“Napoleoni marssalid”
“Terror belli, decus pacis” Prantsusmaa marssal (Marechal de France) on sõjaväeline aunimetus, mida antakse selle maa kindralitele silmapaistvate saavutuste eest. Tiitel kaotati Prantsuse revolutsiooni päevil (1793), kuid taastati üksteist aastat hiljem (1804) Napoleon I poolt, kes kuulutas end samal aastal prantslaste keisriks. Napoleoni marssaleid oli kokku 26. Esimesed said oma marssalisaua kätte 1804. aastal, viimane […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Nataša tants. Venemaa kultuurilugu”
nglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi raamat „Nataša tants” annab paeluva ülevaate Venemaa kultuuriloost 18. sajandi algusest tänapäevani. Laiaulatuslik ning erakordseid lugusid ja tegelasi kätkev teos äratab ellu pika rea pärisorjadest kunstnikke ja aristokraate, revolutsionääre ja pagulasi, vaimulikke ja vabamõtlejaid, ning selle haare ulatub Sankt-Peterburgi 18. sajandi hiilgusest stalinistliku propagandaajastuni, rahvakunstist Aasia šamaanide maagiliste rituaalideni, Puškini […]
“Natsid ja vandenõuteooriad”
Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust „tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest“. Selles raamatus uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii […]
“Natside kuld ja hästi hoitud saladus”
Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld […]
“Neetud asjad”
Selleks et neetud asjade vastu huvi tunda, ei pea nendesse uskuma. Sest neetud asjade kohta on olemas ka teine, vähem üleloomulik määratlus, nimelt on neetud asi ese, mis kogub endaga seotud lugusid, täpsemalt õnnetult lõppevaid lugusid. Neetud asjad on lihtsalt esemed, mis on sattunud tummaks tunnistajaks rohkematele kurbloolistele sündmustele kui muud esemed. Siis saavad neist […]
“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Neitsikivi”
1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase […]
“Neiu Heleddi verised valikud”
Cadfael oli veel ühe sammu sissepoole astunud ja peaaegu komistas, kui ta jalg hääletult mingi pehme materjali kurdudesse kinni jäi, justkui oleks keegi kortsus teki voodilt põrandale visatud. Ta kummardus ja kompas edasi ning sattus kättpidi karusesse kangasse, mille seest leidis midagi, mis oli vähe kõvemast materjalist. Ta haardesse jäi poetäis varrukat, villa soojus ja […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Nemesis”
Orpheuse raamatukogu 53 Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat “Nemesist” peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse […]
“Neoonvihm”
Detektiiv Dave Robicheaux on võidelnud liiga paljudes lahingutes: Vietnamis, mõrtsukate ja petturitega, probleemidega politseis ja alkoholiga. Kaotanud oma naise armastuse, peegeldab Robicheaux’ vaevatud hing pinget ja tumedat salapära, mis iseloomustab New Orleans’i Prantsuse kvartalit – paika, mida ta nimetab oma koduks, ja paika, mis saab talle peaaegu saatuslikuks, kui ta asub uurima noore prostituudi mõrva, […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nii see maailm on”
Pío Baroja teine eesti keelde jõudnud romaan on Tartu Ülikooli hispaania filoloogia eriala lõpetanud ja ilukirjandusliku tõlke küsimustes teadusmagistri töö kaitsnud Mari Laane debüüttõlge. Teose lähema eritlusega saate-essees debüteerib Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Inga Sapunjan. Oma kaasaegse Euroopa ja Hispaania karmi kriitiku Baroja proosa peavõlusid on see, et paljuhäälsus ei ole pelgalt ideoloogiline. Jutustuse kiires voogamises […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi”
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi. „Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, […]
“Noitaäiti – Malin Matsintyttären tarina”
Tukholmassa poltettiin vuonna 1676 noitana suomalainen nainen. Kun Malin Matsintytär 1600-luvulla muutti Pohjanmaalta Ruotsin suurvallan pääkaupunkiin, hän ei osannut arvata, miten elämä siellä tulisi päättymään. Tukholmassa vallinnut hysteerinen mustan magian pelko ja omien tyttärien valheellised todistukset veivät Malinin lopulta noitaroviolle, eikä hän ollut ainoa – suomalaiset tunnettiin taikuutta harjoittavana kansana. Marko Lambergin teos herättää henkiin […]
“Nõiutud palverännak”
Clifford D. Simak kuulub täie õigusega 20. sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Arthur C. Clarke´i, Robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid […]
“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
“Noor mõrsja”
Ühe tõlgituma ja loetuma Itaalia kirjaniku uus romaan „Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult […]
