“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“Must kaardivägi”
Ulmeromaan Eesti noorte ulmekirjanike põlvkonna ühe tunnustatuma autori mahukas romaan räägib mustaks kaardiväeks kutsutud maise eriüksuse tegutsemisest kolme aasta vältel Talisiumi-nimelisel planeedil. Paralleelid meie rahutu kaasajaga (Vietnami, Afganistani, Iraagi sõjaga) on lugejas kerged tekkima. Samas tuleb tunnustada autori oskust ekstrapoleerida maist julmust ja jõhkrust kosmilisse mõõtmesse. See on väga jõuline, naturalistlik, mehelik teos, mis ei […]
“Mustad haarmed”
“Mustad haarmed” on ulmepõnevik kolmest teismelisest, kes asuvad päästma universumi. Roosk – deemon, kes on olnud tuhandeid aastaid maa peale vangistatud – on põgenema pääsenud ning iidne Une vennaskond peab peatama deemoni enne, kui too jõuab põrgusse ja äratab draakoni. Noor tüdruk Esme on vennaskonna viimane liige. Ta on treeninud Roosa tabamiseks terve oma elu. […]
“Nägemused robotitest”
“Nägemused robotitest”, originaalpealkirjaga “Robot Visions” on Isaac Asimovi 1990. a ilmunud jutukogu, mis koondab endas väga ligikaudu poolt tema poole sajandi jooksul ilmunud robotiteemalist loomingust. (Jah, esimene neist juttudest ilmus 1940. aastal!) Osa neist juttudest on eesti lugejale tuntud (5 neist ilmus 1965. a LR kogumikus “Kadunud robot” ja veel 2 on ilmunud hilisemates kogumikes), […]
“Nähtamatu raamatukogu”
Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi […]
“Nähtamatu. Inimjumalad”
/–/ Arnold Bennett märkis romaani “Nähtamatu” kohta: “Wellsi jõud peitub selles, et ta ei esine mitte ainult teadlase, vaid ka inimkarakteri, eriti kui on tegemist ebatavalisega, üllatavalt andeka uurijana. Ta ei anna mitte ainult suurepärast kirjeldust teaduslikust imest, vaid paigutab selle samal ajal mingisse kolkakülasse. Ta tungib peale nii rindejoonel kui ka tagalas, kuni te […]
“Nähtamatu”
“Mind haaras võimas nägemus sellest, mida võiks tähendada nähtamatuks muutumine inimesele. Seda nägemust ei varjutanud ükski kahtlus. See tähendas salapärast jõudu, vabadust. Varjukülgi ma ei näinud. Kujutlege vaid! Ja mina, see armetu, puruvaene ning käsist-jalust seotud assistent, kes pidi provintsikolledžis tobusid õpetama, võisin äkki muutuda selleks.” Kui müstiline mees, nimega Griffin, saabub ootamatult Inglismaa külakesse, […]
“Naiste maailm” 1. ja 2 osa. 2 raamatut
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati 2-köiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.
“Narnia kroonikad. Hõbetool”
Narnia… maa, mida laastavad hiiglased… maa, mida ähvardab nõidus… Läbi senitundmatute ohtude ja hädade ning sügavate ja pimedate koobaste saadetakse vapper sõpruskond leidma röövitud printsi. Nad peavad oma teel üle kavaldama kurjad hiiglased ning seisma vastu Allmaailma valitseva Nõia kavalate loitsudele. Clive Staples Lewis, keda tema sõbrad kutsusid Jackiks, sündis 1898. aastal. Oxfordi professorid Lewis […]
“Narnia kroonikad. Hobune ja tema poiss”
Narnia… maa, kus hobused kõnelevad… maa, mida himustavad Neli põgenikku – poiss Shasta, tarkaanitar Aravis ja nende hobused Bree ja Hwin, on põgenikud, kes otsivad teed Narniasse, sest ainult Narnias saavad nad olla vabad. Ootamatult satuvad nad aga hoopis suuremate sündmuste keerisesse. Nad on kistud lahingusse, kus otsustatakse nende saatus, lahingusse, mis otsustab kogu Narnia […]
“Narnia kroonikad. Koiduränduri teekond”
Narnia… kus lohe on ärganud… kus tähed kõnnivad maa peal… kus kõik on võimalik. Kuningas Caspian ja tema ootamatud reisikaaslased võtavad ette merereisi, mis viib neid maailma lõppu. Nad seilavad aina edasi ja edasi, et avastada uusi maid ja meresid, kuni mõistavad, et maailma lõpp on alles kõige algus.
“Narnia kroonikad. Prints Caspian”
Narnia… maa, kus loomad kõnelevad… kus puud kõnnivad… kus lahing on kohe algamas. Prints Caspiani ähvardab suur oht. Caspiani onu on anastanud Narnia trooni ja tahab teda tappa. Caspian kutsub kokku sõjaväe, et kukutada trooni anastaja ja kuningriik tagasi võita. See on võitlus Vanaaja Narnia eest, võitlus kahe mehe vahel, mis otsustab kogu maa saatuse. […]
“Narnia kroonikad. Viimane lahing”
Narnia… maa, kus valed sünnitavad kurjust… kus ustavus pannakse proovile… kus kogu lootus paistab kustuvat. Narnia viimastel päevadel on maa pandud valiku ette: nende vastas on mitte vaenlane väljast, vaid vaenlane nende endi seast. Valed ja reetmine on tõusnud valitsema ning ainult kuningas ja tema allesjäänud ustavad järgijad suudaks ära hoida kõige neile armas hävingut. […]
“Needuste allee”
Miks pidi see just tema olema? Ta nägi pakse suitsupilvi ees ja vasemal. Üks mägi oli kaotanud oma tipu, selle asemel õilmitsesid nüüd tulekeeled. Vahetevahel vappus maa auto rataste all. Ümberringi oli Allee, põlev, suitsev, vappuv – ja kui ta seda ei läbi, sureb pool inimkonda. Hell Tanner, mõrtsukas ja vägistaja – inimkonna ainuke lootus. […]
“Neelatud”
Su keha on siin, aga su hing… Neeljad: Kurjad deemonlikud olendid, kes võtavad inimkeha üle võimust Kahjaööl, talvise pööripäeva süngeimail tunnil. Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse vaimusünnitiseks. Ent kui ta väikevend Henry hakkab veidralt käituma, on selge, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool hullumeelse naise kujutlusvõimet, […]
“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Neitsikivi”
1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Nemesis”
Orpheuse raamatukogu 53 Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat “Nemesist” peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse […]
“Newtoni esimene seadus”
Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigmaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused. Kuidas on see kõik soetud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas […]
