“Üleloomulikud lood”
Sari: Klassikalised lood Henry Jamesi (1843-1916) on iseloomustatud kui kirjanikku, kes kirjutas ameeriklastest eurooplastele ja eurooplastest ameeriklastele, esindades nii angloameerika kirjandust. Tema ulatuslikus loomingus on väljapaistev koht ka tema kummituslugudel. Leon Edel, kes koondas Henry Jamesi üleloomulikud lood ühiste kaante vahele, on igale jutustusele lisanud põhjaliku kommentaari. Sellest kogumikust on tõlgitud ka käesolevas väike valimik. […]
“Üleujutatud maja ja teisi jutte”
Felisberto Hernández (1902–1964) oli Montevideost pärit klaverimängija ja kirjanik, ekstsentrik nii elus kui ka loomingus. „Üleujutatud maja ja teisi jutte“ koondab valiku tema tuntumaid lühilugusid, mis on tähelepanuväärselt veidrad, kohati pöörased ja isegi kõhedust tekitavad. Argistes ruumides toimuvad metamorfoosid ja muundumised hakkavad looma uusi tegelikkusi ja nihutama paigast tajusid. „Tundub, justkui korraldaks kirjanik häppeninge, aga […]
“Uneliivamees. Tõotus.”
Saksa kirjaniku, helilooja ja maalikunstniku E.T.A. Hoffmanni “Ööjuttude” tsüklisse kuuluvad lood “Uneliivamees” ja “Tõotus”, mis mõlemad kirjeldavad inimloomuse tumedama, “öise” poole võimutsemist oma helgema venna mõistuse valguse üle. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Unistus Johannesest”
“Unistus Johannesest” (Drömmen om Johannes, 1978) on Per Agne Erkeliuse teine romaan oma päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatute ainetel. Esimene, “Päevapiltnik” (Fotografen, 1976), ilmus “Loomingu Raamatukogus” 1993. aastal (nr. 48-50). Kui jutustus algab, on Johannes, keda päevapiltnikust vend Markus läbi elu ihaleb, ammugi surnud. Markusele kehastab surnud vend tema enda elus teostumata jäänud unistusi, […]
“Uruq”
Lausega „Uruq oli minu sõber“ algab romaan sõprusest, millesarnast raamatus kirjeldatud oludes ja aegadel olla ei saanud. Hollandlasest minajutustaja on ühe Jaaval asuva teeistanduse juhataja poeg ning sundalane Uruq tema poisi- ja noorukipõlve parim sõber, kuni asjaolud ja ajalugu nad lahutavad. Hollandi kirjanduse grand dame Hella S. Haasse (1918–2011) toetub oma esikteoses isiklikele mälestustele XX […]
“Uudseleiva valla inimesed”
Põgus pilguheit Teise maailmasõja järgsesse maaellu luterliku kultuuritaustaga Lääne-Saksamaal. Ehedalt realistlik lugu vanade igipõliste traditsioonide järgi toimivast ja ajaloo karmidest muutustest kaasahaaratud hästi kokkuhoidvast vallarahva kogukonnast. Peale sihikindla igapäevatöö ja vaeva on siiski inimeste elu täis ka romantikat, armastust ja õnne.
“Vaarao kättemaks”
… Ütlen otsekohaselt: mingisugust vaarao Hiren’i pole kunagi olemas olnud, ei maksa teda õpikutest otsida. Kogu jutustuse süžee on välja mõeldud ja ma püüdsin seda sihilikult teha nii põnevaks kui võimalik. Muidugi on ka kõik tegelased välja mõeldud. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et kogu raamat on puhas fantaasia. Kirjutamisel kasutasin laialdaselt tegelikke fakte Muinas-Egiptuse […]
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn Hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn. hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Vaba langemine”
Tuntuse poolest on William Goldingu (1911-1993) kõik järgmised raamatud jäänud tema esikromaani “Kärbeste jumal” (1954) varju. See puudutab ka 1959. aastal ilmunud viiendat romaani “Vaba langemine”, mida kriitikud ja kirjandusteadlased on tihtipeale nimetanud Goldingi parimaks teoseks. Lugejalt tõsist süvenemist nõudvaks, keerukas ja tavapäratu ülesehitusega romaanis, mida sageli peetakse ka vaba teadvusvoolu kirjeldamise tippteoseks, uurib Golding […]
“Vaene mängumees”
…Poliitilise mõtlemise piiratus ei aheldanud õnneks tema kirjanikuannet, mille tähendusrikka teostumisena meie ees on “Vaene mängumees”. Andkem kokkuvõtte tegemiseks veel sõna kahele austria kirjanduse vaatlejale. “Kõik enne Grillparzerit tekkinu näib meile tänapäeval vaid ettevalmistusena, kõik pärast teda kirjutatu – tema ilmumiseta raskesti kujuteldavana… Ent suhteliselt nii tagasihoidlikust eost kui Grillparzeri “Vaene mängumees” meie sajandil on […]
“Vahemees”
Inglise kirjaniku L. P. Hartley romaanis heidab kuuekümnendates aastates mees esimest korda pilgu oma poisipõlve viiskümmend aastat tagasi, ta tuletab meelde, kuidas ta sajandivahetusel ühe suvise külaskäigu ajal oli vahemeheks, salajaste armastuskirjade “postipoisiks” keskklassi kuuluvale neiule ja lihtsale farmerile; tollal asetleidnud sündmused mõjutasid kogu tema edasist elu.
