“Ürgsorts”
Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid ürgsortsidele peaaegu kohustuslik. Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu […]
“USA presidentide salaelu”
Kummalised lood ja jahmatavad killukesed Valgest Majast Mõrv, abielurikkumine, hasartmängud, ufod ja… Valge Maja? „USA presidentide salaelu“ pakub jahmatavaid ja tsenseerimata pilte sellest, millega tegelevad Ameerika riigijuhid kulisside taga. Kas oskasite näiteks aimata, et George Washington kulutas tervelt seitse protsenti oma palgast alkoholile? Või et John Quincy Adams armastas Potomaci jões paljalt ujumas käia, Gerald […]
“Usundid ja vaimsed õpetused Eestis”
Mil määral leidub Eestis kabala, spiritismi, woodoo või ka maausuga tegelejaid? Mida tunneb vabastaval hingamisel osaleja? Mis on Gurdžijevi sakraalsed liikumised ja millele keskendub Lilla Leegi hoidja vennaskond? Kas Gunnar Aarma vaimsete põhimõtete ja Osho õpetuste järgijate kogemustes on sarnasusi? Nendele ja veel paljudele muudele vaimsuse avaldumisviisidega seotud küsimustele pakub vastuseid käesolev raamat, mis toob […]
“Uudseleiva valla inimesed”
Põgus pilguheit Teise maailmasõja järgsesse maaellu luterliku kultuuritaustaga Lääne-Saksamaal. Ehedalt realistlik lugu vanade igipõliste traditsioonide järgi toimivast ja ajaloo karmidest muutustest kaasahaaratud hästi kokkuhoidvast vallarahva kogukonnast. Peale sihikindla igapäevatöö ja vaeva on siiski inimeste elu täis ka romantikat, armastust ja õnne.
“Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid”
Sisukord – Eessõna (Wilfried Härle) – Evangeelne teoloogia ja selle põhitekstid (Thomas-Andreas Põder) – Tekstide sissejuhatused (Wilfried Härle) Friedrich Schleiermacher 1. Religioonist (1799) (tlk. Maarja Eik, T.-A. Põder) 2. Lühike teoloogiastuudiumi esitlus (1830) 3. Kristlik usk (1830/1831) Soren Kierkegaard 4. Kartus ja värin (1843) (tlk. Arvo Alas) Albrecht Ritschl 5. Kristliku religiooni õpetus (1875) Theodosius […]
“Uurimus ajaloost”
See raamat on katseks teha seda, mida pealkiri lubab: olen püüdnud vaadelda inimkonna ajalugu tervikuna. See tähendab, et olen vaadelnud teda päris algusest peale kuni käesoleva aastani (1972) välja – ja ühtlasi globaalselt. Meie harjumuspärane vaateviis ei ole tegeliku ajaskaalaga vastavuses. Esimese poole miljoni, aga võib-olla ka miljoni aasta jooksul pärast seda, kui meie eellastest […]
“Uurivad Tommy ja Tuppence II osa”
Tommy ja Tuppence on detektiivid, kelle tegutsemist on Agatha Christie kirjeldanud neljas romaanis ja ühes jutukogus. Detektiivide tegelikud nimed on Thomas ja Prudence Beresford. Tommy ja Tuppence vananevad raamatute käigus, nad abielluvad ja saavad lapsed ning viimases romaanis on nad juba üle seitsmekümnesed, kuid endiselt uudishimulikud ja täis seiklusvaimu. Kogumikust leiab lugeja romaani “Saatuse tagauks”, […]
“Vaade eikusagilt”
Sari: Avatud Eesti Raamat Ameerika mõtleja Thomas Nageli “Vaade eikusagilt” (algselt 1986) kuulub nüüdisfilosoofia klassikasse. Raamat tegeleb ühe suure üldprobleemiga: Kuidas ühendada maailmas asuva üksikisiku vaatpunkt objektiivse vaatega sellele samale maailmale, kuhu kuulub ka see isik koos oma vaatpunktiga? Inimestel on võime vaadelda maailma-asju eemalt, vaatenurgast, mis pole mitte kusagil konkreetselt. Nõnda nad tõusevad oma […]
“Vabaduse hinnaks on elu”
