“Lahemaa”
See raamat räägib esimesest Eestis loodud rahvuspargist – Lahemaast. Siit leiad pilte ja teavet selle mitmekesise ja kauni rahvuspargi loodusest, mõisatest, küladest ja inimestest ning muidugi merest. Pildid on teinud soome fotograaf Pentti Johansson ja teksti kirjutanud lahemaalane Peeter Hussar. Lahemaa rahvuspark loodi 01.juunil 1971. a. Oma nime sai ta nelja Soome lahte tungiva neeme […]
“Laidude raamat”
Igal inimesel on oma unelmate maa, mida ta kunagi tahaks leida, kuhu ta tahaks jõuda. Tema töö ja loomingu allikas, salasoovide redupaik. Üheks selliseks on meie väikesed meresaared. Ütleb loodusteadlane Fred Jüssigi: “Vaevalt küll leidub inimest, kelles läbi hommikuse udu või üle sädeleva merepinna paistev saar ei ärataks soovi sinna jõuda, teda oma silmaga näha […]
“Loodusmälestised 5. Harjumaa – Paldiski, Pakri poolsaar ja saared”
Pakri poolsaar ja saared on Eesti looduskaunimaid piirkondi. Rohkesti on seal ka kultuuriväärtusi. Paldiski jäävabad sadamad ja pealinna lähedus peaks sinna juba lähiajal tooma arvukalt turiste. Need vastuvõtuks peame me valmis olema ning käesoleva brošüür teenibki eeskätt matkajate ja puhkajate huve.
“Matsalu roostikus”
Sisukord: Penijõel. Rookolli kodu. Rahutu öö. Vee ja taeva vahel. Merehärg. Kotka hukkumine. Ehtne kalasupp. Suure roostiku saladused. Linnukuningas. Roo-ööbik. Õhtu Kasaril. Piraadid. Hüvasti, Matsalu! Ootamatu kohtumine. Tubli poiss.
“Minu Eesti. Kas lubate elada? 1. osa”
“See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu […]
“Minu Eesti” 2. osa
Mida sa tahad? Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, […]
“Minu Helsinigi. Ärge tapke sõnumitoojat”
Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi sai põhjanaabrite pealinnast mu kodulinn, kust leidsin nii armastuse kui kutsumuse. Sattusin ajakirjandusse pooljuhuslikult, aga olen Helsingist kirjutanud lugematuid artikleid Postimehele ning toitnud uudistega Reutersi miljardit infonäljas lugejat – Helsingi terrorismirünnaku aprillinaljast kuni reaalsete veriste koolitulistamisteni. Üks artiklite teema on Nokia, millest Soome ei saa üle ega ümber ning mille […]
“Minu Horvaatia”
Siin kaante vahel on lood minu väga omapärasest eluperioodist Horvaatias, mis algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad. Minu Horvaatiasse kuuluvad veel: keeruka loomuga bioloogiatudeng, häbelik postiljon Robi, identiteedikriisis vabatahtlikud, abitu lumivalge lambatall, lehmasoolikaid järavad kaeluskotkad, skorpionid vannitoas, eriskummalised taevased matused, aga ka horvaatidelt kuuldud lood […]
“Minu London. Loomepiinu, inspiratsiooni ja argiilu”
Jah, teil on õigus! Ma olen moekunstnik, kuid käesolev raamat ei räägi moest. Kui, siis ainult natuke. Minu raamat jutustab hoopis loo, kuidas ma 38 aasta vanuselt avastasin, et see, mida ma alati oma elus teha olin tahtnud ja mida ma tegelikult tegin, ei langenud üldse kokku, ning kuidas ma otsustasin asjade käiku muuta ning […]
“Minu Moskva. Kõigi vimkade kiuste”
Ma läksin Moskvasse, et väliskorrespondendiks valitud elukaaslasega hüvasti jätta ja sain otamatult täiesti uue alguse. “Moskva pisaraid ei usu,” ütleb laulusalm. Ei usu jah. Kahjuks ei teata sageli, et see salm lõppeb fraasiga “… armastust aga alati”. Tänu Moskvale leidsin uuesti iseend, täiesti uues rollis ja uutmoodi probleemide keskelt. Moskva on müstiline koht, mis ühteaegu […]
“Minu Pariis”
Kuidas moepealinnas ellu jääda. Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik näha üürniku tuludeklaratsiooni? Missugune oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestiižne elada? Milline on tõeline pariisitar? Kuidas moe-show’le modelle valitakse? Raamatust leiate vastused nii neile kui paljudele teistele küsimustele. See on lõbus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujäämisnäpunäidetega ning kus […]
“Minu Šveits. Kahepaikne vahejaamas”
