“Kauge”
Geograafiaprofessor Raul Valdesel on lõpuks ometi nii palju aega, et ta võib teoks teha ühe oma ammuse unistuse – kirjutada raamatu Eestimaalt pärit ning Tartu Ülikooliga seotud Põhjala-uurijatest ning reisimeestest. Valdes alustab Sannikovi maa otsinguil teadmata kadunuks jäänud Eduard von Tollist, kellele järgnevad Alexander von Middendorff, Friedrich von Wrangell, Karl Ernst von Baer, hiljem ka […]
“Kaunistage oma T-särki. 50 moodust luua oma stiil”
Tehke oma valik nende stiilsete tööde hulgast ja muutke oma ilmetu särk originaalseks rõivaks. Teil on vaja vaid algtasemel õmblemisoskust ja kergesti hangitavaid käsitöövahendeid. Täpsed juhised. Kergesti järgitavad tehnikad. Motiivid ja šabloonid.
“Kaunistatud lapivaipade käsiraamat”
Aplikatsioonid / Tikandid / Tutid / Äärekaunistused Kasutaga erinevaid tehnikaid ja lisage lapivaipade kavanditele värviküllust ning põnevaid detaile. Avastage loovaid viise, kuidas kaunistada lapivaipu amulettide, nööpide, pärlite ja merekarpidega. Looge huvitavaid lahendusi couching-piste tehnikas ning põimingute ja reljeefsete aplikatsioonidega. Katsetage värvide ja fooliumiga. Kasutage arvutigraafikat. Raamatu põhiosa tutvustab rohkem kui 30 kaunistamistehnikat koos töövahendite ning […]
“Kavaldage üle oma ärevuses aju”
10 lihtsat viisi murepettuse alistamiseks USALDUSVÄÄRNE JUHEND ÄREVUSE ÜLEKAVALDAMISEKS Ärevus on ülim trikimeister, see püüab meid veenda, et oleme ohus, kuigi me tegelikult pole. See võib panna meid kahtlema otsustes, iseendas või lakkamatult tuleviku pärast muretsema. Ja mis kõige hullem, see ei lase meil rõõmsalt olevikuhetkes elada. Õnneks saab mure üle kavaldada. See usaldusväärne juhend […]
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
“Keisri hull”
“Keisri hull” (esmatrükk 1978) on tuntuim Jaan Krossi romaan, mis jutustab Võisiku mõisas elanud Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu 19. sajandi algupoole Vene tsaarriigi sisepingetest. Romaan põhineb Vene armees polkvonikuna teeninud ja ka 1812. aasta isamaasõjast osa võtnud Timotheus Eberhard von Bocki (1787-1836) kompromissitul võitlusel isevalitsusliku ja pärisorjusliku süsteemi vastu. Hoolimata lähedastest suhetest […]
“Keldritäis sajarublalisi”
“Keldritäis sajarublalisi” on tõeliselt muhe, humoorikas ja rämedalt siiras tagasivaade Eesti ühte kõige põnevamasse ajajärku – nõukaaja hääbumisperioodi, kui vanad reeglid kippusid igast otsast logisema, aga uued veel päriselt ei kehtinud. Toomas Mikkor ei hoia tagasi. Mõnusa ilukirjandusliku hoo ja säraga on ta kirjeldanud nii diskotegemist kui plaadiäri, tööd kommivabrikus ja teatris, hangeldusi Viru juures, […]
“Kellamäng”
Kui tuli Kellamäng, siis linnud surid. Kui surid linnud, surid sõnad. Kui surid sõnad, siis suri mälu. Kujuta ette Londonit, mida valitseb hiiglaslik pill, mis hävitab mälu. Iga ese loob oma lookleva meloodia ja laul heliseb igas õhusõõmus, kuid iga päev tundub samasugune kui eelmine ja minevik on mõistatus. Teismeline orb Simon saabub maalt linna, […]
“Kellata torn”
Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest. Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force. […]
“Kellavärgiga apelsin”
1962. aastal ilmunud „Kellavärgiga apelsini“ („A Clockwork Orange“) tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud väga huvitavas keeles, nimelt nadsatis, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla. Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja […]
“Kenen Kalevala?”
