“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Neitsikivi”
1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase […]
“Neiu Heleddi verised valikud”
Cadfael oli veel ühe sammu sissepoole astunud ja peaaegu komistas, kui ta jalg hääletult mingi pehme materjali kurdudesse kinni jäi, justkui oleks keegi kortsus teki voodilt põrandale visatud. Ta kummardus ja kompas edasi ning sattus kättpidi karusesse kangasse, mille seest leidis midagi, mis oli vähe kõvemast materjalist. Ta haardesse jäi poetäis varrukat, villa soojus ja […]
“Neiud, naised, lesed. Naiste elu varauusaegsel inglismaal”
Millega täitsid naised oma päevi, mis töid nad tegid, kuidas lapsi kasvatasid ning tulid toime menstruatsiooni ja sünnitusega ajal, kui neil teemadel jagasid nõu ja käske mehed? Raamat “Neiud, naised, lesed” teeb harukordse sissevaate naiste igapäevaellu varauusaegsel Inglismaal. Raamatu pealkiri kirjeldab naise elu läbi seadusesilma, mille järgi sõltusid naise õigused ja vabadused tema perekonnaseisust. Näeme, […]
“Neli päevaloojakut. Feliks Õnnelik”
„Nelja päevaloojaku“ ja „Feliks Õnneliku“ kujul on siin lugeja ees uues kuues kaks iseloomulikku pärli armastatud soome sõnameistri arvukaist lühiromaanidest. Kummalgi neist on Waltari romaanide hulgas oma eriline, peaaegu intiimne koht. Üks võlub poeetilise ja romantiliselt mängleva sümboolikaga, teine üllatab halastamatult tõsimeelse realismiga. „Neli päevaloojakut“ on omaette võrgutav fantaasia ehk romaan romaanist ehk „Sinuhe“ tööpäevik, […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Nemesis”
Orpheuse raamatukogu 53 Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat “Nemesist” peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse […]
“Neoonvihm”
Detektiiv Dave Robicheaux on võidelnud liiga paljudes lahingutes: Vietnamis, mõrtsukate ja petturitega, probleemidega politseis ja alkoholiga. Kaotanud oma naise armastuse, peegeldab Robicheaux’ vaevatud hing pinget ja tumedat salapära, mis iseloomustab New Orleans’i Prantsuse kvartalit – paika, mida ta nimetab oma koduks, ja paika, mis saab talle peaaegu saatuslikuks, kui ta asub uurima noore prostituudi mõrva, […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nii see maailm on”
Pío Baroja teine eesti keelde jõudnud romaan on Tartu Ülikooli hispaania filoloogia eriala lõpetanud ja ilukirjandusliku tõlke küsimustes teadusmagistri töö kaitsnud Mari Laane debüüttõlge. Teose lähema eritlusega saate-essees debüteerib Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Inga Sapunjan. Oma kaasaegse Euroopa ja Hispaania karmi kriitiku Baroja proosa peavõlusid on see, et paljuhäälsus ei ole pelgalt ideoloogiline. Jutustuse kiires voogamises […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi”
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi. „Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, […]
“Noitaäiti – Malin Matsintyttären tarina”
Tukholmassa poltettiin vuonna 1676 noitana suomalainen nainen. Kun Malin Matsintytär 1600-luvulla muutti Pohjanmaalta Ruotsin suurvallan pääkaupunkiin, hän ei osannut arvata, miten elämä siellä tulisi päättymään. Tukholmassa vallinnut hysteerinen mustan magian pelko ja omien tyttärien valheellised todistukset veivät Malinin lopulta noitaroviolle, eikä hän ollut ainoa – suomalaiset tunnettiin taikuutta harjoittavana kansana. Marko Lambergin teos herättää henkiin […]
“Nõiutud palverännak”
Clifford D. Simak kuulub täie õigusega 20. sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Arthur C. Clarke´i, Robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid […]
“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
“Noor mõrsja”
Ühe tõlgituma ja loetuma Itaalia kirjaniku uus romaan „Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult […]
“Nooruk”
Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess. Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal […]
“Nooruse lugu”
Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994. See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal […]
“Nõuanded koduostjale”
Eesti Kinnisvarafirmade Liit soovitab: “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu”. Eesti kinnisvara tavapraktika kohaselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid peaasjalikult kinnisvaraobjekti ehk kinnisvara omaniku huvide esindamisega. Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on suunatud kõikidele koduostjatele. Käsiraamat aitab samm-sammult läbi käia kõik uue kodu ostmisega seotud etapid alates vajaduste selgitamisest, kuni finantseerimise, lepingute sõlmimise, kindlustamise ja probleemide lahendamiseni. Tõnu […]
“Nõuandeid koeraomanikule. Kutsika valikust koera vanaduspõlveni”
Raamatu autor Aivo Oblikas on koerte koolitamisega tegelenud juba üle 20 aasta. Selle aja jooksul on ta kokku puutunud kõigega, mis teemasse puutub, alustades probleemkoertest ning lõpetades võistluskoertega. Oli pikka aega üks portaali „Lemmik” ekspertidest, vastates seal koerandusega haakuvatele küsimustele. Ta on rahvusvahelise hindamisõigusega koolituskohtunik ning tegev olnud paljude teiste koerandusega haakuvate valdkondadega. Nagu vanarahvas […]
