“Osirise labürint”
Paul Sussmani viimaseks jäänud põnevusromaan viib jälle kokku Iisraeli politseiuurija Arich Ben-Roi ja tema sõbra, Luxori politseiniku Yusuf Khalifa. Põnev intriig saab alguse Jeruusalemma Armeenia kirikus, kus tapetakse ajakirjanik. Uurimise käigus selgub kauge seos kunagi teadmata kadunuks jäänud inimses juhtumiga Egiptuses. Seepärast pöördubki Ben-Roi abi saamiseks Yusuf Khalifa poole. Khalifa on oma perekonda tabanud tragöödia […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Päevakord”
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt […]
“Päevalillede maja”
Inglise perekonna unistuste maja otsingud Prantsusmaal. Kui Ruth Silvestre ja ta pereliikmed leidsid Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i regioonis Bel-Air de Grezelongue’i – maja, mis oli kümme aastat seisnud inimtühja ja mahajäetuna – oli see armastus esimesest silmapilgust. “Päevalillede maja” jutustab perekonna ja maja suhetest: selle leidmisest ja esialgsetest pettumustest, eufooriast, mis neid maja äraostmisel valdas, restaureerimistöödest ja […]
“Päevaraamat”
1996. aastal ilmunud “Päevaraamatu” kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku. Raamatu põhjal on tehtud ka mängufilm […]
“Päike Pilvede taga”
Näis, et nägus, rikas ja üliedukas pealinna advokaat Nicholas Reynolds ei sobi paariliseks tagasihoidlikule provintsiraamatukoguhoidjale Ly Taylorile. Ent nende vahe sugenevad armusuhted, kuigi kaugeltki kõik ei lähe neil ladusalt. Nicholase tunnetesse seguneb kahtlustusi ning Ly sõltumatu ja uhke loomus ei lase teda minna kompromissidele. (Taskuformaat)
“Päikesetõus”
Angharad Owain arvab, et ta on leidnud oma elu õnne, kui Harry Cotton tuleb tagasi vanematekoju Walesi. Armastus ei lase tal kuulata ka isa hoiatusi. Siis aga satub ta tunnistajaks stseenile, mis kogu tema õnne hävitab. Rasedana ja ilma rahata põgeneb ta Londonisse ning üritab alustada seal uut elu iseendale ja oma lapsele. Minevik ei […]
“Pan Wolodyjowski”
Käesolev teos kuulub Henryk Sienkiewiczi ajalooliste romaanide triloogiasse:”Tule ja mõõgaga”, “Uputus”, “Pan Wolodyjowski” “Pan Wolodyjowski” – Poola kirjandusklassiku 17. sajandi sündmusi kujutava ajaloolise triloogia viimase romaani tegevus keskendub algul nimikangelase, Poola kuulsaima sõjamehe keerukale naisevõtuloola. Saanud endale väärilise kaasa, kellele mõõk on tähtsam kui kedervars, võitleb Wolodyjowski maa piirialadel sissetungivate tatarlastega (üks khaanide järglasi, poetanud […]
“Pariisi õngitseja”
Friedrich Wolf (1888-1953) mobiliseeriti arstina Esimesse maailmasõtta. Seal otsis ta sõjavastase võitluse võimalusi, ja selles võitluses kujuneski temast luuletaja ja draamakirjanik. Sõjavastane võitlus suunas teda osa võtma 1918.a. puhkenud revolutsioonist. Ta esines kõigepealt revolutsioonilise kirjanikuna, kuid ka võitluse organiseerijana kontrevolutsiooni vastu. Wolf võitis üldise tunnustuse Saksa talupojasõja draamaga “Vaene Konrad” (1923). Ta kiskus kaasa oma […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Parma klooster”
Prantsuse kirjanduse klassiku Stendhali tuntud romaan progressi ja reaktsiooni, armastuse ja alatuse, vabaduse ja türannia vahelisest võitlusest XIX saj. alguse Itaalia väikeriigis.
“Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri”
Krystal Sutherlandi uus, hirmnaljakas ja reaalsust painutav romaan kahest autsaiderist, kes astuvad vastu oma suurimatele hirmudele elu ja armastuse ees, üks halvav foobia korraga. Esther Solari vanaisast peale on kõik tüdruku pereliikmed määratud elama mõne suure hirmu meelevallas. Estheri isa on agorafoob ja on kuus aastat maja keldris püsinud, Estheri kaksikvend ei suuda viibida pimedas […]
“Peaminister”
Prantsusmaa legendaarne, mitmeid kordi võimul olnud peaminister, kellele juba tema eluajal on püstitatud ausambaid, sulgus erru minnes maamajja, et seal ustava sekretäri, ihuarsti, põetaja, autojuhi ja teenijate hoole all vaikselt veeta viimseid eluaastad.
“Peateema”
Mulle teeb suurt rõõmu astuda oma juttudega nõudlike eesti lugejate ette. “Me ei või iial ette teada, mis mõju on me sõnadel …” – aga ma olen õnnelik, kui mu mõtted ja tunded leiavad vastukaja. – Leonid Zorin Loomingu Raamatukogu 8-9/1983
“Peeter Esimene I – II. 2 raamatut”
Kogu talve läbi jätkusid piinamised ja hukkamised. Vastuseks plahvatasid mässud Arhangelskis, Astrahanis, Donil ja Aasovis. Täitusid piinakambrid, ja tuisk kõigutas uus tuhandeid laipu Moskva müüridel. Kogu maa oli õudusest haaratud. Vana puges pimedaisse nurkadesse peitu. Lõppes bütsantiline Venemaa. Paastukuu tuules viirastusid Balti mere rannikute taga kaubalaevade kangastused. (Raamatus on eelmise omaniku ostukuupäev ja nimi)
“Peeter Lätlane”
Komissar Maigret ootab Pariisi Põhjavaksalis rongi Brüsselist. Reisijate hulgas on Euroopa tagaotsitavaim kriminaal – Peeter Lätlane. Jaama jõudes leitakse rongist aga Lätlase laip, kuulihaav rinnus. Ent juba mõni tund hiljem viibib too surnuks tunnistatud Lätlane täies elujõus ühe viietärnihotelli kuldses säras. Peatselt selgub Maigret’le, et nii mõni teinegi mees vastab kurikuulsa Lätlase kirjeldusele. Kes siis […]
“Peetri keisrinna I-II osa. 2 raamatut”
Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele ajastu allikatele tuginev romaan lõhub iga muinasjutu stereotüüpe. Vaevalt viieaastaselt orvuks jäänud Marta Skowrońska koges noorpõlves nii teenija, pesunaise, sõjavangi kui ka seksiorja saatust. Olnud leedu soost […]
“Petrovid gripi küüsis”
Sari: Punane raamat Raamatut “Petrovid gripi küüsis” on nimetatud ebatavaliseks armastusromaaniks. Lugu jälgib esmapilgul tavalise Jekaterinburgis elava Petrovide perekonna tegemisi enne aastavahetust, kui kogu pere jääb korraga grippi. Tempokas ja teravmeelses stiilis kirjeldatakse esmalt argiseid sündmusi, linnaelanikke ja nendega seotud juhtumisi, kuni vaikselt hakkavad perekonna kohta selguma nende hobid ja märksa ebatavalisemad asjaolud, pisut müstilised […]
“Piksel”
“Piksel”, alapealkirjaga “Tekstikeha”, koosneb kolmekümnest lühijutust, mis räägivad isiklikke lugusid ihadest, suhetest, petmistest, lootustest ja otsingutest. Tegelasi on palju, nad satuvad eri aegades ja ruumides kokku ja lähevad jälle lahku, igaks looks annab kõneainet mõni kehaosa. Motiivid aga korduvad ja varieeruvad nagu elus ikka ning hakkavad otsekui muuseas kujundama üht suuremat pilti, avatud võrgustikuga tekstikeha, […]
“Pilvedel hõljumas”
Kaks vananevat sõbratari võtavad üüriliseks noormehe, kes nende ellu saatuslikke muutusi toob. Üllatava lõpplahendusega romaan on mitmekihiline ja näitab inimloomuse keerukust. Henry Troyat, tuntud prantsuse kirjanik, on sündinud 1911. a. Moskvas armeenia päritolu vene kaupmehe perekonnas ja tema tegelik nimi on Lev Tarassov. Perekond lahkus Venemaalt 1918.a. ja asus elama Prantsusmaale. Henry Troyat on Prantsuse […]
