“Kaunistatud lapivaipade käsiraamat”
Aplikatsioonid / Tikandid / Tutid / Äärekaunistused Kasutaga erinevaid tehnikaid ja lisage lapivaipade kavanditele värviküllust ning põnevaid detaile. Avastage loovaid viise, kuidas kaunistada lapivaipu amulettide, nööpide, pärlite ja merekarpidega. Looge huvitavaid lahendusi couching-piste tehnikas ning põimingute ja reljeefsete aplikatsioonidega. Katsetage värvide ja fooliumiga. Kasutage arvutigraafikat. Raamatu põhiosa tutvustab rohkem kui 30 kaunistamistehnikat koos töövahendite ning […]
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
“Keisri hull”
“Keisri hull” (esmatrükk 1978) on tuntuim Jaan Krossi romaan, mis jutustab Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu 19. sajandi algupoole Vene tsaarriigi sisepingetest. Romaan põhineb Vene armees polkvonikuna teeninud ja ka 1812. aasta isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787-1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest […]
“Keldritäis sajarublalisi”
“Keldritäis sajarublalisi” on tõeliselt muhe, humoorikas ja rämedalt siiras tagasivaade Eesti ühte kõige põnevamasse ajajärku – nõukaaja hääbumisperioodi, kui vanad reeglid kippusid igast otsast logisema, aga uued veel päriselt ei kehtinud. Toomas Mikkor ei hoia tagasi. Mõnusa ilukirjandusliku hoo ja säraga on ta kirjeldanud nii diskotegemist kui plaadiäri, tööd kommivabrikus ja teatris, hangeldusi Viru juures, […]
“Kellamäng”
Kui tuli Kellamäng, siis linnud surid. Kui surid linnud, surid sõnad. Kui surid sõnad, siis suri mälu. Kujuta ette Londonit, mida valitseb hiiglaslik pill, mis hävitab mälu. Iga ese loob oma lookleva meloodia ja laul heliseb igas õhusõõmus, kuid iga päev tundub samasugune kui eelmine ja minevik on mõistatus. Teismeline orb Simon saabub maalt linna, […]
“Kellata torn”
Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest. Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force. […]
“Kellavärgiga apelsin”
1962. aastal ilmunud „Kellavärgiga apelsini“ („A Clockwork Orange“) tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud väga huvitavas keeles, nimelt nadsatis, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla. Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja […]
“Kennedy. Presidendi kuvandi kujunemise lugu”
USA president John F. Kennedy on nii ta enda põlvkonnale kui järgnevatele generatsioonidele mällu sööbinud kui ülimalt sädelev isiksus ja üks väljapaistvamaid poliitikuid USA presidentide pikas reas. Kuid milles õigupoolest peitub JFK fenomen? Ajaloolane Mark White tutvustab lugejale Kennedy populaarsuse tagamaid ning näitab, kuidas võimsa kuvandi loomise teenistusse rakendati ta osalemine Teises maailmasõjas, sõjajärgsed kirjanduslikud […]
“Kertovan runon keinot — inkeriläisen runoepiikan tuottamisesta”
Länsi-Inkeri oli kalevalaisen laulukulttuurin viimeisiä tärkeitä keskuksia. Kertomarunous on siellä lyyristä epiikkaa, jolle on ominaista kertovan runokudoksen liittyminen omakohtaisesti koettuun, usein arkielämän traagisiin tapahtumiin liittyvään aiheistoon. Väitöskirjassaan Lauri Harvilahti tutkii kertovien runojen esittämistaidon ongelmaa, lähtökohtana muuntelua aiheuttavat mieleenpainamisen ja jälleentuottamisen prosessit sekä muistin toimintaa tukeva monimuotoinen runokeinosto.
“Kes külvab tuult”
Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. Järgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest jääb maha 3 miljonit eurot väärt maatükk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel kõigil on näpud nii põhjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaaktivistid, […]
“Kes on kes William Shakespeare´i teostes”
/—/ Käesolevat teost piiritlevad suures osas faktid. See on mõeldud käsiraamatuks tohutu Shakespeare’i-kaanoni lugejale, kes soovib meelde tuletada, kus see-või-teine tegelane välja ilmub ja millist funktsiooni täidab. Kasutatud tekst pärineb köitest William Shakespeare: The Complete Works, mille toimetajaks on C.J. Sisson. Väljaanne on käepärane ja usaldusväärne, põhineb kaasaegsel tekstianalüüsil ning sisaldab mõningaid kasulikke ajaloolisi esseesid […]
“Kes on Maud Dixon?”
