“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Vanemlik hool”
Esimene tõeline naeratus. Esimene naer. Kirjeldamatu soojus, kui hoiate süles oma uinuvat tütart. Eriline rõõm, kui teie poeg ütleb esimest korda “ema”. Kuid lapsevanemaks olemine ei koosne ainult unustamatutest hetkedest, see on üks olulisemaid teekondi teie elus. Mida tähendab täiesti uue elu loomine? Mida te oma lastele õpetate ja mida te neilt õpite? Läbi ajaloo […]
“Vanglas”
Kümne vanglas veedetud aasta jooksul kohtus Mihhail Hodorkovski paljude inimestega. Mõned neist ühiskonna jaoks justkui “kadunud” ning demonstreerisid mehisust ka äärmiselt rasketes vanglatingimustes. Vaatamata sellele, kas neid ähvardas uus vanglakaristus, kartser või nuga, leidsid nad endas jõudu seista oma moraalsete väärtuste eest, oma tõe eest, selle eest, mis oli nende kujutlustes õiglane. Nende inimeste väärtustesse […]
“Vari”
Jordan ütles «Varju» tutvustades, et see kant on lapsepõlvest tuttav ning seostub paljude muistenditega, ent Iirimaal on praeguseks muutunud kõik, mis toona omane tundus. «Boyne’i jõe orust on pärit mu ema perekond. Nüüd asuvad seal Dublini eeslinnad.» «Varju» kirjutamine osutus ootamatult ajakulukaks ja närvesöövaks. «Pidin kaheks aastaks loobuma filmide tegemisest ja reisimisest.» Kui «Vari» ilmus, […]
“Varjud me palgeil”
“Oleme pärit Iirimaalt, liig palju vihkamist, liig vähe ruumi sandistasid meid varakult…” on kirjutanud iiri luuletaja W. B. Yeats. Kõige teravamal kujul väljendab see vihkamine Põhja-Iirimaa kuues krahvkonnas, mis eraldati ülejäänud Iirimaast 1921. a. 6. dets. Iiri Vabariigi ja Inglise valitsuse vahel sõlmitud lepinguga. (—) Selle sajandi erinevate ajavahemike sündmusi ja nende tagajärgi on oma […]
“Vatikani naised”
Naised on küll läbi aegade katoliku kirikut mõjutanud, isegi varjatult võimul olnud, ent nad pole tänaseni saavutanud täielikku võrdõiguslikkust. Vatikani naistöötajatel pole kuigi palju võimalusi teha karjääri, kuid nad saavad sisevõitlust kõrvalt jälgida ja oma preestritest kolleegidele kaasa elada, tuge pakkuda. Kõrvuti töötades tekkivaid inimestevahelisi sügavad tundeid ei saa pidurdada aga ükski religioon, nii on […]
“Veinimeistri saladus”
Abby Harringtoni pere on kogu elu tegutsenud viinamarjaistandust arendades ja vanu veine kogudes. Ent kõigest ühe ööga kaob kogu hindamatu kollektsioon, mis varastatakse Abby vanavanemate kuuekümnenda pulma-aastapäeva tähistamisel. Siis jääb tema vanaisa kohutava lennuõnnetuse tagajärjel intensiivraviosakonnas elu ja surma vahele vaakuma. Kõigest hingest tegudele ihkav Abby asub välja uurima, kes kalli veini varastas ja miks. […]
“Vesi elevantidele”
Kui äsja orvuks ja saatuse hoolde jäänud Jacob Jankowski suvalisele mööduvale rongile hüppab, satub ta friikide, petiste ja veidrike maailma. See on “Vendade Benzinide kõige imetlusväärseim etendus maailmas” – teisejärgulise rändtsirkusega, mis Suure Depressiooni tingimustes püüab end vee peal hoida, liikudes lõputult linnast linna ja andes igal õhtul etendusi. Jacob, veterinaariatudeng, kel peaaegu käes akadeemiline […]
“Vesiliiv”
Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki. Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör […]
“Viimane embus”
Suvi 1941 Adelia Monteforte põgeneb fašistlikust Itaaliast Ameerikasse tädi ja onu juurde. Seal armub ta iirlasest naabripoissi Charlie Connallysse, kes on neljast vennast vanim. Kuid peretragöödia purustab kildudeks kõik lootused ühiseks tulevikuks. Leinast muserdatud Adelia põgeneb – kõigepealt Washingtoni ja seejärel sõjast räsitud Londonisse – ning leiab endale töökoha prestiižse ajalehe juures ning ka võimaluse […]
“Viimane kuninganna”
Kastiilia Juana, viimane hispaania verd kuninganna, kes päris oma maa trooni, on sajandeid olnud müütiline ja mõistatuslik tegelane, kelle külge on kinnistunud nimetuse Juana Hull (Juana de Loca). Kas ta oli legendaarne leinav lesk, kelle abikaasa kaotus segaseks muutis, või on ajalugu vääriti mõistnud naist, kes oli oma ajast ees? Hispaania kuninganna Isabeli ja kuningas […]
