“Õilis isik”
Legendaarne kirjanduslik tandem Ilja Ilf (1897–1937) ja Jevgeni Petrov (1903–1942) on ennast nõukogude huumoriklassika varamusse kirjutanud suurpettur Ostap Benderi tegemistest pajatavate satiiriliste romaanidega „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“. Pilafilosoofiline jutustus „Õilis isik“ sündis aastal 1928 nende kahe tippteose ilmumiste vahel, väidetavalt kuue päevaga. Raamat räägib Filjurini-nimelisest „hallivõitu registraatorist“, kes põrunud leiduri Babski imeseepi pruukides nähtamatuks muutub […]
“Olematu number”
1945. aastal võtsid Itaalia partisanid Como järve ääres kinni ning lasid maha Benito Mussolini ja tema armukese. Paraku kutsusid duce surmaga seotud kahtlased asjaolud esile mitmeid vandenõuteooriaid, mis siiani käibel püsivad. 1992. aastal Milanos pakutakse hädavaresest kirjamehele Colonnale vastloodud ajalehe toimetuse juhi ametikohta ja muinsajutulist tasu raamatu kirjutamise eest, mille aineseks on ajalehe igapäevatöö kajastamine. […]
“Oma lõbuks”
Aastaid elukutselise džokina tegutsenud Dick Francise romaani „Oma lõbuks“ tegevus toimub hobuste ja meeste maailmas. Loo sõlmprobleemiks on dopingumeetodi avastamine. Talliomanik Daniel Roke’il, kes rajas hobuste tõufarmi orvuks jäänud õdede ja venna kasvatamiseks, ei ole vähimatki kavatsust lahkuda oma kodust Austraalias. Kuid siiski võtab ta krahv Octoberilt vastu tallipoisi töökoha, et uurida hobuste takistussõidu dopinguskandaali […]
“Õndsad on lihtsameelsed”
Romaan. Seitsmenda päeva hommik. Alustan sellega, mis sündis seitsmenda päeva hommikul, kuna see teataval määral püsib mu meelte pinnal. Kuulan seega seesmist vajadust, sest mul on tunne, et jõuan sel viisil kergemini selleni, mis käis eel ja mis tingis selle hommiku sündmusi. /—/
“Öö Kleopatraga”
… Ent romantism ei sündinud sugugi 1830. aastal “Hernaniga”. Seda valmistasid ette juba Chateaubriand ja Mme de Stael, see ammutas jõudu Schilleri ja Goethe, Shakespeare´i ja Byroni loomingust ning avaldus kõigis kirjandusvormidest. Kõige eredamalt lõi see aga lõkkele teatris. Vastates uue sajandi nõudmisele, astuti vastu klassikalistele kaanonitele. Romantism tahtis anda rahvale teoseid, mis toetaksid nende […]
“Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest”
E.T.A. Hoffmanni meelisteemaks kujunes vägikaikavedu nõmedusega, mis läbib kõiki ta lugusid, omandades erilise kõlajõu kapellmeister Johannes Kreisleri ja Murrist kõutsi omapärases vahelduvas biograafias. Autor on kogu emotsionaalse laengu mahutanud Kreisleri biograafiasse, mis kajastab ta enese elukäiku. Romaani kandvam osa aga on paroodiline Murri suleharjutuste tsükkel, millist asjaolu kirjanik ise juba pealkirjas on rõhutanud. See vaimukas […]
“Otsekui tulest tõmmatud tukk”
Tuntud soome naiskirjaniku romaan, 1981. aastal eesti keeles ilmunud romaani “Tõmbab ustest ja akendest” otsene järg, mis jätkab sealsete tegelaste elukäigu kujutamist Soome 1920-ndate aastate küla- ja aleviolustikus.
