“Meid ootab pimedus”
Käesolevasse köitesse on koondatud need Robert Silverbergi (s. 1935) lühiromaanid, kus tegevus hargneb ülikauges tulevikus. Romaane ühendab ka see, et autori loodud maailmad ja tegelased on väga usutavad. Teoses TEEKOND BÜTSANTSI käsitletakse autori lemmikteemasid — surematust, hirmu vananemise ees ja aistitava reaalsuse suhtlisust. KODUTEE viib lugeja ääretult kaugesse tulevikku, mil kadunud on nii inimsugu kui […]
“Meie laste lapsed”
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children’s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid […]
“Miljard aastat enne maailmalõppu”
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dimitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kui lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis võõras kaunitar ukse taga, kes jääb ööbima… ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma […]
“Mister Skelmersdale Haldjamaal”
Sisukord: Kogu tõde Pyecraftist. Mister Skelmersdale Haldjamaal. Pimedate Maa. Lugu vilumatust vaimust. Uks Müüris. Täht. Maailmaparandaja H.G. Wells. Hea Tuju Raamat
“Mõtle nagu marslane”
Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise […]
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
“Nägemused robotitest”
“Nägemused robotitest”, originaalpealkirjaga “Robot Visions” on Isaac Asimovi 1990. a ilmunud jutukogu, mis koondab endas väga ligikaudu poolt tema poole sajandi jooksul ilmunud robotiteemalist loomingust. (Jah, esimene neist juttudest ilmus 1940. aastal!) Osa neist juttudest on eesti lugejale tuntud (5 neist ilmus 1965. a LR kogumikus “Kadunud robot” ja veel 2 on ilmunud hilisemates kogumikes), […]
“Nähtamatu. Inimjumalad”
/–/ Arnold Bennett märkis romaani “Nähtamatu” kohta: “Wellsi jõud peitub selles, et ta ei esine mitte ainult teadlase, vaid ka inimkarakteri, eriti kui on tegemist ebatavalisega, üllatavalt andeka uurijana. Ta ei anna mitte ainult suurepärast kirjeldust teaduslikust imest, vaid paigutab selle samal ajal mingisse kolkakülasse. Ta tungib peale nii rindejoonel kui ka tagalas, kuni te […]
“Nähtamatu”
“Mind haaras võimas nägemus sellest, mida võiks tähendada nähtamatuks muutumine inimesele. Seda nägemust ei varjutanud ükski kahtlus. See tähendas salapärast jõudu, vabadust. Varjukülgi ma ei näinud. Kujutlege vaid! Ja mina, see armetu, puruvaene ning käsist-jalust seotud assistent, kes pidi provintsikolledžis tobusid õpetama, võisin äkki muutuda selleks.” Kui müstiline mees, nimega Griffin, saabub ootamatult Inglismaa külakesse, […]
“Naiste maailm” 1. ja 2 osa. 2 raamatut
“Naiste maailm” on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati 2-köiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.
“Neitsikivi. Põgenemine paradiisist. Vereõed. 3 raamatut”
1. Raamat “Neitsikivi” 1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et […]
“Neitsikivi”
1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Nemesis”
Orpheuse raamatukogu 53 Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat “Nemesist” peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse […]
“Newtoni esimene seadus”
Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigmaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused. Kuidas on see kõik soetud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas […]
“Novembriöö kirjad”
Romaanivõistlus 2016 II koht Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meeleahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa […]
“Nullkuritegu”
On aasta 2008. Vägivallast ja rasketest kuritegudest on saanud kogu maailma laastav epideemia. Teadlased pakuvad välja projekti “Südametunnistus”, et kasutada kurjategijate ravimiseks geeniteraapiat. Poliitikutest äärmuslaste vandenõu tulemusena ähvardab projekt muutuda luupainajalikuks nullkuriteoks, mis realiseerub, kui meeste vägivaldsust määravad geenid muundatakse. Vandenõulasi asuvad paljastama psühholoog Luke Decker ja geneetik dr. Kathy Kerr. Algab võidujooks ajaga. “Nullkuritegu” […]
“Õige valik”
Helju Rebane (1948) on sündinud Tallinnas, koolis käinud Tartus; lõpetanud TRÜ matemaatikateaduskonna, olnud samas ülikoolis loogika õppejõud; lõpetanud Moskvas aspirantuuri ja töötanud seal arvutuskeskuses. Aastast 1985 on ta vabakutseline kirjanik. Helju Rebane debüteeris jutustusega “Tühjad hinnasedelid” (1981), mis märgiti ära ajakirja Noorus jutuvõistlusel. 1986 ilmus novellikogu “Väike kohvik” (Eesti Raamat). Tema lühijutud on põneva intriigi […]
“Öösse kaduv tee” Valitud teosed. II raamat
Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse, mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, eelajaloolisel Maal, aga ka ajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlike majapidamisrobotite keskele. Robert Silverberg: “Ja nõnda ongi siin, nende kaante vahel üks valik, väga selektiivne valik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida […]
“Operatsioon “Ogaline Päike””
Siim Veskimees avaldas oma esimese ulmejutu 1999. aastal, praeguseks on tema sulest ilmunud 3 lühiromaani ja 7 juttu. Autor kirjutab peamiselt teaduslikku fantastikat, anarhistlik-militaarseid kosmoseseiklusi, mida vürtsitavad humoorikas dialoog, küüniline autoripositsioon, dünaamiline sündmustik, ootamatud süžeepöörded ning kirjaniku liberaanlik maailmavaade. Veskimehe esikromaan “Operatsioon “Ogaline Päike”” jutustab põneva ja dramaatilise loo ennast muust galaktikast iseoleerinud Nozila nimelise […]
