“Itta, vastu keskööle”
“Dekteon avas silmad. Ta nägi läbi silmile langenud ruugete juuksesalkude punetavat sügismetsa. Läbi puude kumas külm punane päike. Dekteon oli kogu öö ühe külje peal maganud ja nüüd oli tal keha valu täis. Talle meenusid koerad, kuid ümberringi oli vaikne ning ta rahunes. Dekteonile tuli meelde, et ta oli lamanud rõskes pimeduses külma kiviplaadi all […]
“Järgmiseks”
“Järgmiseks” on hoiatusromaan, kuid – see on suhteliselt pretsedenditu – kuna autor pakub teose lõpus välja väga selge tegevuskava, võib seda teatud mõttes ka lahendusromaaniks lugeda. Teost läbib terav ühiskonnakriitika, põhilise sauna saab USA seadusandlus, mis võimaldab geenide patenteerimist ja inimkudede kaubastamist. Üsna puust ja punaselt tehakse selgeks, et tegelikult satub see vastuollu USA konstitutsiooni […]
“Jhereg”
“Jhereg” on Vlad Taltose sarja esimene raamat. Hetkel on sarjas 13 romaani, plaanitud on 19. Steven Brust, muide, kirjutab tolle dragaeralaste keskel elava seikleja ja palgamõrtsuka lugusid vabas järjekorras, vihjeid on nii eelmistele kui järgmistele sündmustele. Loiosh istus mu vasakul õlal ja jälgis ust. Tellisin valget veini ja ootasin. Märkasin üht oma töötajaist nõusid pesemas, […]
“Jumalate valik”
Orpheuse Raamatukogu nr 31 – nr 6/2017 Ulmekirjanduse suurmeister Clifford D. Simak (1904-1988) on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda suuresti seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ja konfliktne, vaid pigem nukker-sõbraliku alatooni ja kerge muigega edasi antud, sageli pastoraalse hõnguga klassikalist sündmustikku austav kirjandus, tema kujutatud tulnukad […]
“Kalmistumaailm”
Orpheuse Raamatukogu nr 61 (nr 3/2022). XII aastakäik. Eestiski palavalt armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki kolmandas Orpheuse Raamatukogu sarjas ilmuvas romaanis “Kalmistumaailm” (Cemetery World; 1973) on Maa ülikauges tulevikus pärast hävitavat sõda muudetud elitaarseks ja eluta galaktiliseks surnuaiaplaneediks, mida asustavad ometi erinevad sõjamasinad, mehaanilised hundid ja viirastused. Sellesse maailma reisivad üks kunstnik, tema iidne robot, […]
“Karda elavat”
Noore Moskva kirjaniku kogumik, kuhu kuuluvad seiklusjutt “Karda elavat” ja kolm ulmejuttu “Seiklused Lesnaja tänavas”, “Nõiatulp” ja “Rindelähedases metsas”.
“Käsk tappa”
Labürindijooksja” eellugu 13 aastat varem. Enne kui loodi MOOLOK ja ehitati labürint, tapsid päikeseplahvatused suurema osa rahvastikust. Nad arvasid, et see oli lõpp, mis saabus sähvatusena. Pole ravimit. Pole põgenemisteed. Mark ja Trina jäid ellu. Aga nüüd levib maailmas viirus. Viirus, mis täidab inimese mõrvarliku raevuga. Nad on veendunud, et ellujäänuid on võimalik päästa. Juhul […]
“Kaugete päevade naeratus”
“Elada noore mehena Pariisis, see on pidu sinus eneses,” on kirjutanud Hemingway, ja see lause oli kummitanud mu peas mitte ainult reisi ettevalmistusaja või lõputuna tunduva kolmepäevase bussisõidu jooksul, vaid ka suurema osa teadlikust ajast, mil ma juba tolle mainitud maailmalinna imelist õhku hingasin. Minul ei olnud mu nooruses võimalust elada Pariisis, kuigi ma seda […]
“Kellavärgiga apelsin”
1962. aastal ilmunud „Kellavärgiga apelsini“ („A Clockwork Orange“) tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud väga huvitavas keeles, nimelt nadsatis, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla. Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja […]
“Keskpäeva varjud”
Arkadi & Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda […]
“Kivike taevas”
