“Eesti-läti / Läti-eesti sõnaraamat – Igauņu-latviešu vārdnīca / Latviešu-igauņu vārdnīca. 2 raamatut”
Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile […]
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eestlased Lätis I-II. 2 raamatut”
raamat Eestlaste asumitest Kuramaal ja Liivimaal on vääramatuid tõendeid 18. sajandist, mil nende aladel, nagu ka Eestis, toimis emakeelse jumalateenistuse pidamise tava ja loodi rahvakeelne kirikukirjandus. Eestlaste kultuuripärandi faktoloogiat Lätis on vähe uuritud, kuid rikkalik allikmaterjal annab tunnistust, et suures osas naaberriigi aladel ümber asunud ja ka seal sündinud eestlased paar-kolm põlvkonda säilitanud eesti meelt […]
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis”
Omalaadi sõlmteos Assmanni kolmel eespool eristatud uurimishuvi vahel, mis ühtlasi juhatas sisse tema viimase paarikümne aasta tööd monoteismi valdkonnas, on 1997. aastal esmalt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis” (Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism; sks Moses der Ägypter: Entzifferung einer Gedächtnisspur). Teos […]
“Ei iial üksi. Mikroobid – taimede, loomade ja ühiskonna alus”
Taimed ja loomad, sealhulgas inimene, on ümbritseva maailmaga vastastikku kasulikus suhtes. Mullas ja vees, juurtes ja latvades, igas elusolendis kihab vilgas elu. Meid ei jäeta hetkekski omapead, iial ei saa öelda, et oleme üksi. Meie kaaslasteks on tibatillukesed olevused, kelle abita me ei sööks ega hingaks. Mikroorganismide olemasolu on lubanud tekkida ja areneda taime- ja […]
“Ei jäta hüvasti”
1918. aasta. Bakuus saadud vigastuste tõttu koomasse langenud Erast Petrovitš Fandorin ärkab pärast juhuslikku kuulitabamust. 1919. aastal tuleb tal juba ajada punaste spiooni jälgi, kuid dresiin, millega ta selle käigus sõidab, plahvatab vandenõulaste käe läbi. Masal tuleb hakata omal käel uurima, mis täpselt juhtus. See on viimane raamat Erast Fandorini lugude sarjas.
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“EKP KK büroo istungite regestid I-III 1940-1991. 3 raamatut.”
Käesoleva publikatsiooni “EKP Keskkomitee büroo istungite regestid” eesmärk on avaldada kõik aastatel 1940-1990 toimunud büroo istungite protokollide sisukokkuvõtted, mida professor Enn Tarveli ettepanekul nimetame üldistatult regestideks. Publikatsiooni aluseks on Riigiarhiivis olev EKP arhiivifond (fond 1 – “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee”), täpsemalt selle fondi neljandasse nimistusse koondatud dokumentatsioon, mille põhiosa moodustavadki büroo protokollid ja sinna juurde […]
“Eksinud elumehe juhtum”
Sari: Öölane nr. 135 Traggi hääles kostis ärritus. “Mason, me tegeleme mõrvaga. Ma ei kavatse sinuga pokkerit mängida. Sul on tavaliselt mõni äss varuks, aga seekord ma tahan ma kaardid kohe avada.” “Ma ei saa vastata ühelegi küsimusele, mis puudutab mõnda noort naist, kellega mõni liftipoiss mind mõne mõrva sooritamise ajal mõnes kesklinna hotellis näha […]
“Eksistents ja evangeelium Valitud esseed”
Rudolf Bultmann (1884–1976) on üks 20. sajandi silmapaistvamaid kristlikke mõtlejaid, kes on märgatavalt mõjutanud tänapäeva teoloogilist mõtlemist. Ta sidus erinevad ajaloolised, teoloogilised ja filosoofilised elemendid süstemaatiliselt oma aegumatusse süsteemi. Tema teoloogiline siht on olnud – uskuda ja mõista. Käesoleva kogumiku tekstidest suurem osa on esmakordsed eestindused ning valikupõhimõtteks on olnud, et need annaksid autori mõttemaailmast […]
“Eksortsist”
Orpheuse Raamatukogu nr. 55 (nr 7/2021). XI aastakäik. William Peter Blatty kultuslik õudusromaan “Eksortsist” (1971) sai kaks aastat pärast ilmunud aluseks William Friedkini veelgi populaarsemaks osutunud samanimelisele kultuslikule õudusfilmile, millele on tänaseks vändatud mitmeid järgesid ja eellugusid, seda on parodeeritud, lavastatud raaadios kuuldemänguna ja toodud korduvalt lavalaudadele, sellest on oma versiooni esitanud ka animaseriaal “Simpsonid”. […]
“Elämän ja entisyyden maisemat. Kolgujev nenetsien arjessa, musitelussa ja kerronnassa”
Etnografinen tutkimus Kolgujevin saarella Barentsinmerellä asuvien nenetsien kerronnasta ja arkipuheesta.
“Eleonora ja teisi novelle”
Valimik Ameerika kirjandusklassiku, tänapäeva novelli- ning detektiiv- ja ulmekirjanduse rajaja Edgar Allan Poe (1809-1849) proosaloomingust pakub nii sümbolistlikke lühijutte, müstilisi õuduslugusid kui puändikaid novelle, mis ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Elevant haihtub”
Haruki Murakami novellikogu „Elevant haihtub” koondab novelle aastatest 1983–1990. Nagu Murakamile iseloomulik, on ka seekordsete novellide tegevuspaik tänapäevane suurlinn, kus tegelastel – kontoritöötajatel, klienditeenindajatel, koduperenaistel – tuleb seista silmitsi üksinduse, sassis inimsuhete, pettekujutelmade ja sooviga hallist argipäevast välja rabeleda. Igaüks neist otsib väljapääsu omal ettearvamatul ja kohati absurdsel moel: kes üritab hulkuma läinud kassi üles […]
“Ellen”
Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis. Ellen Koppeli 1914. aasta päevik Potsdami õpingupäevilt Ajalehe Olevik ajakirjanike Marie ja Karl Koppeli tütar Ellen Koppel viibis 1914. aastal, I maailmasõja puhkemise ajal Saksamaal Potsdamis, kus õppis Sanssouci keisrilossi ümbritsevates aedades aiandust. Oma igatsused ja mõtted pani 21-aastane Tartu neiu kirja päevikusse, kust saame lugeda sõjakoledustest, kohtumistest Saksa keisriga, […]
“Ellujäämise käsiraamat”
Kuidas jääda ellu metsikus looduses, erinevates kliimavööndites, merel ja maal. OLGE VALMIS. Enne teele asumist mõelge läbi, mida on ellujäämiseks vaja ning valmistage ette selline põhiline asi nagu ellujäämise taskuvarustus. STRATEEGIA. Kõikvõimalike olukordadega toimetulek õnnetustest kliima ja maastiku iseärasustega kohanemiseni, olgu siis tegu polaaralade, mägede, rannikualade, kõrbe või troopikaga. /—/ John “Lofty” Wiseman teenis 26 […]
