“Ärevus ja meeleoluhäired: kuidas neid märgata ja mida peale hakata”
Ilmselt oleme kõik mingil viisil kokku puutunud ärevus- või meeleoluhäiretega, kas mõne tuttava või kolleegi kaudu või lausa ise kogenud sedalaadi tervisemuret – üle kolmandiku inimestest kannatab elu jooksul selliste häirete all. Käesolev raamat annab lihtsa ülevaate, millised on ärevus- ja meeleoluhäired, kuidas neid enda ja teiste puhul märgata ning mida nende ilmnemise korral ette […]
“Argonaut”
Andrei Ivanovi uus romaan “Argonaut” on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamist kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk […]
“Arheoloogia ja Piibel”
Kogumik kirjaliku Piiblikursuse vihikutest. Tutanhamoni surimask Neli tuhat aastat vanad leiud kõnelevad Egiptuse surnud kõnelevad Assüüria – Niinive Väljakaevamisi Nebukadnetsari-aegses Baabülonis Aabrahami kodulinn Kaldea Ur Surnumere kirjarullid Roosipunane linn Tüüros ja Siidon Jeesuse surmapaik ja ülestõusmise haud. (Taskuformaat)
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse”
„Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse“ pakub esmakordset ülevaadet arhitekt Roman Koolmari (1904–1971) loomingust. Roman Koolmari (1904–1971) nimi pole Eesti arhitektkonna tuntumate seas, rohkem teatakse tema loomingut 1930. aastatest: Tallinna vana lennujaam, ministrite suvilad Keila-Joal, riigiametnike puhkekodu Kloostrimetsas, Sirbi tänava hoonestus Koplirannas, ning uute andmete järgi ka Pirita bussijaam. Tema kõige tuntumaks teoseks võib […]
“Aristokassid värvimisraamat”
Siin saad taas kokku Hertsoginna ja kolme kiisupojaga, proua armastatud lemmikutega. Loe lugu ja lisa kauneid värve nende Pariisi-seiklustele. Rõõmsat värvimist!
“Aristonoomia”
Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.
“Ärkamine. Seitse sammu eneseleidmise teel”
„Öeldakse, et universum sosistab meile esmalt kõrva, siis koputab õlale … ja lõpuks lajatab vastu pead. Mina pidin peaaegu surema, enne kui vihjest aru sain …” Pärast surmasuhu sattumise kogemust püüdis raamatu autor saada mungaks, siis kirikuõpetajaks, ent lõpuks kujunes temast tunnustatud isiksusliku kasvu ja vaimse terviklikkuse saavutamise õpetaja. Tema õpetus, mille ta on nimetanud […]
“Arkkitehdin pöydässä — miljöitä ja makuja”
Suoja ja ruoka ovat perustarpeitamme, mutta hienoistuneimmillaan myös huippumuotoilua ja taidetta. Arkkitehdin pöydässä avaa kiehtovia näkökulmia tilan ja maun liittoon, arkkitehtuurin ja gastronomian suhteeseen. Kirja kutsuu tutustumaan tiloihin, joita ruokailuun on suunniteltu arjen, juhlien ja rituaalien näyttämöiksi ja ruokakulttuuriin, jota niissä on harjoitettu. Teos esittelee arkkitehtonisesti kiinnostavia tiloja Hvitträskistä Aino ja Alvar Aallon kotiin, pohjalaisesta […]
“Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök”
Humoristlik sissevaade apteekrite argipäeva Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.
