“Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile”
Egiptuse Keskmise riigi ajast (21. – 18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti-nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid. Ühtlasi on tegu selle žanri ühe omanäolisema näitega, kus manitsused on pandud vandenõulaste poolt tapetud valitseja suhu. Postuumselt oma poja Senuserti poole pöördudes mõistab ta hukka mõrvarid ja sõnastab kujutelma […]
“Analüüs ja metafüüsika”
Ma nimetan seda raamatut sissejuhatuseks filosoofiasse. Sissejuhatav on ta kahes mõttes. Esiteks ei eelda ta oma lugejailt varasemaid kokkupuuteid filosoofiaga. Ta peaks olema mõistetav ka ilma selliste kokkupuudeteta. Teiseks ei alusta ma mitte konkreetsete probleemide arutamisest, vaid filosoofia üldise loomuse käsitlemisest, lähtudest sellest, kuidas mina – koos paljude teiste meie aja filosoofidega – filosoofiat mõistan […]
“Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika. Tavistocki loengud”
Aasta 1935 oli sündmusterohke. Hitler alustas Saksamaal relvastumisega, võttis juutidelt kodakondsuse ja tegi algust “rassilise puhtuse” programmiga, Stalin avas Moskva metroo, Richmondis müüdi esimest korda purgiõlut, Gerhard Domagk võttis kasutusele esimese antibakteriaalse ravimi strepotsiidi, Berliinis kanti üle esimene televisiooniprogramm ja Pärsia uueks nimeks sai Iraan. Šveitsi psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung sai 60-aastaseks ning […]
“Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades”
Erinevatest suguvõsadest pärinevad baltisakslastest kultuuriloojad on omavahel emade kaudu ehk naisliinis lähisugulased. Nii isa – kui ka emaliinis sugupuid kombineerides on autor enamiku baltisaksa tuntud loomeinimesi koondanud mõnda üksikusse sugulusringi, kus on näha nende ühised esivanemad. Bioloogina järeldab autor, et loomeandekus peab olema geneetiliselt päritav, ning selgitab analoogsete näidete ja skeemide varal, et selle kandjaks […]
“Ängi mõiste”
Distinksioonide aeg on möödas, süsteem on saavutanud oma võidu. See inimene on haruldus, kes veel meie päevil toda aega armastab ja kelle hing januneb millegi nii haihtunu järele. Olgu kuidas on, kuid ometi jääb Sokrates selleks, kes ta oli: lihtne tark oma imelis distinktsiooniga, millest ta ise kõneleski ja mille ta ise välja arendas ja […]
“Anglo-Saxon England”
“outstanding … on of the most valuable contributions ever made to our knowledge of history of our own land” – English Historical Review This book covers the emergence of the earliest English kingdoms to the establishment of the Anglo-Norman monarchy on 1087. Professor Stenton examines the development of English society, from the growth of royal […]
“Animal Farm”
Добро пожаловать на «Скотный двор»! Здесь животные построили своё, справедливое, общество. Мы живём бок о бок, мы совершенно равны, и вместе трудимся на общее благо. Просторные загоны, честная трудовая пайка, сообщество единомышленников – здесь будет всё, о чем только можно мечтать. И никаких назойливых людей. Здесь больше не свистнет бич в руках человека, и некому […]
“Äraminek. Eestirootslased Teise maailmasõja ajal ja lahkumine Rootsi”
Viktor Amani (1912-2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose “En bok om Estlands svenskar” I köites. Ülevaade kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda.
