“Neoonvihm”
Detektiiv Dave Robicheaux on võidelnud liiga paljudes lahingutes: Vietnamis, mõrtsukate ja petturitega, probleemidega politseis ja alkoholiga. Kaotanud oma naise armastuse, peegeldab Robicheaux’ vaevatud hing pinget ja tumedat salapära, mis iseloomustab New Orleans’i Prantsuse kvartalit – paika, mida ta nimetab oma koduks, ja paika, mis saab talle peaaegu saatuslikuks, kui ta asub uurima noore prostituudi mõrva, […]
“Nero. Ematapp, muusika ja mõrv Rooma keisririigis”
Rooma keiser Nero, kuulus oma jõhkruse ja halastamatuse poolest, olevat süüdanud põlema terve Rooma linna ja mänginud samal ajal ise vaatemängu nautides lüürat. Väidetavalt oli ta kõlvatus suhtes oma ema Agrippinaga, kes oli mürgitanud oma abikaasa keiser Claudiuse, et Nero saaks troonile tõusta. Hiljem lasknud Nero ema mõrvata. Säärased lood, mis pärinevad Nero kaasaegsetelt ajaloolastelt, […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nii see maailm on”
Pío Baroja teine eesti keelde jõudnud romaan on Tartu Ülikooli hispaania filoloogia eriala lõpetanud ja ilukirjandusliku tõlke küsimustes teadusmagistri töö kaitsnud Mari Laane debüüttõlge. Teose lähema eritlusega saate-essees debüteerib Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Inga Sapunjan. Oma kaasaegse Euroopa ja Hispaania karmi kriitiku Baroja proosa peavõlusid on see, et paljuhäälsus ei ole pelgalt ideoloogiline. Jutustuse kiires voogamises […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi”
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi. „Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, […]
“Noitaäiti – Malin Matsintyttären tarina”
Tukholmassa poltettiin vuonna 1676 noitana suomalainen nainen. Kun Malin Matsintytär 1600-luvulla muutti Pohjanmaalta Ruotsin suurvallan pääkaupunkiin, hän ei osannut arvata, miten elämä siellä tulisi päättymään. Tukholmassa vallinnut hysteerinen mustan magian pelko ja omien tyttärien valheellised todistukset veivät Malinin lopulta noitaroviolle, eikä hän ollut ainoa – suomalaiset tunnettiin taikuutta harjoittavana kansana. Marko Lambergin teos herättää henkiin […]
“Nõiutud palverännak”
Clifford D. Simak kuulub täie õigusega 20. sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Arthur C. Clarke´i, Robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid […]
“Noole-Oddi saaga”
“Noole-Oddi saaga” tundmatu islandlasest autor elas tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel, vanapõhja saaga-kirjanduse õitseajal, mil Islandi keskaegne vabariiklik periood oli lõppemas ja juhtivate ülikute vahel toimusid teravad konfliktid. Saaga hoogsad ja verised, kuid tihti ka grotesksed ja humoorikad seiklused pole oma meelelahutuslikku väärtust kaotanud tänapäevalgi. Saaga-žanrit tutvustava saatesõna on kirjutanud tõlkija Mart Kuldkepp.
“Noor mõrsja”
Ühe tõlgituma ja loetuma Itaalia kirjaniku uus romaan „Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult […]
“Nooruk”
Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess. Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal […]
“Nooruse lugu”
Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994. See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal […]
“Norra mets”
Haruki Murakami ühe tuntuima teose pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud saavad sümboolse tähenduse, pannes lugeja samal ajal […]
“Norra-eesti, eesti-norra sõnaraamat. Norsk-estisk, estisk-norsk ordbok”
Kahesuunaline sõnaraamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Eestlasest kasutaja jaoks on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib ülevaatliku ja kompaktse õpikuna. 40 000 märksõna, näited sõnade kasutamise kohta, grammatilised andmed, mõlema keele lühiülevaade.
“Nõuanded koduostjale”
Eesti Kinnisvarafirmade Liit soovitab: “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu”. Eesti kinnisvara tavapraktika kohaselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid peaasjalikult kinnisvaraobjekti ehk kinnisvara omaniku huvide esindamisega. Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on suunatud kõikidele koduostjatele. Käsiraamat aitab samm-sammult läbi käia kõik uue kodu ostmisega seotud etapid alates vajaduste selgitamisest, kuni finantseerimise, lepingute sõlmimise, kindlustamise ja probleemide lahendamiseni. Tõnu […]
“Nõuandeid koeraomanikule. Kutsika valikust koera vanaduspõlveni”
Raamatu autor Aivo Oblikas on koerte koolitamisega tegelenud juba üle 20 aasta. Selle aja jooksul on ta kokku puutunud kõigega, mis teemasse puutub, alustades probleemkoertest ning lõpetades võistluskoertega. Oli pikka aega üks portaali „Lemmik” ekspertidest, vastates seal koerandusega haakuvatele küsimustele. Ta on rahvusvahelise hindamisõigusega koolituskohtunik ning tegev olnud paljude teiste koerandusega haakuvate valdkondadega. Nagu vanarahvas […]
“November”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 34-35 “Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.” Nii alustab Gustave Flaubert oma esimest romaani “November”, mille ta lõpetas 1842. aasta sügisel 21-aastasena, kuid trükivalgust nägi see alles pärast autori surma. Autobiograafiliste sugemetega loos saab lugeja kaasa elada noorukist peategelase tundelisele sirgumisele, tema esimestele armurõõmudele ja […]
“Novembriöö kirjad”
Romaanivõistlus 2016 II koht Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meeleahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa […]
“Nukitsamees”
Oskar Lutsu 1920. aastal loodud “Nukitsamees” on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi. Raamatu toimetamisel on kasutatud kahte varasemat väljaannet: Noor-Eesti kirjastus, 1920 ning Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 Raamatu on illustreerinud Vive Tolli.
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