“Armastame õmmelda. Laste suvemütsid”
Mütsimeister Gill Strattoni lapsed ei tahtnud varem suvemütse kanda. Probleemi lahendamiseks otsis Gill välja kaunid kangad, lasi lastel nende hulgast oma lemmikud välja valida ja disainis neile mütsid, mis lastele väga meeldisid ning mida nad hea meelega kandma hakkasid. Raamatus on 20 Gill Strattoni disainitud vahvat suvemütsi poistele, tüdrukutele ja beebidele. Mõned mütsid on tehtud […]
“Armastus ja surm Viinis”
Klassikalised lood Nii nagu Stefan Zweig või Sigmund Freud, oli nende kaasaegne Arthur Schnitzler kuninglikkeiserliku Doonau-monarhia erootilise kultuuri suurepärane vaatleja ja analüüsija. Lummatult, ent ühtlasi melanhoolselt-resigneerunult kirjeldas ta sugupoolte ja sugupõlvede “ringmängu”, mis teda kui üleüldine eluseadus sügavalt liigutas ja huvitas. (Taskuformaat)
“Armastus koolera ajal”
Gabriel García Márquez jutustab romaanis „Armastus koolera ajal” loo poole sajandi pikkusest vastamata armastusest. Ja isegi kui tundub, et armastust ennast õieti ei mainitagi, on ta romaanis ometi kogu aeg tajutav tuhandel eri moel: kord rõõmus, kord kurb, vahel õnnetoov ning ikka ja jälle üllatav. Fermina Daza ja Florentino Ariza kuuskümmend aastat kestev armastuslugu Kariibi […]
“Armastuse grammatika”
Vene kirjanik Ivan Bunin (1870-1953), kes emigratsioonis elades sai 1933. aastal Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks, on loonud ka rohkesti lühiproosat, kusjuures tema jaoks on põhimüsteeriumiks olnud armastus, see valdavalt irratsionaalne, arusaamatu elunähtus. Käesolev kogumik sisaldab 16 lugu, mis (ühe väikese erandiga) on seni olnud eesti keelde tõlkimata. Ainuomase meisterlikkusega kirjeldab Bunin oma tegelaste hingeseisundeid ja seadnud […]
“Armastuse ja romantika maagilised sümbolid”
“Maagilisi sümboleid on kasutatud aastatuhandeid, aitamaks inimestel õigeid suhteid leida.” – Richard Webster Richard Webster on kirjutanud üle 75 raamatu ning teda peetakse Uus-Meremaa üheks viljakamaks autoriks. Tuntud selgeltnägijana on ta USA rahvusliku hüpnoterapeutide gildi, Ühendkuningriigi professionaalsete hüpnoterapeutide ja parapsühholoogide assotsiatsiooni, Kanada rahvusvaheliste professionaalsete hüpnoterapeutide registri ning Uus-Meremaa psühhoteraapia ja hüpnoteraapia instituudi liige. Raamatus “Armastuse […]
“Armastuse kõrb”
„Armastuse kõrb“ kuulub François Mauriaci (1885–1970) viljaka kirjanikukarjääri hiilgeaega ning pälvis 1926. aastal ka Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna. Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elutunnetuselt vastandlike meeste vahelist pinget annab Mauriac edasi talle omase, peene ja nauditava pessimismiga. „Ega me ei saagi lõpuni teada, kas „Armastuse kõrb“ […]
“Armastusest ja lapselikkusest”
A. H. Tammsaare (1878–1940) on suurkirjanik, keda õpitakse koolis, kelle looming oli kriitiliselt lubatud isegi nõukogude ajal. Tammsaaret kui mõtlejat, kirjanik-filosoofi ja kirjandusest kirjutajat esitlev publitsistikakogumik “Armastusest ja lapselikkusest” jaotub viide ossa. Autori maailmatunnetus avaneb esmalt looduse ja inimese kaudu “Maastikes”. “Linnad ja masinad” näitab, kuidas tehnikale ning mõistusele tuginemine võib muuta inimese elu, kuid […]
“Armastusest ja varjust”
Isabel Allende, Peruus sündinud tšiili kirjanik, võitis väga paljude lugejate südamed juba oma esimese romaaniga “Vaimude maja”, mis on tänaseks olemas pealt kahekümnes keeles. Autori loomingulise edu saladus peitub tema oskuses siduda elu tegelikkust ja imet. Samas maagilise realismi võtmes on kirjutatud ka Allende teine romaan “Armastusest ja varjust”, mille tõsielulisest ainest on kootud meelihaarav […]
“Armuke”
Edgar V. Saks (Tartu 1910 – Montreal 1984) pole tänapäeva lugejale just tuttav nimi. Ajalukku jääb ta ennekõike ajakirjaniku ja majandustegelasena, ka Eesti eksiilvalitsuse haridusministrina. Eesti kirjandusse tuli E. V. Saks läbi 1929. a. Looduse romaanivõistluse, kus tema romaan “Kodutu” pälvis kolmand auhinna. Romaan “Armuke” ilmus esmatrükis 1936. aastal ja keskendub ühele armusuhtele, mis kestab […]