See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi lugudele ja Asumi sarjale. Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest […]
“Kodune sõda”
Sõjaväest lahkuma sunnitud Miles Vorkosiganist on saanud keisri Hääl, peaaegu kõikvõimas Keiserlik Audiitor, ja paistab, et tal ei lasta ka selles ametis igavust tunda. Minevikust ujuvad välja vanad vaimud, aadlikud võitlevad krahvitiitlite pärast ning lihtsamaks ei tee asja ka see, kui üks krahvikandidaat püüab Barrayari poliitikasse hoopis omal moel veidi värskendust tuua. Selgub, et kenades […]
“Kogu maailma valgus”
Veiko Belialsi nimi ei vaja Eesti lugejale tutvustamist, ulmet on ta avaldanud muljetavaldavad 20 aastat. Kummatigi on viimasest raamatust möödas 7 aastat ja seda tühikut täidabki käesolev kogu, kuhu koondatud uusi jutte võib üldiselt liigitada SF-iks. Kogumiku lood on väga eripalgelised, Belials mängib vormi ja sisuga – kõrvuti Ray Bradbury stiilis hõllandustega on nii küber- […]
“Kolme keha probleem”
Arthur C. Clarke´i ja Hugo auhinna laureaat Kolme keha probleem Maalt saadetakse kosmosesse raadiosignaale maavälise eluga kontakti saamiseks. Üks signaal jõuab väljasuremisohus tsivilisatsioonini, kes alustab ettevalmistusi Maa koloniseerimiseks. Samal ajal tekib Maal kaks koolkonda: need, kes usuvad, et maaväline elu muudab maapealse paremaks, ning need, kes arvavad, et peatselt saabuvad võõrad tähendavad inimkonna hukku. Osa […]
“Komarr”
Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema […]
“Kosmosehoovused”
Loo tegevus toimub tükk aega pärast Roboti-tetraloogia sündmusi, ent ka väga palju aega enne Asumit – Trantor on alles laienemas, kuigi juba väga võimas, ent Maa evakueerimine veel käib. Tegelikult oli naine ta elu päästnud, oli teda hoidnud neil esimestel kohutavatel päevadel, kui ta ei suutnud häältki teha ega teadnud, misasi on toit. Ühetaolised tööliste […]
“Kosmoselaevastiku agent”
Orpheuse Raamatukogu nr. 32 (nr 1/2018). VIII aastakäik. Orpheuse Raamatukogu 8. aastakäik algab vene ulme klassiku Kir Bulõtšovi kahest teosest koosneva kogumikuga “Kosmoselaevastiku agent”, milles seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi Andrei Bruce. Romaani “Kosmoselaevastiku agent” peab Bruce ajama kadunud arheoloogi Photius van Kuhni jälgi planeedil, mida asustab tasapisi tsivilisatsiooni teele asuv rituaaliderägasse mattunud klanniühiskond. Peagi […]
“Kraken ärkab”
Orpheuse Raamatukogu nr 36 (nr 5/2018). VIII aastakäik. “Hubase katastroofi” – meistri John Wyndhami romaanis “Kraken ärkab” (1953) ähvardab inimkonda maailmamere kaudu kosmosetulnukate invasioon. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega merre. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et paljud rannikualad üle […]
“Krüüsalised”
Orpheuse Raamatukogu nr 26 (nr 1/2017). VII aastakäik. John Wyndhami “Krüüsalised” on “Trifiidide päeva” (ek 1990, 2015) kõrval vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga ühiskonnas valitseva sektantliku religiooni tõttu suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest […]
“Külmem sõda”
Tänapäeva briti ulme menuautori Charles Strossi (1964) Külma sõja ainelisi ulmetöötlusi sisaldavast kogumikust leiab jutustuse “Külmem sõda” ja lühiromaani “Raketikeelutsoon”. Esimest võib pidada omamoodi mõtteliseks järjeks H. P. Lovecrafti “Hullumeelsuse mägedele”, milles Külma sõja aegsed superriigid hakkavad omakasu huvides ära kasutama Antarktikast nende mägede tagant leitud Cthulhu mütoloogiast tuntud monstrumeid. “Raketikeelutsoon” on pöörane tekst, milles […]
