“Eesti murrete sõnaraamat I/1 – A-J”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”
Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad: mis on hea ja mis halb keel. Kirjakeele normi alus kogu Eesti […]
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Eesti oskuskeel”
Raamatus käsitletakse üldkeele, oskuskeele ja oskussõnavara vahekordi, analüüsitakse termini mõistet, tema tähenduslikke ja vormilisi iseärasusi, moodustusviise ning nõudeid terminile, selgitatakse terminisüsteemi ehitust ning oskuskeelekorralduse, sealhulgas oskussõnavara standartiseerimise olukorda ja probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile, kel tuleb tegelda eestikeelse terminoloogia loomise või korrastamisega mis tahes erialal, kuid on huvipakkuv ka lingvistidele ja ajakirjanikele ning üldse […]
“Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik”
„Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) alusel koostanud Gao Jingyi. Esimeses eesti-hiina sõnastikus on üle 5000 eesti keele olulisemat sõna, mis on seletatud lihtsas keeles. Hiina vaste on antud iga sõnatähenduse juures. Sõnastik aitab eesti keelt õppivatel hiinlastel, nii algajatel kui ka edasijõudnud keeleõppijatel eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnastik aitab ka hiina keele huvilistel […]
“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eesti-poola vestmik”
Käesolev vestmik on mõeldud Poolasse sõitvatele eestlastele, samuti kõigile neile, kes viibivad selles riigis läbisõidul, ent ei kavatse suhelda ainult kolmandate keelte vahendusel ega kõige efektiivsema – nii nagu tõendab praktika – žestide ja kehakeele abil. Loomulikult ei luba vestmiku sõnavara ja väljendivalik arendada pikemaid vestlusi, ent need peaksid siiski võimaldama edastada ja mõista põhilist […]
“Eesti-saksa sõnaraamat”
Juba pikemat aega on laiades ringkondades tuntud puudust eesti-võõrkeelsetest sõnaraamatutest. Käesolev sõnaraamat püüab kõrvaldada seda puudust saksa keele alal. Sõnaraamat koosneb järgmistest osadest: 1. eessõna, 2. juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks, 3. eesti tähestik, 4. sõnaraamatus kasutatud lühendite nimestik, 5. foneetilise transkriptsiooni märgid ja nende eestikeelsed vasted, 6. sõnastik, 7. geograafilisi nimetusi, 8. tugevate ja ebareeglipäraste verbide […]
“Eesti-vene sõnaraamat”
9., parandatud trükk Sõnaraamatus on umbes 50 000 igapäeva- ja oskussõna. Esitatakse ka lühiülevaade vene keele grammatikast, juhised eesti nimede kirjutamise kohta vene keeles, vene nimede kirjutamise kohta eesti keeles ning valik kasutatavamaid geograafilisi ja administratiivterritoriaalseid nimesid.
“Etnograafiline sõnastik”
Sellepärast et etnograafilist kirjandust Eesti üle on vähe, on eesti haritlase teadmised oma rahva asjalisest vanavarast sagedasti võrdlemisi puudulikud. Silmatorkav on nimetuste puudus. Olen mitmel korral olnud hädas teatavate etnograafiliste asjade või nende eriosade nimetuste pärast – küsinud olen mitmelt poolt, aga sagedasti tagajärjeta: eestikeelset nimetust ei ole teatud. Peale selle võib tähele panna erisuguste […]
“Hargla murraku konsonantism”
Käesolev ülevaade kirjeldab Võru murde Läänerühma kuuluvat Hargla murrakut ning hõlmab koostaja väitekirja “Häälikulooline ülevaade Hargla murrakust. Konsonantism.” (kaitstud Tartus 1959). Aursaadavalt on ajavahemikus 1959-92 keeleteadus edasi arenenud ning muutunud keeleajaloolised tõekspidamised. Tänapäeva seisukohast on väitekirja väärtuslikumaks osaks jäänud just selle murdeainestik, aastail 1945-55 töö koostaja poolt kogutud Hargla keelenäited. Siis oli võimalik kuulda veel […]
“Haridusleksikon”
Haridusleksikon koondab endas 43 artiklit hariduse ja kasvatuse olulisematest märksõnadest. Artiklid sisaldavad märksõnade inglise-, saksa-, prantsuse-, soome- ja venekeelse vaste, levinumad definitsioonid, valdkonna arenguloo, aktuaalsed probleemid tänapäeval, olulisimad rahvusvahelised organisatsioonid ja erialased ajakirjad ning olemasolu korral lühiülevaate valdkonna uurimistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu Eesti haridusüldsusele, eriti aga hariduse valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja haridusametnikele.
“Hej, Sverige 1”
Kursusega püütakse anda esmased teadmised rootsi keele hääldusest ja grammatikast, muidugi ka sõnavarast. Agaramale õppijale leidub õpikus lisamaterjali. Hääldusosas esitatakse uued sõnad koos tõlkega. Vestlusosas on dialoogid tõlgitud eesti keelde. Õpiku viimastelt lehekülgedelt leiab lugeja harjutuste ja koduste ülesannete vastused ning lisaharjutused, õppetundide sõnastiku ja koondsõnastiku. Autor tänab kõiki, kes õpiku valmimisele kaasa aitasid.
“Hej, Sverige 2”
Käesolev vihik on jätkuks 1992. a. sügisel ilmunud õppematerjalile “Hej Sverige!”. Siinsedki õppetükid sisaldavad igapäevaeluga seotud vestlusteemasid. Raamatu lõpust leiab lugeja grammatikaülevaate ja sõnastiku. Leidub harjutusi iseseisvaks tööks.
“Hiina keel”
Maailma enimmüüdud vestmik 1200 sõna ja väljendit lihtsustatud hääldusjuhised hiina-eesti ja eesti-hiina sõnastik väike toidusõnastik väljendid hädaolukorraks teemade jaotus värvide kaupa Sari: Berlitz (taskuformaat, raamatuga kaasas ei ole CD-d)
“Hispaania keele kursus iseõppijale. Kesktasemele”
Põhineb Berlitzi enam kui 100 aasta pikkusel keeleõpetuse kogemusel praktiline kursus kesktasemele komplektis on õpik ja 3 audio-CDd suhtlemiseks olulised teemad ja sõnavara lihtsad reeglid ja selged juhised kordamisküsimused ja õiged vastused 200 minutit kuulamistekste ja harjutusi aitab igapäevaolukordades hispaania keeles hästi hakkama saada
“Inglise keele foneetika”
Õpik kirjeldab tänapäeva inglise keele foneetilist struktuuri. Käsitletud on nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid, sõna- ja lauserõhku, sõnade nõrku ja tugevaid vorme, intonatsiooni jm. Käsitlus põhineb inglise keele briti variandi hääldusel, kuid arvestab ka inglise keele teisi variante (Põhja-Ameerikas, Austraalias jm.). Erilist tähelepanu pööratakse eestlasest õppija raskustele inglise keele häälduse omandamisel ja antakse nõu, kuidas […]
