“Sigmund”
See omapärase ülesehitusega romaan räägib Sigmund Freudist, kes on vana mehena sattunud tänapäeva Londonisse. Tuleb välja, et psühhoanalüüsi teooria rajajana tuntud Freud suri 13 päeva varem, kui saatus talle elupäevi määranud oli, ja nii peab ta nüüd inkarneeruma nüüdisaega, et ettenähtud päevad ikkagi ära elada. Londoni psühhoterapeudi abiga püüab ta leida vastused küsimustele, mis teda […]
“Signature in the Cell. DNA and the Evidence for Intelligent Design”
“Signature in the Cell is a defining work in the discussion of life’s origins and the question of whether life is a product of unthinking matter or of an intelligent mind. For those who disagree with ID, the powerful case Meyer presents cannot be ignored in any honest debate. For those who may be sympathetic […]
“Signature of Controversy. Responses to Critics of Signature in the Cell”
Signature of Controversy is a response to the 2009 bestseller Signature in the Cell by Stephen C. Meyer, a book recognized as establishing one of the strongest pillars underlying the argument for intelligent design. To call Signature in the Cell important is an understatement. The critical response that followed the publication of Stephen Meyer’s book […]
“Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I”
“Eesti asundused” on sariväljaanne, milles tutvustatakse lugejaile tänini säilinud Siberi eesti külade pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Kasutatud on Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel (1991-1997) kogutut. Iga raamat annab ülevaate mingi konkreetse piirkonna eesti külades. Lisatud on laulikute-jutlustajate, kohanimede ja aineteregister. “Siin Siberi maa peal kasvanud” tutvustab kunagiste väljasaadetute poolt asutatud kahe Krasnojaki krai […]
“Silmale ilus vaadata”
„Silmale ilus vaadata“ jutustab kolme saatuse poolt kokku viidud inimese loo, hoides lugejat pikalt teadmatuses, kuidas nad omavahel seotud on. Teddy kasvab perekonnas, kes temast ei hooli. Temast sirgub eraklik noormees, kel puudub empaatiavõime. Teddyst saab andekas puusepp, kes naudib ilusate asjade valmistamist, vastandudes nii ümbritsevale inetusele. Ema mõrvast vapustatud Francine’ist kasvab kaunis noor naine, […]
“Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik”
Marguerite Yourcenar (1903–1987) on XX sajandi prantsuse kirjanduse üks säravamaid klassikuid, kelle mitmekülgse ja erudeeritud loomingu humanistlik sõnum on aegumatu. Brüsselis, belgia-prantsuse aadliperes sündinud andeka neiu kujunemine „empaatia-maagiat“ valdavaks sõnameistriks, samuti kogu ta elutee isiksuse ja naisena olid oma ajas erilised. Yourcenari loomingu fookuses on Euroopa kultuurilugu antiigist kaasajani, elu lõpukümnenditel laienes ta huvi ka […]
“Silmaterad. Kudumid ja heegeldused igas vanuses lastele”
Kui oled tundnud südantsoojendavat lähedust mõne väikese ilmakodanikuga ning tahtnud kinkida talle midagi sooja ja pehmet, siis oled tõenäoliselt mõelnud ka kudumisele või heegeldamisele. Niisugune, “iga silmus täis armastust” rõivatükk on lapselegi mõnusalt tähenduslik – väga tõenäoline, et armsa memme käe alt sündinud kudumit jäädakse mäletama veel siis, kui kandja on sellest juba ammu välja […]
“Silmiavav insult”
Jill Bolte Taylor elas läbi insuldi – tema vasakus ajupooles lõhkes veresoon. Ajuteadlasena oli tal võimalus omaenda vaimsete võimete allakäiku paari tunni jooksul kõrvalt jälgida. Sel ajal, kui ta vasak ajupool kord töötas ja siis jälle mitte, koges ta kahte selgelt eristuvat reaalsust: intuitiivse parema ajupoole eufoorilist nirvaanat ja vasaku ajupoole loogilist teadvelolekut. Raamatus «Silmiavav […]
“Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu + DVD”
Pilkupüüdev suuremõõtmeline maal “Simson ja Deliila” on Eesti Kunstimuuseumis juba 1955. aastast. Publiku ette jõuab maal aga alles nüüd, pärast mitu aastat kestnud restaureerimist ja uurimist. “Simsoni ja Deliila” restaureerimine algas 2008. aastal Hilkka Hiiopi, Maris Klaasi ja Merike Kallase käe all. Eesmärk oli korrastada kunstiajaloolaste poolt Napoli koolkonnale omistatud maal viisil, nagu seda oleks […]
“Sina, see tõeline”
Vaevalt leidub maailmas naist, kes ei tahaks olla õnnelik. Kuidas aga õnne leida? Siin aitab ainult armastus, kuid tee õnnele pole kerge. Kohtuvad kaks inimest: maastikukujundaja ja edukas ärimees. Kas nad suudavad jääda kokku maailmas, kus kõik on omal moel üksildased ja inimesed sarnanevad vahetevahel marionettidele? Sari: Odamehe armastusromaan Taskuformaat
