“Naispaavst Johanna”
Paavstlikes kroonikates kerkis 13. sajandil esile naine, kes olevat 9. sajandil Rooma kirikus enneolematusse kõrgusse tõusnud. Et ta oli tark ning söakas, olnud ta meherõivastes rohkem kui kaks aastat “Jumala asemikuks” maa peal. Tõde tuli päevavalgele alles siis, kui naispaavst tänaval avalikult lapsega maha sai. Kas naispaavst Johanna tegelikult olemas oli, pole tänapäevani õnnestunud välja […]
“Naissaatana surm”
“Maailma naised loobusid armastuslugudest, allaheitlikkusest ja kuulekusest, ning kord juba võimule pääsenud, andusid rängale tööle, tõele ja reaalsusele. Mis kasu on see neile toonud?” Ruth Patchett, see õige Naissaatan, on nüüdseks 84-aastane ja valmis pensionile jääma. Kuid kellest võiks saada tema mantlipärija? Lavale astub Tyler Patchett, meie uut masti kangelanna ja Ruthi lapselaps. Ta on […]
“Näitlikud novellid”
Väljaanne sisaldab kaheksa novelli hispaania kirjanduse klassiku Miguel de Cervantes Saavedra (1547–1616) kogumikust „Näitlikud novellid” (Novelas ejemplares, 1613). Autori maailmakuulsa peateose „Don Quijote” kõrval on need tema jutustusliku proosaloomingu säravaim saavutus. „Mustlasneius” köidavad mustlaste kommete kirjeldused, „Suursuguses köögitüdrukus” muulaajajate argipäev ja kergete elukommetega naiste neutraalsed, kuid ilmekad portreed. Meisterlikult kujutab Cervantes hukkaläinud elusid jutus „Rinconete […]
“Näljaritornell”
Tänapäeva ühe loetavaima Prantsuse kirjaniku, 2008. aastal Nobeli kirjandusauhinna laureaadi romaan põhineb tema ema jutustusel. Ethel Bruni lapsepõlv möödub 1939. aastate Pariisi suurkodanluse turvalises keskkonnas. Vanemate võõrastetoas arutavad külalised päevakajalisi sündmusi, kiruvad Hitleri tõusu naabermaal, majandussurutist ja võimude poliitikat. Ajapikku hakkab Ethel taipama, millised ähvardavad jõud on ajastus määravaks saamas. Ajaloo üha kiirenev rütm haarab […]
“Nälkävuodet 1867 – 1868”
Suomen suuret nälkävuodet 1867-1868 olivat läntisen Euroopan viimeisin rauhanajan elintarvikekriisi. Vuonna 1867 hallat tuhosivat viljasadon, ja seuraavan talven ruokavarastot menetettiin. Kevääseen 1868 mennessä vajaasta kahdesta miljoonasta suomalaisesta menehtyi lähes joka kymmenes. Nälkävuodet valaisee monipuolisesti kriisin taustoja ja seurauksia. Löytyykö traagisille tapahtumille selitys ilmastohistoriasta, maatalouden kehityksestä tai talouspolitiikasta? Entä mitä ulkomainen media kirjoitti suomalaisten nälänhädästä? Aihetta […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Napoleoni marssalid”
“Terror belli, decus pacis” Prantsusmaa marssal (Marechal de France) on sõjaväeline aunimetus, mida antakse selle maa kindralitele silmapaistvate saavutuste eest. Tiitel kaotati Prantsuse revolutsiooni päevil (1793), kuid taastati üksteist aastat hiljem (1804) Napoleon I poolt, kes kuulutas end samal aastal prantslaste keisriks. Napoleoni marssaleid oli kokku 26. Esimesed said oma marssalisaua kätte 1804. aastal, viimane […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Nataša tants. Venemaa kultuurilugu”
nglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi raamat „Nataša tants” annab paeluva ülevaate Venemaa kultuuriloost 18. sajandi algusest tänapäevani. Laiaulatuslik ning erakordseid lugusid ja tegelasi kätkev teos äratab ellu pika rea pärisorjadest kunstnikke ja aristokraate, revolutsionääre ja pagulasi, vaimulikke ja vabamõtlejaid, ning selle haare ulatub Sankt-Peterburgi 18. sajandi hiilgusest stalinistliku propagandaajastuni, rahvakunstist Aasia šamaanide maagiliste rituaalideni, Puškini […]
