“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Eesti jõed”
Roheline Eesti Mida inimesed jõgedest ka räägiksid või kirjutaksid, ise nad ikkagi vees ei ela. Seepärast määratlevad tegelikud vee-elanikud, kuigi nad inimkeelt ei mõista, oma elupaiku inimestest kindlasti täpsemini. Ju tuleb meil leppida sellega, et veerahva nägemus sellest, kus mingi jõgi algab, jätkub või lõpeb, mõnikord inimeste arusaamast erineb. Praktikute meelest seisneb jõgede olemasolu mõte […]
“Eesti kalad”
Sari: Roheline Eesti Kalad pole sugugi vaid külmad, tummad ja klaasistunud pilguga vee-elanikud – kala võib lõhnata värske kurgi või aedliivatee järele; kala võib uriseda, värised, piuksatada ja koriseda; kala võib olla suisa beibenäoga, ja lõpuks – kala võib ka mööda veekogu põhja kõndida. Niisiis astub selles laiale lugejaskonnale mõeldud teatmeteoses üles huvitav ja mitmekesine […]
“Eesti katkupärimus”
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]
“Eesti keele sõnatuletus”
Täiendatud ja parandatud trükk 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetiste sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele tuletusõpetus”. Täiendatud on eelkõige peatükki, mis käsitleb sõnatuletusega seotud mõisteid, eesti keele derivatsioonisüsteemi ja selle analüüsimise ning kirjeldamise võimalusi ja sõnamoodustuse kohta keelesüsteemis.
“Eesti kiriku- ja religioonilugu. Õpik kõrgkoolidele”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, […]
“Eesti kirikud. Postkaarte Aivo Aia kogust”
Postkaarte Aivo Aia kogust. Die Kirchen Estlands. Estonian Churches. Juba aastasadu on kirikutornid olnud pilgupüüdjaiks linnades ning teetähisteks maal ja merel. Kirikuarhitektuuris avalduvad meie eelkäijate ehituskogemus, nende esteetilised ning kristlikud arusaamad. Postkaardikogu põhjal koostatud albumis on kakssada Eesti kirikut. Valik on tehtud Teise maailmasõja eel tegutsenud luteri kirikuist, mille hulgas on nii tänaseni hästi säilinuid […]
“Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja […]
“Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust”
Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.
“Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia”
Illustreeritud ülevaade linnadest, alevitest, alevikest 47 linna, 12 alevit, 186 alevikku Ajalugu ja tänapäev Eestimaast huvitavalt ja ülevaatlikult
“Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani”
Läbi aegade on inimene saanud oma toidu teda ümbritsevast loodusest. Ka meie esivanemad on siin maal elades saanud kõigepealt põhitoidu ja hiljem leivakõrvase just loodusest. Kuigi potentsiaalselt söödavate taimede hulk on Eestis oluliselt suurem, on suuremal või vähemal määral toiduks kasutatud pea 200 siinses looduses leiduvat taimeliiki. Raamatu eesmärk on tuua lugejani praeguse Eesti territooriumil […]
“Eesti maitsed”
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see […]
“Eesti mees Vene kroonus”
Kogumiku “Eesti mees Vene kroonus” teine täiendatud ja parandatud väljaanne koondab valiku Tõnu Tannbergi eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas […]
“Eesti merenduse ajalugu I osa”
Eesti merenduse ajalugu on saanud raamatuks. Koguteose I köide käsitleb selle olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani. Raamatu I osas annavad Jüri Vassiljev, Aivar Kriiska, Marika Mägi ja Kristin Ilves ülevaate Läänemere arengust ja meresõidu algusajast, mis hõlmab kivi-, raua- ja pronksiaega, sh saagadest tuntuks saanud viikingiperioodi. Merenduse edasist arengut, eriti Hansa aega kuni […]
“Eesti mereröövlid”
Mereröövlid ehk piraadid on andnud ohtralt ainest paljudele kirjanikele ja filmitegijatele. Kas te aga teate, et eestlastelgi on oma mererööviminevik? Tõsi, mitte just avamerel, pigem rannarööviga seoses. Rannaõigus ehk karile või madalikule jooksnud laevade rüüstamine oli randlaste elatusallikaks palju aastasadu. See raamat räägibki nii rand- kui ka mereröövlitest – kõik seotud Eesti ja Läänemerega. Ajaloolistele […]
“Eesti metsad”
Raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed. Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib […]
“Eesti mõisad ja lossid I ja II osa. 2 raamatut”
Raamat Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse … Majaperemeest ei ole täna […]
“Eesti murrete grammatika”
Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti murrete grammatika köide kirjeldab ülevaatlikult meie murrete grammatilist ehitust (põhirõhuga käänd- ja pöördsõnal) ning näitab, missugune murdekeel iseloomustab Eestit eri paigus. Lisatud on sissevaade murdealade liigendamise ja murrete uurimise ajalukku ning käsikirjade ja publikatsioonide loendid. Valminud on üldpilt, mille pinnalt edaspidi luua uusi […]
“Eesti ohvitser Euroopas. Hispaania 1937-1939”
Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937. Eestist osales aprillist 1937 […]
“Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936-1940”
Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja […]