“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”
“Nii nad tapsid meie Ferdinandi,” ütles virtin härra Švejkile, kes oli aastate eest vabanenud sõjaväeteenistusest, kui kroonuarstide komisjon ta lõplikult lolliks tunnistas, ja elatas ennast nüüd sellega, et müütas mingeid jõledaid segaverelisi koerapeletisi, võltsides nende sugupuud. Peal selle tegevuse vaevas teda veel reumatism ja ta hõõrus parajasti opodeldokiga oma põlve. “Missuguse Ferdinandi, proua Müllerova?” küsis […]
“Väike maailm”
Varraku ajaviite romaan Kui tahad endale reisikaaslast, tuleb minna kellegi kannul, kes suundub Arlanda lennuväljale, mõtleb 70-aastane leskproua Elsa. Ta järgneb umbropsu välja valitud inimesele, ja nii satub ta erinevatesse kohtadesse ning saab üha uusi sõpru. Isabella, endine filmitäht, keda ta kauni välimuse tõttu tänaval endiselt ära tuntakse, ei tea, mida oma eluga peale hakata. […]
“Väikesed kollased sidrunid”
“Ma igatsen Itaaliasse, Itaalia imekaunile maale, kus väikesed kollased sidrunid, nad kasvavad rannal…” Väikelinnast pärit noore neiu Agnese kutsumuseks on restoranimaailm. Stockholmis valmistab ta looma oma karjäärile head alust, kuid elul on varuks ootamatusi. Agnes kaotab töö ning samas pannakse proovile ka tema peresuhted ja armastus. Just siis, kui tundub, et laual on vaid kõige […]
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Valitud jutustusi”
Sisukord Sorotšintsõ laat Maiöö ehk uppunu Jõuluöö Vana maailma mõisnikud Vii Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga Nevski prospekt Nina Portree Sinel Sõnaseletusi Tegemist mahakantud raamatukogu raamatuga, taastatud
“Valitud proosa”
Sisukord: Reisipildid. Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal. Pealekaebajast. “Romanzero” järelsõna. Pihtimused. Lutetia. Heinrich Heine proosa. Märkused. (paberkaaned on kulunud ja katki)
“Vana laps”
… ja teisi jutte. /—/ Erpenbecki huvitab ühiskond ja tema toimimise ebatäiuslikkus. “Vanas lapses” on ta selleks loonud tegelaskuju, kes kujutab endast võõrkeha ja kes suudab seetõttu vaadelda väljast seda, mida muidu peetakse normaalseks. Selles mõttes on “Vana laps” võti teiste, kogumikust “Nipsasjad” pärit lugude juurde. Need kõik käsitlevad vaatlemist ja meenutamist. “Vana laps” on […]
“Vana naise lugu”
Psühholoogiline romaan Edgari auhinnale kandideerinud Hallie Ephroni sulest on ilmunud psühholoogiline põnevik, milles üks noor naisterahvas naaseb oma kunagisse kodukanti, omanäolisse jõeäärsesse Bronxi elurajooni, ning avastab, et tema ema majast on saanud paras seapesa… „Ära seda meest minu äraolekul majja lase.” Need on sõnad, mille Mina Yetneri naaber Sandra Ferrante sosistab, enne kui kiirabi ta […]