Florence Darrow on väikelinna tüdruk, tähtsusetu asjapulk kirjastuses, kes usub, et tema elu eesmärk on saada kuulsaks kirjanikuks. Kui saatus annab talle uskumatu võimaluse asuda tööle laialt tuntud, kuid anonüümse autori assistendina, kes peidab end Maud Dixoni pseudonüümi taha, on Florence õnne tipul – lõpuks ometi on käes tema suur võimalus. Kõik tundub imetore. Varjunime […]
“Kes viimasena naerab, naerab üksinda”
Kogumik koondab Arvo Valtoni seni ilmumata aforisme, mis võtavad kokku tema loomekreedo suhtumises inimestesse, loodusesse, suhetesse, loomingulisusesse, ellu ja iseäranis selle lõppu. (Taskuformaat)
“Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus”
“Keskaja kirjanduse antoloogia” esimene köide pakub tõlkenäiteid Euroopa ladinakeelsest kirjandusest 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Isidorus Sevillast, Alcuin, Anselm Canterburyst, Pierre Abelard, Bernard Clairvaux´st, Hildegard Bingenist, Thomas Aquinost, Bonaventura ja Iacopo Varazzest. Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste “kirjandus”, siis […]
“Keskiajan avain”
Sarja: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1203 Keskiajantutkimuksen käsikirja johdattelee lukijansa tutkijan todellisuuteen, lähteiden moninaisuuteen ja keskiajan Eurooppalaisen kulttuurin tutkimusnäkymiin. Kahdenkymmenenkahdeksan suomalaisen aisantuntijan perusteellinen kokonaisesitys tuo esiin keskiajantutkimuksen monimuotoisuuden ja monitieteisyyden: esiteltävät aihepiirit kattavat lukuisia kirjallisen, aineellisen ja henkisen kulttuurin ilmiöitä kirjallisuudesta vaakunakuviin. Kirjassa on myös havainnolliset peruskieliopit useimmista Euroopassa keskiajalla käytetyistä valtakielistä, joiden hallinta on […]
“Kesköö Palee”
Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastu. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere´il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule. […]
“Keskpäeva varjud”
Arkadi & Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda […]
“Kesktalvised mõrvad”
Selle talvise kogumiku lugudes uurivad kuritegusid enamasti Hercule Poirot ja Miss Marple, kuid esindatud on ka Christie teised detektiivid. Nagu alati, näitab Christie ka siin end suurepärase inimpsüühika tundjana ning loo ülesehitamise tõelise meistrina. Just inimeste tundmine teeb Christie lood nii paeluvaks, et nende korduvgi ülelugemine valmistab kindlasti puhast naudingut. Mis saab jahedal ja pimedal […]
“Kevade”
Oh, kui palju kordi on minult juba küsitud “Kevade” esimese trüki ilmumisest saadik: Kas ikka tõesti elasid ja tegutsesid kord säärased isikud, nagu Joosep Toots, nagu Arno Tali, Raja Teele, Georg Adniel Kiir, Tõnisson jne.! Kas nad elavad veel Kus nad praegu on? Ning edasi, paljutähendavalt silma pilgutades: Küllap te ise ikka olitegi see Toots? […]
“KGB. Kirjutamata ajalugu. Komitee – 1991”
KGB kirjutamata ajalugu. Võimust kaugel olevad inimesed ei oska isegi kahtlustada, et suure poliitika aluseks on täiuslikkuseni välja arendatud intriigid ning et isegi õilsad eesmärgid saavutatakse üsnagi alatute vahenditega. Mõnikord saame intriigi tõelise tähenduse teada alles aja möödudes. Mõnikord aga jääbki kõik saladuseks. Mitte ainult augustiputš, vaid ka palju muud, mis juhtus 1991. aastal, kätkeb […]
