“Kaljud ja kameeleonid”
“Kuidas jääda iseendaks maailmas, kus mitte keegi pole see, kellena ta esmapilgul näib?” Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui […]
“Kalmistumaailm”
Orpheuse Raamatukogu nr 61 (nr 3/2022). XII aastakäik. Eestiski palavalt armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki kolmandas Orpheuse Raamatukogu sarjas ilmuvas romaanis “Kalmistumaailm” (Cemetery World; 1973) on Maa ülikauges tulevikus pärast hävitavat sõda muudetud elitaarseks ja eluta galaktiliseks surnuaiaplaneediks, mida asustavad ometi erinevad sõjamasinad, mehaanilised hundid ja viirastused. Sellesse maailma reisivad üks kunstnik, tema iidne robot, […]
“Kaose prints. Amberi kroonikate 10. raamat”
Merlin on sunnitud pöörduma tagasi Kaose Kotta endise valitseja matustele ja avastab, et äkilised surmad sugulaste hulgas on ta troonipärimisjärjekorras üllatavalt ettepoole nihutanud. See protsess jätkub. Mõned asjad saavad siin raamatus selguse, kuigi tõde võib ootamatu olla. Näiteks, kuidas põimub loosse taas Merlini isa Corwin. Lõpuks peab Merlin otsustama… ei, mitte Ükssarviku ja Mao vahel, […]
“Karda elavat”
Noore Moskva kirjaniku kogumik, kuhu kuuluvad seiklusjutt “Karda elavat” ja kolm ulmejuttu “Seiklused Lesnaja tänavas”, “Nõiatulp” ja “Rindelähedases metsas”.
“Karjase kroon. Kettamaailma lugu”
“Karjase kroon” on viimane Terry Pratchetti Kettamaailma raamat. Mõnes mõttes on sümboolne, et selle sarja viimaseks raamatuks jäi just Tiffany Achingu ja tillude vabameeste lugu, sest Pratchett on korduvalt öelnud, et Tiffany kaudu väljendab ta paljusid oma seisukohti. Oma suhtumisega on Tiffany ka üks Kettamaailma alussambaid, see, kes vaatab, et kõik toimiks, et nõrgematele ei […]
“Karl Kiilaspea pärijad”
Potipunasesse kuube rüütatud hiiglane kiusas põllul üht vaga neitsit, lömastades jalaga tema lokirulle. Silmapilk ajasin oma hobuse tema juurde ja paljastasin mõõga. “Nurjatud hiid, jäta vaga neitsi otsekohe rahule, kas kuuled?” Hiid paljastas ka ise oma lühimõõga, mida meie kandis ensiseks kutsutakse. Seda hetke tarvitas neitsi oma lokirullide kokku korjamiseks. “Rüütel, kust pärinevad su maavaldused […]
“Käsk tappa”
Labürindijooksja” eellugu 13 aastat varem. Enne kui loodi MOOLOK ja ehitati labürint, tapsid päikeseplahvatused suurema osa rahvastikust. Nad arvasid, et see oli lõpp, mis saabus sähvatusena. Pole ravimit. Pole põgenemisteed. Mark ja Trina jäid ellu. Aga nüüd levib maailmas viirus. Viirus, mis täidab inimese mõrvarliku raevuga. Nad on veendunud, et ellujäänuid on võimalik päästa. Juhul […]
“Kaugete päevade naeratus”
“Elada noore mehena Pariisis, see on pidu sinus eneses,” on kirjutanud Hemingway, ja see lause oli kummitanud mu peas mitte ainult reisi ettevalmistusaja või lõputuna tunduva kolmepäevase bussisõidu jooksul, vaid ka suurema osa teadlikust ajast, mil ma juba tolle mainitud maailmalinna imelist õhku hingasin. Minul ei olnud mu nooruses võimalust elada Pariisis, kuigi ma seda […]
“Kellavärgiga apelsin”
1962. aastal ilmunud „Kellavärgiga apelsini“ („A Clockwork Orange“) tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud väga huvitavas keeles, nimelt nadsatis, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla. Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja […]
“Kellest luuakse laule”
