“Constantinus Suur. I-II osa. 2 raamatut”
Constantinus Suur suri 22. mail 337. aastal ja maeti Kaheteistkümne Apostli kirikusse Konstantinoopolis – nüüdne Istanbul. Peagu ta surmapäevast peale algas väitlus tema tõelisest suhtest kristliku usuga. Paljud on nimetanud teda olupoliitikuks, kes nägi kiriku organisatsioonis võimalust kasutada selle jõudu võimu saavutamiseks. Teised väidavad, et ta oli tõeline kristlane ja ajalugu toetab seda väidet. Igatahes […]
“Constantinus Suur. Lõõmava risti ime” I raamat
Oli päev, mis suunab poisi mõtted eemale kooliruumist, kus ta oli veetnud hommiku oma õpetaja, vana Luculluse jalge ees, – kimp pärgamendirulle rippus ta õlal paela otsas, mille teine ots oli ta randme ümber seotud. Kui ta liikus piki sooja kevadist päikesepaistet, sandaalid üles keerutamas väikesi tolmupilvi. Flavius Valerius Constantinus – sõprade seas tuntud Constantine […]
“Edu”
Teadmiseks lugejaile Ükski selles raamatus kirjeldatud inimene ei ole tegelikult Münchenis aastail 1921-1924 elanud, nad kokku aga küll. Tüübi kujuka tõetruuduse saavutamiseks tuli autoril üksikisiku fotograafiline reaalsus kustutada. Romaan “Edu” ei kujuta tõelisi, vaid ajaloolisi isikuid. Üksikasjalisi aruandeid saksa karistusasutuste kohta võime leida endiste vangide, kirjanike Felix Fechenbachi, Max Hoelzi, Erich Mühsami ja Ernst Tolleri […]
“Eilne maailm”
Eurooplase mälestused Nimeka austria kirjaniku viimane teos, 1944.a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
“Ekkehard”
Romaani allikaks on 1000. aasta paiku elanud munk Ekkehardi kirja pandud Sankt Galleni kloostri ajalugu, mis on keskaja kirjanduse tähtteoseid. Tollases Euroopas olid kloostrid vaimuelu keskusteks. Alles kinnistuv ristiusk heitles paganlusega. Hunnide röövretkede mõjul hakkas sadestuma rahvustunne. Autor kujutab varakeskaega kogu selle lopsakuses.
“Erik Strand ja kadunud kuld”
See raamat ei ole tõlge soome keelest. Eestis elav soome ajakirjanik Jorma Rokto on kirjutanud ajaloolise romaani seikleja Erik Strandist eesti keeles. Romaani tegevus hõlmab ajavahemikku 1908-1940, tegevus toimub Eestis, Venemaal, Pariisis jne, tegelasteks ajaloolised isikud koos väljamõeldud persoonidega. Autor ütleb ise, et tahab eesti keeles kirjutada sellepärast, et tunneb end pooleestlasena, kuna on Eestis […]
“Esimene naine. Romaa Sylvi Kekkosest”
Lugu Sylvist Urho Kekkose kõrval ja varjus Autustis 1966 pakib Sylvi kekkonen Inglise kuningannalt kingiks saadud Morris Minisse vanad päevaraamatud ja paari päeva toidumoona ning sõidab maale, et suvekodu vaikuses leinata jäädavalt lahkunud head sõpra kirjanik Marja-Liisa Vartiot. Alguse saab pikk monoloog kujuteldavale sõbrale ja ajuti tuliseks kiskuv väitlus elu ja loomingu, iseolemise ja teise […]
“Fortuuna niuetes”
Frederic Manningi, ise I Maailmasõja läbi teinud mehe raamatu kangelane on Bourne, lihtsõdur rindel. Eneseteadliku ja haritud mehena tahavad ülemused teda kadetikursustele saata, tema aga eelistab jääda ridadesse, mis kõik on kistud üleüldisse võitlusse ellujäämise eest hulluks läinud maailmas. Püüdes mõista ning kirjeldada mõistmatut ja kirjeldamatut, erineb Manningi teos teistest maailmasõja raamatutest, kujutades hariliku Briti […]
“Geraldiini salanõu”
On aasta 1537. Inglise kuninga Henry VIII barbaarne võimujanu on peaaegu hävitanud Iirimaa võimsa FitzGeraldite suguvõsa. Ainsa ellujäänud pärija, üheteistaastase poisi ümber keerleb poliitiliste kirgede ja inimlike tunnete torm. Kaks aastatetagust armastajat peavad leidma talle varjupaiga nii külmavereliste mõrtsukate kui salakavalate ja omakasupüüdlike abipakkujate eest … Ajalooline romaan
“Goya”
Käesolev romaan hõlmab aastaid 1793-1806 Francisco Goya elust, näitab tema kujunemist realistlikuks maalikunstnikuks ja annab ühtlasi laiahaardelise pildi tolleaegsest Hispaaniast. Jäädes truuks ajaloolistele tõsioludele, leiab teose autor Lion Feuchtwanger minevikust niisuguseid probleeme, mille lahendamine pakub suurt huvi ka tänapäeval. Üheks selliseks probleemiks on antud teoses õige vahekorra ja suhte leidmine “poliitika” ja “loomingulise vabaduse” vahel […]
“Graali lapsed”
Anno Domini 1244 – saladusliku graalilossi Montseguri ja Jeruusalemma langemise aasta. Graalisoo järglased Roc ja Yeza peavad tooma Oktsidendi ja Hommikumaa vaenutsevatele rahvastele igatsetud rahu. Nende kätes on maailma saatus, ja maailma valitsejaks saab see, kelle käes on nemad. Ent kuninglikest lastest sirguvad isepäised noorukid, kelle kuum veri ei anna rahu, ning võitlus paavsti ja […]
“Graniitmees”
Me tulime siia linna 1922. aasta kevadtalvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant nii et silme ees must, seljakott […]
“Gulagi arhipelaag I-VII” 3 raamatut
A. Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku suurriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võiks nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest. Eestikeelne väljaanne ilmub kolme raamatuna.