Onko Kalevala ryöstettyä kulttuuriperintöä? Suomessa oltiin 1800-luvulla uuden alussa. Euroopan valtapeleissä syntynyt maa oli vailla omaa historiaa ja kansallista, muista erottuvaa luonnetta. Oli siis todistettava, että ikiaikaista ja juuriltaan vahvaa suomalaisuutta oli ylipäätään olemassa. Tähän huutoon syntyi vastaamaan Elias Lönnrotin Kalevala. Runolaulajien kielessä piili mystistä latinkia, kansansielua. Mutta mikä Kalevala oikeastaan on, ja kenelle se […]
“Kennedy. Presidendi kuvandi kujunemise lugu”
USA president John F. Kennedy on nii ta enda põlvkonnale kui järgnevatele generatsioonidele mällu sööbinud kui ülimalt sädelev isiksus ja üks väljapaistvamaid poliitikuid USA presidentide pikas reas. Kuid milles õigupoolest peitub JFK fenomen? Ajaloolane Mark White tutvustab lugejale Kennedy populaarsuse tagamaid ning näitab, kuidas võimsa kuvandi loomise teenistusse rakendati ta osalemine Teises maailmasõjas, sõjajärgsed kirjanduslikud […]
“Kertovan runon keinot — inkeriläisen runoepiikan tuottamisesta”
Länsi-Inkeri oli kalevalaisen laulukulttuurin viimeisiä tärkeitä keskuksia. Kertomarunous on siellä lyyristä epiikkaa, jolle on ominaista kertovan runokudoksen liittyminen omakohtaisesti koettuun, usein arkielämän traagisiin tapahtumiin liittyvään aiheistoon. Väitöskirjassaan Lauri Harvilahti tutkii kertovien runojen esittämistaidon ongelmaa, lähtökohtana muuntelua aiheuttavat mieleenpainamisen ja jälleentuottamisen prosessit sekä muistin toimintaa tukeva monimuotoinen runokeinosto.
“Kes külvab tuult”
Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. Järgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest jääb maha 3 miljonit eurot väärt maatükk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel kõigil on näpud nii põhjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaaktivistid, […]
“Kes on kes William Shakespeare´i teostes”
/—/ Käesolevat teost piiritlevad suures osas faktid. See on mõeldud käsiraamatuks tohutu Shakespeare’i-kaanoni lugejale, kes soovib meelde tuletada, kus see-või-teine tegelane välja ilmub ja millist funktsiooni täidab. Kasutatud tekst pärineb köitest William Shakespeare: The Complete Works, mille toimetajaks on C.J. Sisson. Väljaanne on käepärane ja usaldusväärne, põhineb kaasaegsel tekstianalüüsil ning sisaldab mõningaid kasulikke ajaloolisi esseesid […]
“Kes on Maud Dixon?”
Florence Darrow on väikelinna tüdruk, tähtsusetu asjapulk kirjastuses, kes usub, et tema elu eesmärk on saada kuulsaks kirjanikuks. Kui saatus annab talle uskumatu võimaluse asuda tööle laialt tuntud, kuid anonüümse autori assistendina, kes peidab end Maud Dixoni pseudonüümi taha, on Florence õnne tipul – lõpuks ometi on käes tema suur võimalus. Kõik tundub imetore. Varjunime […]
“Kes viimasena naerab, naerab üksinda”
Kogumik koondab Arvo Valtoni seni ilmumata aforisme, mis võtavad kokku tema loomekreedo suhtumises inimestesse, loodusesse, suhetesse, loomingulisusesse, ellu ja iseäranis selle lõppu. (Taskuformaat)
“Keskaja aarded Eestist. Maapõu kui hoiupank”
“Keskaja aarded Eestist” jõudis Muinsuskaitseameti 2024. a. aastaauhinna konkursil päranditrükise kategoorias nelja parima hulka. Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; […]
“Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus”
“Keskaja kirjanduse antoloogia” esimene köide pakub tõlkenäiteid Euroopa ladinakeelsest kirjandusest 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Isidorus Sevillast, Alcuin, Anselm Canterburyst, Pierre Abelard, Bernard Clairvaux´st, Hildegard Bingenist, Thomas Aquinost, Bonaventura ja Iacopo Varazzest. Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste “kirjandus”, siis […]
“Keskiajan avain”
Sarja: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1203 Keskiajantutkimuksen käsikirja johdattelee lukijansa tutkijan todellisuuteen, lähteiden moninaisuuteen ja keskiajan Eurooppalaisen kulttuurin tutkimusnäkymiin. Kahdenkymmenenkahdeksan suomalaisen aisantuntijan perusteellinen kokonaisesitys tuo esiin keskiajantutkimuksen monimuotoisuuden ja monitieteisyyden: esiteltävät aihepiirit kattavat lukuisia kirjallisen, aineellisen ja henkisen kulttuurin ilmiöitä kirjallisuudesta vaakunakuviin. Kirjassa on myös havainnolliset peruskieliopit useimmista Euroopassa keskiajalla käytetyistä valtakielistä, joiden hallinta on […]