Fantaasiaromaan “Kellest luuakse laule” jõudis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitute hulka. Ajatus loos aimub eeposlikke eeskujusid, selle fantaasiaohtrates keedkäikudes kohtuvad nii germaani kui ka vanapõhja mütoloogia, samuraide filosoofia, keldi maagia kui ka erinevatest kangelaslauludest tuttavad motiivid. Nelja peategelase arengulood hargnevad nende riiki tabanud vapustuste taustal. Mägist saareriiki haarab kaos, kui vana keiser troonipärijat […]
“Keskpäeva varjud”
Arkadi & Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda […]
“Kindlus õhus”
Kindlus õhus (1990) on järg romaanile “Howli liikuv kindlus”, mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti nii Howli, Sophie, Calciferi, Lettie, prints Justini, printsess Valeria kui võlur Sulimaniga. Äsja on lõppenud sõda, millest Ingary on väljunud võidukana. Kuninglik Võlur Howl hoiatab kuningaperet, et printsess Valeriat ähvardab hädaoht, ning kaob salapärasel viisil koos […]
“Kivike taevas”
See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi lugudele ja Asumi sarjale. Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest […]
“Kivisüda. Raudkäsi. Hõbekeel. 3 raamatut”
Raamat “Kivisüda” Kui George murrab juhuslikult väikese kivist draakoni pea, äratab ta ellu muistse väe. Teda hakkab jälitama aastasadu liikumatult seisnud raevukas tiibsisalik. Ja see on alles algus… Selles eepilises seiklusloos elustuvad Londoni linna kujud ja mälestussambad ja algab ürgne võitlus hea ja kurja vahel. Lugedes tunnustatud inglise kirjaniku kuulsat ja omapärast fantaasiaraamatut, ei tundu […]
“Kodune sõda”
Sõjaväest lahkuma sunnitud Miles Vorkosiganist on saanud keisri Hääl, peaaegu kõikvõimas Keiserlik Audiitor, ja paistab, et tal ei lasta ka selles ametis igavust tunda. Minevikust ujuvad välja vanad vaimud, aadlikud võitlevad krahvitiitlite pärast ning lihtsamaks ei tee asja ka see, kui üks krahvikandidaat püüab Barrayari poliitikasse hoopis omal moel veidi värskendust tuua. Selgub, et kenades […]
“Kogu maailma valgus”
Veiko Belialsi nimi ei vaja Eesti lugejale tutvustamist, ulmet on ta avaldanud muljetavaldavad 20 aastat. Kummatigi on viimasest raamatust möödas 7 aastat ja seda tühikut täidabki käesolev kogu, kuhu koondatud uusi jutte võib üldiselt liigitada SF-iks. Kogumiku lood on väga eripalgelised, Belials mängib vormi ja sisuga – kõrvuti Ray Bradbury stiilis hõllandustega on nii küber- […]
“Koidukuma”
“Ära karda,” sosistasin ma. “Me kuulume kokku.” Mind jahmatas mu sõnades kõlav tõde. See hetk oli nii täiuslik, nii õige, et selles polnud võimalik kahelda. Tema käed põimusid minu ümber, hoidsid mind enda vastas, suvi ja talv üheskoos. “Igavesti,” nõustus ta. Videviku saaga neljas raamat.
“Kolme keha probleem”
Arthur C. Clarke´i ja Hugo auhinna laureaat Kolme keha probleem Maalt saadetakse kosmosesse raadiosignaale maavälise eluga kontakti saamiseks. Üks signaal jõuab väljasuremisohus tsivilisatsioonini, kes alustab ettevalmistusi Maa koloniseerimiseks. Samal ajal tekib Maal kaks koolkonda: need, kes usuvad, et maaväline elu muudab maapealse paremaks, ning need, kes arvavad, et peatselt saabuvad võõrad tähendavad inimkonna hukku. Osa […]
“Kolmevaimukivi”
Indrek Hargla uus raamat “Kolmevaimukivi” koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks “Tammõküla viljakuivati” on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt “Suvitusromaan” on ilmunud ajakirjas “Looming”. See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan “Mirabilia saladus”), etnoainelisi õudusjutte (“Kolmevaimukivi” ja “Jõulujõud”), klassikaline krimilugu […]
“Komarr”
Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema […]