“Otsi Moskva sfinksi”
Ajalooline romaan “Otsi Moskva sfinksi” räägib keerulisest ajajärgust Leedu ajaloos – aastaist 1938-1940, mil riik sai järjest kolm ultimaatumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Autor on kasutanud erinevaid ajaloolisi dokumente, mälestusi, stenogramme jm. Murranguliste aegade sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Kujutatud on läbirääkimisi Berliinis […]
“Paberlinnad”
„Paberlinnade“ peategelane on luuletaja Emily Dickinson, kes oli tuntud oma erakliku ja omapärase eluviisi poolest ja kellelt eluajal avaldati vaid mõned üksikud luuletused, needki anonüümselt ning sageli oluliselt redigeerituna. Tema mahukat loomingulist pärandit hakati avastama alles pärast tema surma, tänapäeval peetakse teda üheks ikoonilisemaks ja mõjukamaks XIX sajandi Ameerika luuletajaks. Poeetilistest fragmentidest koosnev jutustus põimib […]
“Päevapiltnik”
“Päevapiltniku” ilmumine tähistas uue loominguperioodi algust. Kirjanik on leidnud oma kullasoone: päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatud, traagilise perekonnaloo, mille taustal tekib pilt nõndanimetatud vaesemehe-Rootsist, ajast enne Rootsi heaoluriigi, “rahvakodu” sündi. /—/ Loomingu Raamatukogu 48-50/1993
“Paha paik”
Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, […]
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Päikeseratta all”
Reisikirju aedadest. Lena Jackson on sündinud Eestis, fil. kand. ja sotsionoom. Ta töötab Stockholmi Sotsiaalameti välismaalaste büroos. Alates 1950. aastatest on ajuti elanud Hispaanias ning on abielus hispaanlasest arstiga. Tegeleb kirjutamise ja maalimisega, on osalenud Hispaania näitustel. Selline lühike kokkuvõte “minu elust rootslasena” oli selle raamatu rootsikeelse algupärandi tagakaanel. Kui seda täiendada, saab sellest järgmine […]
“Pandžabi leskede erootilised lood”
“Mu armas. Su kehas peitub terve galaktika, su sünnimärgid ja lohud on kui sellele puistatud tähed. Mina olen vaid üks väsinud kõrberändur, mu huuled on paakunud ja otsivad värskendust. Iga kord, kui olen valmis alla andma, vaatan üles ja seal sa lebad, kesköises taevas. Juuksed voogavad su ümber ja su käed langevad rindadelt, paljastadest su […]
“Paradiisi lapsed”
“Paradiisi lastes” kujutatu toob meile märksa lähemale eksootiliste saarte omapära, mis asuvad 3700 kilomeetri kaugusel Ameerika rannikust. Üheksa kirgast lugu käsitlevad tänapäeva perekonnaelu, noorte ja vanade keerulisi suhteid. Lugeja silme ees rullub lahti ilmekas pilt havailaste elu-olust, tööhõivest, rassi- ja klassiprobleemidest. Autor jutustab tõde varjamata narkootikumide tarvitamisest, seksist ja hüljatusest – seda kõike suurejoonelise looduse […]
“Pariisi jalakäija”
Poetiline linnavaatlus „Pariisi jalakäija” on Léon-Paul Fargue’i särav armastuskiri linnale, milles ta eksles, nautis ja proosas igaveseks jäädvustas. Raamat avab ukse nüüdseks kummituslikule ja poolunustatud Pariisile, kus puiesteedel kostis kohvikute jutuvadin, salongides põrkusid kokku jazz ja poliitika ning Baudelaire’i ja Montmartre’i boheemlaste vaimud kummitasid endiselt udus. Fargue’i nimetati „Pariisi jalakäijaks” mitte ainult tema kõnnaku, vaid […]
“Pärijad. Merehädaline Martin”
1983.a. Nobeli preemia pälvinud William Goldingi (1911-1993) loomingust on juba varem (1989) sarjas “Nobeli laureaat” ilmunud romaanid “Kärbeste Jumal” ja “Mereristsed”. Autori enda lemmikteose, romaani “Pärijad” (1955) keskmes on väikese neandertallaste ühiskonna kokkupõrge palju kõrgemal arenguastmel asuva kiviajainimeste hõimuga. Tegelikult on see mõistulugu inimesest, meis kõigis, kes me oleme nende pealejäänud ürginimeste pärijad, peituvast kurjusest, […]
“Pastoraalsümfoonia”
… Meile kõigile suureks õnneks ei jõudnud Sigmund Freudi psühhoanalüüs Gide´i loomingut liiga palju mõjutada, ta tegi seda parajal määral, mistõttu kõik Gide´i romaanid ja muud teosed jäävad ikkagi heaks belletristikaks, mitte mingiks surmigavaks mälusoppides urgitsemiseks. Ja kuidas ka “Pastoraalsümfooniat” ja “Immoralisti” ei tõlgendataks (aga neid tõlgendusi on ülikeerukaid), on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine […]