“Äraneetute pärijad”
Planeedi Urr asukad urfüüdid on andnud valitsemisohjad tehisolenditele, biomehhide kätte. Biomehhe pole võimalik ära osta, nad ei ärritu kunagi ja nende otsused on alati ratsionaalsed. Urfüüdide ühiskonnas valitseb täielik tasakaal. Ent ühtlasi on elust kadunud ka hoog ja särts. Nii mõnigi usub, et piiritu mõistlikkuse ja arukuse tagajärjeks on Urri tsivilisatsiooni väljasuremine. Urfüüdid saadavad teele […]
“Argonaut”
Andrei Ivanovi uus romaan “Argonaut” on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamist kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk […]
“Arheoloogia ja Piibel”
Kogumik kirjaliku Piiblikursuse vihikutest. Tutanhamoni surimask Neli tuhat aastat vanad leiud kõnelevad Egiptuse surnud kõnelevad Assüüria – Niinive Väljakaevamisi Nebukadnetsari-aegses Baabülonis Aabrahami kodulinn Kaldea Ur Surnumere kirjarullid Roosipunane linn Tüüros ja Siidon Jeesuse surmapaik ja ülestõusmise haud. (Taskuformaat)
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse”
„Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse“ pakub esmakordset ülevaadet arhitekt Roman Koolmari (1904–1971) loomingust. Roman Koolmari (1904–1971) nimi pole Eesti arhitektkonna tuntumate seas, rohkem teatakse tema loomingut 1930. aastatest: Tallinna vana lennujaam, ministrite suvilad Keila-Joal, riigiametnike puhkekodu Kloostrimetsas, Sirbi tänava hoonestus Koplirannas, ning uute andmete järgi ka Pirita bussijaam. Tema kõige tuntumaks teoseks võib […]
“Aristonoomia”
Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.
“Ärkamine. Seitse sammu eneseleidmise teel”
„Öeldakse, et universum sosistab meile esmalt kõrva, siis koputab õlale … ja lõpuks lajatab vastu pead. Mina pidin peaaegu surema, enne kui vihjest aru sain …” Pärast surmasuhu sattumise kogemust püüdis raamatu autor saada mungaks, siis kirikuõpetajaks, ent lõpuks kujunes temast tunnustatud isiksusliku kasvu ja vaimse terviklikkuse saavutamise õpetaja. Tema õpetus, mille ta on nimetanud […]
“Arkkitehdin pöydässä — miljöitä ja makuja”
Suoja ja ruoka ovat perustarpeitamme, mutta hienoistuneimmillaan myös huippumuotoilua ja taidetta. Arkkitehdin pöydässä avaa kiehtovia näkökulmia tilan ja maun liittoon, arkkitehtuurin ja gastronomian suhteeseen. Kirja kutsuu tutustumaan tiloihin, joita ruokailuun on suunniteltu arjen, juhlien ja rituaalien näyttämöiksi ja ruokakulttuuriin, jota niissä on harjoitettu. Teos esittelee arkkitehtonisesti kiinnostavia tiloja Hvitträskistä Aino ja Alvar Aallon kotiin, pohjalaisesta […]
“Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök”
Humoristlik sissevaade apteekrite argipäeva Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.
“Armastame õmmelda. Laste suvemütsid”
Mütsimeister Gill Strattoni lapsed ei tahtnud varem suvemütse kanda. Probleemi lahendamiseks otsis Gill välja kaunid kangad, lasi lastel nende hulgast oma lemmikud välja valida ja disainis neile mütsid, mis lastele väga meeldisid ning mida nad hea meelega kandma hakkasid. Raamatus on 20 Gill Strattoni disainitud vahvat suvemütsi poistele, tüdrukutele ja beebidele. Mõned mütsid on tehtud […]
“Armastus ja surm Viinis”
Klassikalised lood Nii nagu Stefan Zweig või Sigmund Freud, oli nende kaasaegne Arthur Schnitzler kuninglikkeiserliku Doonau-monarhia erootilise kultuuri suurepärane vaatleja ja analüüsija. Lummatult, ent ühtlasi melanhoolselt-resigneerunult kirjeldas ta sugupoolte ja sugupõlvede “ringmängu”, mis teda kui üleüldine eluseadus sügavalt liigutas ja huvitas. (Taskuformaat)
“Armastus koolera ajal”
Gabriel García Márquez jutustab romaanis „Armastus koolera ajal” loo poole sajandi pikkusest vastamata armastusest. Ja isegi kui tundub, et armastust ennast õieti ei mainitagi, on ta romaanis ometi kogu aeg tajutav tuhandel eri moel: kord rõõmus, kord kurb, vahel õnnetoov ning ikka ja jälle üllatav. Fermina Daza ja Florentino Ariza kuuskümmend aastat kestev armastuslugu Kariibi […]
