
“Ladina keele lugemik”
Käesolev lugemik on määratud õppevahendiks TRÜ Ajalookeeleteaduskonna ja õigusteaduskonna üliõpilastele ja ühtlasi abiõppevahendiks keskkoolides. Lugemiku esimene osa sisaldab üksikute palade kaupa süstemaatilises järjestuses esitatud vajaliku leksikaalse ja grammatilise miinimumi. Tekst koosneb valitud lauseist mitmesuguseilt rooma autoreilt, kuulsaist ütlustest, ladina vanasõnadest, sententsidest jne. Igale palale on juurde lisatud rida lauseid tõlkimiseks eesti keelest ladina keelde, samuti […]
“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”
Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel.
“Leedu-eesti sõnaraamat”
Aastad aastasse tihenev suhtlemine kahe lähestikuse nõukogude vabariigi – Eesti ja Leedu – vahel on juba ammu päevakorda seadnud teineteise mineviku ja tänapäeva lähema tudmaõppimise vajaduse. Kahjuks on sellele oluliseks takistuseks olnud keelebarjäär. Käesolev sõnaraamat püüab abistada eestlasi leedu keele iseseisval õppimisel ning kergemate tekstide tõlkimisel, millest võiks ajapikku välja kasvada sügavam huvi leedu keele […]
“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Longman Dictionary of Scientific Usage”
This is a reference book and practical aid for students studying science through English during their final years at secondary school and for those students using English in their first year at a University but whose education has been in a language other than English. The book will also be of use to those for […]
“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”
Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]
“NTC`s American Idioms Dictionary”
Every language has phrases or sentences that cannot be understood literally. Even if you know the meanings of all the words in a phrase and understand the grammar completely, the meaning of the phrase may still be confusing. Many clichés, proverbs, slang phrases, phrasal verbs, and common sayings offer this kind of problem. A phrase […]