“Sinimustvalged lood”
Jaan Sudaku ja Sten-Erik Tammemäe koostatud raamat viib lugeja paljude inimeste mälestuste kaudu rännakule läbi sinimustvalge lipu loo, alates selle kasutusele võtmisest ja riigilipuks valimisest, läbi sõdade ja okupatsiooni kuni tänapäevani välja. Koostajad ütlevad: „Sinimustvalge lipp teeb koos eesti rahvaga kaasa käänulise ja kareda tee. Ta saadab meid kord varjatumal, siis taas selgemal kujul alates […]
“Sinuhe egyptiläisen maailma — Arkeologin silmin”
Arkeologin matka Sinuhe egyptiläisen ja Lähi-idän muinaisten kulttuurien aikaan. Jokainen Sinuhe egyptiläisen lukija tietää, kuinka hämmästyttävän todentuntuisesti Mika Waltari herättää eloon muinaisen Lähi-idän maailman. Minna Silverin teos osoittaa, miten taitavasti romaani on rakennettu historiallisille faktoille – Waltari tunsi muinaista Egyptiä paikoin paremmin kuin moni egyptologi. Esimerkiksi kirjan kallonporauskohtaus on täsmällinen yksityiskohtia myöten. Minna Silver käy […]
“Sinuhe, egiptlane”
Eesti keeles on Waltari tähtsamad teosed enamjaolt olemas. Õige mitmeid, eriti lühiromaane anti välja juba enne sõda. Sügaval Vene ajal ei olnud meil siin Waltari avaldamine mõistagi lubatud. Nõnda saigi Waltari eesti tõlgete kirjastajaks pikkadeks aastateks Välis-Eesti kirjastus “Orto” Kanadas. Kuid kodu-eestlased olid rasketel aegadel osavaks õppinud. Waltari raamatuid jõudis keeldude kiuste ka Eestisse, neid […]
“Sinussa minun ikäväni — marilaisen kansanrunon antologia”
Professori Raija Bartensin toimittama ja suomentama marilaisen kansanrunouden antologia. Sarja: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 683
“Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994-2004”
Polina Žerebtsova sündis ja kasvas Groznõis. Tema päevikud katavad ta lapsepõlve ja noorukiiga, mille sisse jäid kolm Tšetšeeni sõda. Õpingud, esimene armumine, tülid vanematega – kõik see, mis tuttav igale noorele – olid Polina elus kõrvuti varjendites redutamise, nälja, hävingu ja viletsusega. Vene nimega tüdruk moslemi kombel seotud pearätiga elas pidevalt kahe tule vahel. Ta […]
“Siseneb mõrvar”
“Taeva pärast,” pomises Gardener, “mida see kõik peab tähendama?” Ta ulatas Nigelile paberilehe. Sellel seisis üksainus kirjutusmasinal tipitud lõik, mida Nigel hämmingus luges: “Kui su töö ja su elu sulle midagi tähendavad, tegele oma asjadega, või sa kaotad nii ühe kui ka teise. Unusta minevik, muidu juhtub sinuga midagi hullemat kui valutav jalg.” Nigel ja […]
“Sisering”
Rahvusvaheline rühm noori arheolooge higistab Gotlandil viikingiaegse kindlustuse väljakaevamistel. Lõbus seltskond armastab ka ohtralt pidutseda, kuni üks nende seast, 21-aastane Martina Flochten, kaob. Tema alasti, verest tühjaks jooksnud laip leitakse peagi puu otsas rippumast ning tema vigastused viitavad rituaalmõrvale. Inspektor Knutas asub müsteeriumi lahti harutama, ent juba varsti hakkab sarnaste tunnustega tapetuid juurde tulema.
“Sisikond”
“Olid kajakamunad. Ühel pisikesel laiul, nime järgi vaid skääril, oli punane ristik, kesalill ja merikann. Siit oli sissepääs sadamasse, millest ma ei teadnud, sest see oli kodu. Leidsin ühe teise kasseti. Vastik väike poiss tegi raadiot, kiusas oma õdesid, naabreid, küsides sarkastiliselt ja ärritaval häälel. Kas see olin mina? Ei saa olla. Sest mina mäletan […]
“Sissepääsud”
Sissepääs on justkui maja nägu, mis räägib üht-teist nii majast endast kui ka neist, kes selles elavad. Sissepääs pole üksnes uks. Varikatus, võreseinad või kena kividega sillutatud kõnnitee, mis algab nägusa värava juurest, võivad üldmuljet tunduvalt muuta. Selle raamatu abiga õpite oma maja sissekäiku nägusamaks muutma. Illustreeritud fotode ja joonistega.
“Siuru-raamat”
Luuletaja ja teatrikriitiku Artur Adsoni (1889–1977) „Siuru-raamat” (esmatrükk Rootsis 1949) on üks olulisemaid ja huvitavamaid mälestusteraamatuid eesti kultuuri- ja eriti kirjanduselu kohta alates Estonia teatri avamisest 1913. aastal ja lõpetades Pätsi-Eenpalu „vaikiva ajastuga”. Raamatu keskmes on, nagu pealkirigi ütleb, 1917. aasta kevadel rajatud kirjanike rühm Siuru ning selle liikmete Friedebert Tuglase, Marie Underi, Henrik Visnapuu, […]