Eesti ühe teenekaima lähiajaloo uurija, Aino Lepa suurteose kordustrükk sisaldab 2008. aastal ilmunud esmaväljaandega võrreldes hulgaliselt täiendusi, autor on sellesse lisanud ka palju uusi varem avaldamata fotosid. Aino Lepp on uurinud nõukogude okupatsioonivõimude kuritegusid ning metsavendade vabadusvõitlust innu ja pühendumusega kaugelt üle kahekümne aasta. Ta on töötanud arhiivides läbi uskumatult mahuka allikmaterjali, salvestanud ning kirjutanud […]
“Vabadusrist. Mälestusi Landesveeri sõjast”
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta ei pane meid loodetavasti unustama, et peagi tähistame ka 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Saksa Landeswehri üle. Vahest just tänu selle saamegi üldse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistada – nimetatud võiduga ajas eestlane lõplikult selja sirgu, kunagised kaotused ja mõisatallide alandus uhuti minema. Sõtta parunite vastu põgeneti teistest rindelõikudest ning […]
“Vabadussõja vaimus. Mälestusi 20. sajandi muutlikest oludest”
Ants Jõe (1905-1987) oli hariduselt põllumees ning teoloog. Sõjamehena võttis ta osa Eesti Vabadussõjast selle sõja noorima sõdurina ja 1944. aastal Eesti kaitselahingutest ohvitserina. Eraelus on ta olnud tegev Pärnumaal jaoskonna-agronoomi ja põllumajandusliku konsulendina, osalenud juhtivas rollis vabadussõjalaste rahvaliikumises, teotsedes muuhulgas kõnemehena ja selle liikumise “Võitlus” põllumajandusosakonna toimetajana, ning hiljem mitme riigimõisa (p. 1940. a. […]
“Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni”
Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost Rahvusarhiivi toimetiste seekordne number vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Tegemist on üsna avara fookusega artiklikogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad kolme märksõna alla. Kogumiku läbiv teema on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Need […]
“Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov”
Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dmitri Tsvetkovi (1890-1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel. Lisaks on raamatus taasavaldatud D. Tsvetkovi lühipublikatsioonid.
“Väeallikas”
Tuuma sütitamise, keha väestamise, stressist vabanemise ja elu ümberkohandamise peidetud võti Programm, mis vabastab vaagnapõhja tugevdades stressist, annab kehale jõudu ning tungib pinge füüsilise ja vaimse allikani Suure tõenäosusega tunneb teie keha iga päev mingit laadi stressi, olgu selleks siis põletik, kõhupuhitus, pinge, ebamugavus, ärevus või valulik seks. Meie tähelepanu hajutavad pidevalt tervisehäired, millele me […]
“Vaeslaps ja talutütar”
„Vaeslaps ja talutütar“ on vahva ja õpetlik lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Vaeslaps kuulab hiire õpetust ja pääseb vanapagana pojale mehele minemisest. Rikas talutütar aga satub omaenda ahnuse lõksu ning ta võetakse vanapagana pojale naiseks.
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]
“Väike piss”
Pildid Heiki Ernits Emme ja issi on otsustanud, et Sirtsuke on juba nii suur küll, et võik püksi pissimise ära lõpetada ja potti soristama hakata. Sirtsukesele meeldib aga rohkem püksi pissida. Siiski minnakse üheskoos pissipotipoodi ja ostetakse vahva elevandikujuline pott. Sirtsuke kavatseb potielevanti kasutada hoopis ratsutamiseks, sest elevant ei taha ju pissine olla. Mis saab […]
“Väike prints”
Suured ei saa oma peaga kunagi asjadest õigesti aru, ja neile ikka ja jälle selgitusi anda on laste jaoks väga väsitav. Ja nüüd minu saladus. See on hästi lihtne: üksnes südamega näeb selgelt. Kõige tähtsam jääb silmale nähtamatuks.
