“Uarda”
Nimekas saksa egüptoloog ja kirjanik Georg Ebers (1837-1898) on eesti lugejatele tuntud ennekõike ajaloolise romaani “Vaarao tütar” autorina. Ebersi paljudest ajaloolistest romaanidest, mis tegid ta nime tuntuks kogu maailmas, on “Uarda” üks väljapaistvamaid. Selle seiklusliku põhikoega ja samal ajal teaduslikel faktidel põhineva romaani tegevus toimub vaarao Ramses Suure (1290-1224 eKr) aegses Egiptuses. Saladusliku sünnipäraga heledapäise […]
“Ühe skandaali märkmed”
Kui Sheba Hart asub tööle St George´i keskkooli, tunneb Barbara Covett, et ta on leidnud hingesugulase ja mõttekaaslase. Kuid Barbara ei ole ainus, keda tõmbab kaunis Sheba. Mõne aja pärast saab ta teada, et Shebal on keelatud suhe oma õpilasega. Barbara ei suuda Shebat keelitada see kohutav afäär lõpetada. Aga kui suhe avalikuks tuleb, tunneb […]
“Üheksas laine”
“Nüüd me tunneme teineteist ja ma ütlen teile avameelselt: kui Mary kirjutas, et ta olevat Šveitsis prantsuse luuletaja leidnud, jäin ma sõna tõsises mõttes haigeks. Kahe nädala kestel ei suutnud ma isegi pehmet muna alla kugistada. Ei maksa solvuda, kuid luuletajad on kõik päevavargad. Prantslane ei oska raha teha heast ideest, prantslane ei oska raha […]
“Üleloomulikud lood”
Sari: Klassikalised lood Henry Jamesi (1843-1916) on iseloomustatud kui kirjanikku, kes kirjutas ameeriklastest eurooplastele ja eurooplastest ameeriklastele, esindades nii angloameerika kirjandust. Tema ulatuslikus loomingus on väljapaistev koht ka tema kummituslugudel. Leon Edel, kes koondas Henry Jamesi üleloomulikud lood ühiste kaante vahele, on igale jutustusele lisanud põhjaliku kommentaari. Sellest kogumikust on tõlgitud ka käesolevas väike valimik. […]
“Ülepeakaela. Armununa Lõuna-Itaalias”
Jättes sõbrad ja karjääri Austraalias, kolis Chris ülepeakaela Lõuna-Itaalia linnakesse Vahemere ääres, et alustada seal uut elu oma itaallannast kallima Danielaga. Raamatus võtab Chris meid kaasa seiklusele Itaalias, tutvustades sealseid tööotsinguid ja tüütut bürokratismi, söömis- ja joomiskombeid, sõprus- ja sugulussidemeid, maffiat, meditsiini, kohutavat liiklust ja saamatuid korravalvureid, kitsarinnalisust ja vastutulelikkust. Chrisi teed ristuvad hulga ebaharilike […]
“Üleujutatud maja ja teisi jutte”
Felisberto Hernández (1902–1964) oli Montevideost pärit klaverimängija ja kirjanik, ekstsentrik nii elus kui ka loomingus. „Üleujutatud maja ja teisi jutte“ koondab valiku tema tuntumaid lühilugusid, mis on tähelepanuväärselt veidrad, kohati pöörased ja isegi kõhedust tekitavad. Argistes ruumides toimuvad metamorfoosid ja muundumised hakkavad looma uusi tegelikkusi ja nihutama paigast tajusid. „Tundub, justkui korraldaks kirjanik häppeninge, aga […]
“Ulysses”
Iiri kirjaniku James Joyce’i romaan „Ulysses” on modernistliku kirjanduse tähtteos. 1922. aastal Pariisis ilmunud raamat pandi ingliskeelsetes riikides kümmekonnaks aastaks keelu alla – peamiselt roppuste, aga ka jumalateotuse ettekäändel. Teos kujutab ühte päeva, 16. juunit 1904 kolme dublinlase elus. Boheemliku noorkirjaniku Stephen Dedaluse teed ristuvad romaani peategelase, (pool)juudist reklaamiagendi, „väikese inimese” ja igamehe Leopold Bloomiga. […]
“Uneliivamees. Tõotus.”