“Hadrianuse mälestused”
Marguerite Yourcenari (1903-1987) looming kõrgub eraldiseisva ja unikaalsena, esmapilgul ehk mõneti ebaisikuliselt külma ja kaugenagi otsekui Mont Blanc 20. sajandi prantsuse kirjanduse vaheldusrikka maastiku kohal. Selle mahuka, paljusid žanre hõlmava loomingu ühtne vaimne ja kunstiline lähtealus on prantsuse klassikaline kirjandus ning viimase sügavam aluspõhi – humanistlik antiikkultuur. Marguerite Yourcenari ülemaailmne kuulsus põhineb peamiselt tema romaanidel “Hadrianuse […]
“Hannibaali käsi on mängus”
Inglise progressiivne kirjanik Jack Lindsay (sünd. 1900), kes põhjalikult tunneb antiikmaailma ajalugu, on kaugel selle ühiskonna elu idealiseerivast kujutamisest. Tema peamiseks huviobjektiks on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Nagu kõigis oma ajaloolistes romaanides, otsib ta ka käesoleva romaani minevikusündmustest vastust kaasaega erutavatele küsimustele. Sellega ongi seletatav, miks antiikmaailma käsitlevas teoses tarvitatakse niisuguseid kaasaegseid termineid, nagu “ülemaailmne kommunistlik vabariik”, […]
“Hiina”
Hiina keisririik oli 19. sajandi alguses veel muule maailmale suletud. Välismaalastele oli avatud ainult Kanton (Guangzhou), kus tegutsesid peamiselt Euroopa riikide faktooriad. Kõige rohkem huvitas välismaalasi Hiina tee, selle eest tuli aga maksta hõbedaga, mida oli raske hankida. Väljapääs leiti: Hiinasse hakkas üha rohkem voolama Indias kasvatatud oopiumi, mille eest hiinlased maksid hõbedaga. Nüüd oli […]
“Ihuarsti visiit”
Sari: Põhjamaade romman “Ihuarsti visiit” kui ajalooline romaan räägib Taani kuningast Christian Seitsmendast ja tema ihuarstist Johann Friedrich Struenseest, kelle kätte vaimuhaige monarh andis 1768. aastal kogu võimu. Noor saksa arst oli Voltaire´i ja Rousseau jünger, valgustusideede pooldaja ja idealist, ning viis lühikese ajaga feodaalses, pärisorjuslikus Taani riigis läbi omamoodi revolutsiooni. Mõistagi ei saanud puhta […]
“Iidsete aegade lood”
IX sajandi kroonikad neljas raamatus üheteistkümnes osas. Vene nõukogude kirjaniku Valentin Ivanovi romaani tegevus toimub IX sajandil. Autor viib lugeja kord muistsesse Novgorodi, kord Valge mere rannikule, kord Põhja-Norrasse, Helgelandi, kord viikingilaevale. Noor ja äge novgorodlane Odinets tapab teda solvanud normanni ja on sunnitud Novgorodist põgenema. Ta liitub küttidesalgaga ja asub koos sellega teele kaugesse […]
“Iisebeli needus”
Ükski naine pole nii vastupandamatu ja hüpnotiseeriv, kui Iisebel… Nagu kõrbemadu tõmbab Iisebel noorukese juudamaa printsi Michaeli oma ilu ning kurjuse kammitsaisse. See oli Iisebeli needus – teda ihaldada tähendas kaotada talle oma vabadus. Kuid Michael seisab kahe naise vahel – ühel pool nõiduslik jumalanna ning teisel pool õrnuke heebrea tütarlaps, kellele mees oli truudust […]