“Viis aastaaega”
A. B. Jehošua romaan “Viis aastaaega” kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kellel (aususest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, millest osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. […]
“Visa hing”
Kolm õde – Clara, Jacquotte ja Louison – jutustavad kolmel häälel oma lugu. Teine maailmasõda on äsja lõppenud, vaesest miljööst pärit neiud proovivad oma elu sisse seada ja kes kuidas hakkama saada. Elu ei hellita, aga neil on visa hing. Raamat ilmus Prantsusmaal esimest korda 1949. aastal. 2018. aastal avaldatud uustrükk pälvis auhinna Mémorable, mis […]
“Võluri lapsepõlv ja teisi muinasjutte”
Kunstmuinasjutud kuuluvad maailmakirjanduse armastatumate jutustamisvormide hulka. Vaevalt on ükski teine saksakeelne autor jätkanud seda traditsiooni Hermann Hessega võrreldaval viisil. Eeskujuks on Hessele olnud nii Boccaccio jutustamistava kui ka “1001 öö jutud” ning tema loomingust leiab nii fantastilisi satiire kui ka psühhoanalüüsist inspireeritud unenäolist poeesiat. Klassikalisi muinasjututeemasid – armastuse õnne ja õnnetus, soovimise edevus, maind kaduvus […]
“Võluvägi”
“Mind üllatab, et sa ei jätnud mind uppuma. Siis poleks sa enam pidanud selle üle muretsema, et ma võin olla tühipaljas ajakirjanikust spioon.” Kodulinnas Londonis oli Helen Howard kuulus, kuid sealne elu oli ta lõplikult ära tüüdanud. Erinevalt nii paljudest teistest edukatest ja kaunitest naistest ei kavatsenud ta voodi kaudu karjääriredelil tippu trügida. Selle asemel […]
“Voonakeste vaikimine”
USA kirjaniku Thomas Harrise tegelane dr Hannibal Lecter on antikangelane, kes on ühtaegu nii õilis kui loomalikult metsik. Ta on sarimõrvarist inimsööja, kes võitleb kurjusega kurjuse vastu. Või nagu Lecter seda oma kuulsaima kehastaja, Sir Anthony Hopkinsi suu läbi on öelnud: «Kui niikuinii sööma peab, siis miks mitte süüa pahasid?». /…/ Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/1638695/hannibal-lecter-on-paljastatud […]
“Võõras sõber. Horni lõpp”
Kaks pealtnäha väga erinevat, kuid inimese ja ajaloolise tõe seisukohalt ühtviisi intrigeerivat psühholoogilist trillerit menuka SDV kirjaniku Christoph Heini sulest. “Võõra sõbra” arstist minategelase Claudia analüütilise pilgu läbi avaneb eluhoiak, mis pole võõras ühelegi tänapäeva ühiskonnale; “Horni lõpp” käsitleb sama teemat mitmekülgsemas süžeelises plaanis. Keskseks teljeks ajaloolase Horni traagiline saatus.
“Võrgutades deemonit”
Erica Jong (s 1942) on tuntud feministlik Ameerika naiskirjanik, kelle loomingut on tõlgitud mitmekümnesse keelde ja kes on üle kolme aastakümne raputanud põhjalikult kirjanduse kõige jäigemaid stereotüüpe. Eesti keeles on ilmunud nii tema sensatsiooniline esikromaan “Lennuhirm” (1997), samuti romaanid “Hirm viiekümnenda eluaasta ees” (1996), “Sappho hüpe” (2005). “Võrgutades deemonit” on taas väga avameelne teos, pühendudes […]
“Wilhelm Meisteri õpiaastad. Wilhelm Meisteri rännuaastad. 2 raamatut”
Raamat “Wilhelm Meisteri õpiaastad” “Noorusest peale on mu hinges olnud ähmane soov ja tahe kujundada enesest seda, kes ma tõesti olen.” ütleb teose peategelane Wilhelm Meister enda kohta. “Wilhelm Meisteri õpiaastad” ongi Johann Wolfgang Goethe romaan “isiksuse kasvatamisest”, mille aluseks on humanistlik ideaal täisväärtusliku isiksuse igakülgsest vaimsest ja ühiskondlikust arengust. Kuna aga Goethe esialgsete kavatsuste […]
“Wilhelm Meisteri rännuaastad”
Romaanis “Wilhelm Meisteri rännuaastad” on Goethe intuitiivselt ette näinud kogu XIX sajandi ühiskondlik-majanduslikku arengut ja kõigist neist muudatustest tulenevaid vaimseid ning kasvatuslikke konsekventse. Goethe viimased eluaastad olid täidetud selle tunnetamisega, mille tulekuks “aeg oli käes” ja mille tulekut peab kiirendama igaüks kas või omaenda kaua hellitatud, kuid juba iganenud aegadesse kuuluvatest ideaalidest loobumise arvel. “Wilhelm […]