Saksa kirjaniku, helilooja ja maalikunstniku E.T.A. Hoffmanni “Ööjuttude” tsüklisse kuuluvad lood “Uneliivamees” ja “Tõotus”, mis mõlemad kirjeldavad inimloomuse tumedama, “öise” poole võimutsemist oma helgema venna mõistuse valguse üle. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Unenäokingitus”
Hermann Karl Hesse (2. juuli 1877 Calw – 9. august 1962 Montagnola) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. Ta tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. Ta teosed on näiteks “Stepihunt”, “Siddhartha” ja “Klaaspärlimäng”. Ta sai 1946. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Loomingu Raamatukogu 14/1970
“Unistus Johannesest”
“Unistus Johannesest” (Drömmen om Johannes, 1978) on Per Agne Erkeliuse teine romaan oma päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatute ainetel. Esimene, “Päevapiltnik” (Fotografen, 1976), ilmus “Loomingu Raamatukogus” 1993. aastal (nr. 48-50). Kui jutustus algab, on Johannes, keda päevapiltnikust vend Markus läbi elu ihaleb, ammugi surnud. Markusele kehastab surnud vend tema enda elus teostumata jäänud unistusi, […]
“Uruq”
Lausega „Uruq oli minu sõber“ algab romaan sõprusest, millesarnast raamatus kirjeldatud oludes ja aegadel olla ei saanud. Hollandlasest minajutustaja on ühe Jaaval asuva teeistanduse juhataja poeg ning sundalane Uruq tema poisi- ja noorukipõlve parim sõber, kuni asjaolud ja ajalugu nad lahutavad. Hollandi kirjanduse grand dame Hella S. Haasse (1918–2011) toetub oma esikteoses isiklikele mälestustele XX […]
“Uudseleiva valla inimesed”
Põgus pilguheit Teise maailmasõja järgsesse maaellu luterliku kultuuritaustaga Lääne-Saksamaal. Ehedalt realistlik lugu vanade igipõliste traditsioonide järgi toimivast ja ajaloo karmidest muutustest kaasahaaratud hästi kokkuhoidvast vallarahva kogukonnast. Peale sihikindla igapäevatöö ja vaeva on siiski inimeste elu täis ka romantikat, armastust ja õnne.
“Vaarao kättemaks”
… Ütlen otsekohaselt: mingisugust vaarao Hiren’i pole kunagi olemas olnud, ei maksa teda õpikutest otsida. Kogu jutustuse süžee on välja mõeldud ja ma püüdsin seda sihilikult teha nii põnevaks kui võimalik. Muidugi on ka kõik tegelased välja mõeldud. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et kogu raamat on puhas fantaasia. Kirjutamisel kasutasin laialdaselt tegelikke fakte Muinas-Egiptuse […]
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn Hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Vaarao tütar”
Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn. hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.
“Vaba langemine”
Tuntuse poolest on William Goldingu (1911-1993) kõik järgmised raamatud jäänud tema esikromaani “Kärbeste jumal” (1954) varju. See puudutab ka 1959. aastal ilmunud viiendat romaani “Vaba langemine”, mida kriitikud ja kirjandusteadlased on tihtipeale nimetanud Goldingi parimaks teoseks. Lugejalt tõsist süvenemist nõudvaks, keerukas ja tavapäratu ülesehitusega romaanis, mida sageli peetakse ka vaba teadvusvoolu kirjeldamise tippteoseks, uurib Golding […]
“Vabastatud”
ELA UUESTI LÄBI «VIIEKÜMNE VABASTATUD VARJUNDI» SENSUAALSUST, ARMULUGU JA DRAAMASID CHRISTIAN GREY MÕTETE, MÄLESTUSTE JA UNISTUSTE KAUDU. E L James viib meid jälle «Viiekümne varjundi» põnevasse sensuaalsusesse, armastusloosse, mis on võitnud miljonite inimeste südamed üle maailma. TE OLETE KÕIGEST SÜDAMEST PALUTUD kümnendi pulma, kus Anastasia Steele´ist saab Christiani naine. Aga kas Christian üldse sobib abielumeheks? […]
“Vaene mängumees”
…Poliitilise mõtlemise piiratus ei aheldanud õnneks tema kirjanikuannet, mille tähendusrikka teostumisena meie ees on “Vaene mängumees”. Andkem kokkuvõtte tegemiseks veel sõna kahele austria kirjanduse vaatlejale. “Kõik enne Grillparzerit tekkinu näib meile tänapäeval vaid ettevalmistusena, kõik pärast teda kirjutatu – tema ilmumiseta raskesti kujuteldavana… Ent suhteliselt nii tagasihoidlikust eost kui Grillparzeri “Vaene mängumees” meie sajandil on […]
“Vahemees”
Inglise kirjaniku L. P. Hartley romaanis heidab kuuekümnendates aastates mees esimest korda pilgu oma poisipõlve viiskümmend aastat tagasi, ta tuletab meelde, kuidas ta sajandivahetusel ühe suvise külaskäigu ajal oli vahemeheks, salajaste armastuskirjade “postipoisiks” keskklassi kuuluvale neiule ja lihtsale farmerile; tollal asetleidnud sündmused mõjutasid kogu tema edasist elu.
“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”
“Nii nad tapsid meie Ferdinandi,” ütles virtin härra Švejkile, kes oli aastate eest vabanenud sõjaväeteenistusest, kui kroonuarstide komisjon ta lõplikult lolliks tunnistas, ja elatas ennast nüüd sellega, et müütas mingeid jõledaid segaverelisi koerapeletisi, võltsides nende sugupuud. Peal selle tegevuse vaevas teda veel reumatism ja ta hõõrus parajasti opodeldokiga oma põlve. “Missuguse Ferdinandi, proua Müllerova?” küsis […]