“Natsid ja vandenõuteooriad”
Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust „tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest“. Selles raamatus uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii […]
“Natside kuld ja hästi hoitud saladus”
Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld […]
“Neem”
2017. aasta ilukirjanduse Finlandia auhinna pälvinud romaan „Neem” jutustab meile soome rahva ajaloo ehk nn soomeliku vaimsuse kujunemiskäigu ja tagamaad. Autor Juha Hurme alustab kosmilisest Suurest Paugust ja rändab läbi 14 miljardi aasta kuni 19. sajandi esimese kümnendini, et näidata, kui mitmekesisest ainesest koosneb ühe rahva iseolemine. Lugeja ees on terve maailma suvaliste rõhuasetustega kultuurilugu. […]
“Neetud asjad”
Selleks et neetud asjade vastu huvi tunda, ei pea nendesse uskuma. Sest neetud asjade kohta on olemas ka teine, vähem üleloomulik määratlus, nimelt on neetud asi ese, mis kogub endaga seotud lugusid, täpsemalt õnnetult lõppevaid lugusid. Neetud asjad on lihtsalt esemed, mis on sattunud tummaks tunnistajaks rohkematele kurbloolistele sündmustele kui muud esemed. Siis saavad neist […]
“Neetud taevakivi. Põhja nõid. Hingede aeg. 3 raamatut”
Raamat “Neetud taevakivi” «Neetud taevakivi» on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi […]
“Neitsikivi”
1796. aastal leiab Carl von Linne õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kaksada aastat pärast Solanderi surma, Nobeli auhinnatseremoonia päeval helistab üliõpilasele Ida Nordlundile kummalistel asjaoludel tema vanaema Alma. Ta palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase […]
“Neiu Heleddi verised valikud”
Cadfael oli veel ühe sammu sissepoole astunud ja peaaegu komistas, kui ta jalg hääletult mingi pehme materjali kurdudesse kinni jäi, justkui oleks keegi kortsus teki voodilt põrandale visatud. Ta kummardus ja kompas edasi ning sattus kättpidi karusesse kangasse, mille seest leidis midagi, mis oli vähe kõvemast materjalist. Ta haardesse jäi poetäis varrukat, villa soojus ja […]
“Neiud, naised, lesed. Naiste elu varauusaegsel inglismaal”
Millega täitsid naised oma päevi, mis töid nad tegid, kuidas lapsi kasvatasid ning tulid toime menstruatsiooni ja sünnitusega ajal, kui neil teemadel jagasid nõu ja käske mehed? Raamat “Neiud, naised, lesed” teeb harukordse sissevaate naiste igapäevaellu varauusaegsel Inglismaal. Raamatu pealkiri kirjeldab naise elu läbi seadusesilma, mille järgi sõltusid naise õigused ja vabadused tema perekonnaseisust. Näeme, […]
“Neli päevaloojakut. Feliks Õnnelik”
„Nelja päevaloojaku“ ja „Feliks Õnneliku“ kujul on siin lugeja ees uues kuues kaks iseloomulikku pärli armastatud soome sõnameistri arvukaist lühiromaanidest. Kummalgi neist on Waltari romaanide hulgas oma eriline, peaaegu intiimne koht. Üks võlub poeetilise ja romantiliselt mängleva sümboolikaga, teine üllatab halastamatult tõsimeelse realismiga. „Neli päevaloojakut“ on omaette võrgutav fantaasia ehk romaan romaanist ehk „Sinuhe“ tööpäevik, […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Nemesis”
Orpheuse raamatukogu 53 Ulmeklassik Isaac Asimovi viimast üksikromaani, 1989. aastal ilmunud mahukat ja kuidagi värskena mõjuvat “Nemesist” peetakse tema hilisloomingu silmapaistvaimaks saavutuseks. Kirjaniku robotite ja Asumi tulevikuajalooga vaid hästi nõrgalt seotud romaani tegevus toimub 23. sajandil, mil inimkond teeb esimesi samme tähtedevahelise ruumi tundmaõppimisel. Inimtsivilisatsiooni kosmosejaam Rootor on lahkunud Päikesesüsteemist ning tiirleb ümber punase kääbuse […]