Šveits? Lumised mäed, õitsvad alpiaasad, nunnud lehmad, punased rongid, Emmentali juust, täpsed kellameistrid ja igal pool šokolaadipoed? Kui sa sellest maast just nii mõtled, siis oled langenud hästi turustatud Šveitsi-klišee lõksu. Täpselt nii juhtus minuga, kui ma paarikümne aasta eest «ajutiselt» Šveitsi kolisin. Tasapisi avastasin, et Arkaadia-maastiku kuvand varjab Eesti-suurust keerulist föderaalriiki, millest suured katastroofid […]
“Muusikud Kapid ja Suure-Jaani”
Maalehe Raamat Alevi ja linna tekkelugu, seltsielu hiigelajad ja halvemad päevad, kultuuriloo suured nimed, muusikapidustuste traditsioonid
“Naabermaal Norras”
Oma raamatus “Naabermaal Norras” jutustab Gennadi Fišš paeluvalt sellest maailma põhjapoolseimast riigist, kohtumisest “Kon-Tiki” legendaarsest ekspeditsioonist osavõtjatega, vastupanuliikumise kangelastega, tööliste ja poliitikategelastega, kirjanike ja kaluritega Oslos, Bergenis, Kirkenesis ja teistes Norra linnades. Sellest raamatust ammutab lugeja palju huvitavaid andmeid tarmuka norra rahva kirjandusest, elust-olust ja võitlusest, tema tänapäevast, kahe naaberriigi – Norra ja Nõukogude Liidu […]
“Norra. Maa, rahvas, kunst”
Külalisõppejõuna Oslo ülikoolis viibinud autor vahendab nähtut, kuuldud, loetud Norrat – hiljutist agraarmaad, mis mõne põlvkonnaga on muutunud industrialiseeritud arenenud maaks. Kunstiajaloolase teabemahukas raamat on omapärasest ja kaunist loodusest, linnadest ja hariduselust, norralaste iseloomust, argipäevast ja harjumustest – fooniks selle Skandinaaviamaa murranguterohke minevik viikingiajastust naftabuumini. Esileküündiv raamatuosa pakub süstemaatilise ülevaate Norra kujutava kunsti ajaloost, selle […]
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Pärnu. Suvepealinn & maakond”
Tänane Pärnu on eelkõige kuurortlinn, ideaalne puhkuseks igal aastaajal. Aasta läbi ootavad külastajaid teater, muuseumid ja kontserdimaja, mõnusat lõõgastust pakuvad spaa-hotellid, juunikuu valgetel öödel lõhnavad sirelid ja jasmiinid, südasuvel hurmab varjulistel alleedel hõljuv pärnaõite lõhn. Siinse aastaringi kõrgpunktiks on aga vaieldamatult suvi. Meri ja looduslik liivarand hakkas meelitama puhkajaid juba enam kui sajand tagasi ning […]
“Pärnumaa I. Loodus, aeg, inimene”
Üldandmed Pärnu maakonna kujunemine*Vapp ja lipp*Geograafilised iseärasused*Loodussümbolid Maa ja vesi Üldandmed*Tektoonika ja aluskord*Pealiskord*Pinnakate*Põhjavesi*Maavarad*Pinnamood ja selle kujunemine*Maalihked*Maastikuline liigestatus*Muldkatte üldiseloomustus*Meri*Hüdrograafia*Sood*Kliima Elustik Maismaa seenestik*Taimestik ja taimkate*Pärandkooslused*Maismaaselgrootud*Kahepaiksed*Roomajad*Linnustik*Imetajad*Mereelustik*Jõgede hüdrobioloogia*Järvede hüdrobioloogia*Pärnumaa loodushoiust*Parkide ning arboreetumite puud ja põõsad*Metsloomade elujõulisuse taastamine*Riikliku Looduskaitsekeskuse Nigula metsloomade taastuskeskuses*Kivistised*”Eesti ürglooduse raamatus” olevad objektid Inimene 16.-18. sajandi Pärnu Jaani kiriku kalmistule maetute antropoloogiast*19.-20. sajandi pärnumaalaste antropoloogilised iseärasused: kehaehituslikud […]
“Peksta ja kallistada”
Arvamuslugusid Eestist ja eestlastest. See raamat võib olla meelepärane või vihastada, ent ükskõikseks jätab väheseid lugejaid. Kõige enam panevad siinsed lood siiski eesti elu ja tegemiste üle järele mõtlema, sest Tõnn räägib meiega fredjüssiliku filosoofilise ja rahuliku vaatlejana, kellest kiirgab elukogemust, kellel pole kuskile kiiret ja kes justkui patsutab meile õlale – inimene, kuhu sa […]
“Pilte ja hääli Eesti loodusest”
… Väliretkeil sai enamasti märkmeid tehtud. Emotsioon koos konkreetse vaatlusega sai nagu äärejooni pidi päevikusse kantud. Ja hommikuti, umbes kella kuuest kaheksani, oli poolseliti asendis õige aeg värskeile muljeile lõplikku vormi anda. “Piltide ja häälte” meeltesse akumuleerimise hiilgeaeg oli Lääne-Saaremaal, kus muude kohutstuste kõrval tuli juhatada ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama. Ja õpilased mäletavad mitme aastakümne taha, […]
