“Mihhail ja Margarita”
Meil pole suu peas ainuüksi naeratamiseks. Suu on tundlik ökosüsteem ja kogu keha tervise kese. Suuõõnes ei teki ju mitte ainult kaaries ja parodontiit. Tänapäeval on teada, et ka väga paljud kroonilised tõved nagu allergiad, depressioon, südamehaigused või viljatus saavad alguse suust. „Ma ravin küll hambaid, kuid näen oma töös iga päev, kuidas sellele reageerib […]
“Mikael Hakim I-II osa. 2 raamatut”
Kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse (Esimene osa on kulunud ja esikaanel on murdumise jälg)
“Mikael Hakim”
Ajaloolised romaanid on ehk soome tuntuima kirjaniku Mika Waltari loomingu kõige väärtuslikum osa. Neist leiame inimese käekäigu tähtsamad pidepunktid. „Mikael Hakim” on Waltari ajaloolistest romaanidest kõige mahukam ja jõuab nüüd eesti lugejani uues tõlkes ja tervikuna.Mikael Hakim on soome poiss, tuttav romaanist „Mikael Karvajalg”. Euroopa murrangulistel aastatel, kui meie linnade tänavaid tallasid türklased, saab ka […]
“Mikael Karvajalg. Mikael Hakim. 2 raamatut”
Raamat “Mikael Karvajalg” Mika Waltari ajaloolise romaaniga “Mikael Karvajalg” jätkab kirjastus Varrak Mika Waltari loomingu uustõlgete avaldamist eesti keeles. Romaan kujutab soome päritolu noormehe Mikael Karvajala elu ja seiklusi varauusaegses Euroopas. Peategelase pilgu läbi saab lugeja tuttavaks olulisemate poliitiliste, majanduslike ja religioossete sündmustega Euroopas 16. sajandil, ajal, mil sarnaselt tänasegi päevaga leidsid aset suured muutused. […]
“Miks me sõdime”
Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? „Miks me sõdime“ räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, […]
“Miks nad ei kutsunud Evansit?”
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. […]
“Miljon kildu sõltuvusega silmitsi”
23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta […]
“Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?”
Carnegie medali laureaat Kaks poissi. Üks ime. Miljon valikut. Kui taevast sajab alla kotitäis raha, saavad Damianist ja Anthonyst rikkad poisid. Väga rikkad. Korraga võivad kaks venda osta endale kõike, mida hing ihaldab – välja arvatud seda, mida nad tegelikult vajavad…
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Mina ja mu poeg”
Sara Lidman, kelle loomingu probleemitihedus ja psühholoogiline sügavus on tema kodumaal laialdast tähelepanu äratanud, sündis 1923. aastal Põhja-Rootsis ja debüteeris 1953. aastal romaaniga “Tõrvamiil” (“Tjärdalen”), millele järgnesid “Murakamaa” (“Hjortronlandet”, 1955) jt. Kõigis neis käsitleb autor keskkonnast hälbinud “erandinimest”, mõneti patoloogilise juuda traagikat ühiskonnas. “Mina mu poeg”, Sara Lidmani viies ning kõige värskem teos (ilmunud 1961. […]
“Mina ja sina”
Neljateistkümneaastane kinnise loomuga ja veidi neurootiline Lorenzo on end kõigi eest keldrisse peitnud, et veeta seal salaja üks vaba nädal ja viia ellu oma solipsistlik unistus õnnest – ei mingeid tülisid, klassikaaslasi, veiderdamist ega teesklust. Maailm oma arusaamatute reeglitega jääb ukse taha ning tema saab pikutada diivanil, käeulatuses kokakoola, konservid ja õudusjutud. Kuid idüll ei […]
“Mina olin veel väikene”
Sakari Pälsi kuulub soome sõnameistrite vanemasse põlvkonda. Ta on sündinud 9. juulil 1882.a. Häme läänis Loppil Sajaniemi külas talupoja perekonnas. 1903.a. asus tulevane teadlane ja kirjanik õppima ülikoolis, kus kuulas peamiselt ahreoloogiat. Ta lõpetas ülikooli 1908.a. filosoofia kandidaadi kraadiga; doktorikraadi sai 1936.a. On Soome Kirjanike Liidu auliige. Omandatud eriala viis Pälsi varakult (1909) Soome Rahvusmuuseumi […]
“Mina”
… Minuga on varemgi juhtunud, et ma olen kahestunud. See juhtub alati, kui midagi on toimumas. Ja see tähendab, et sündmused ei leia aset mitte ainult minu ümber või minus, vaid minuga. Seda ei saa üksi läbi elada, sest ühega peab see toimuma, teine peab seda teadma ja selle meile mõlemale selgeks tegema. …
“Mine, pane vahimees välja”
Alabama osariik, Maycomb. Kahekümne kuue aastane Jean Louise Finch – “Skaut”- naaseb New Yorgist, et külastada oma eakat isa Atticust. Lõunaosariikides muutusi põhjustavate kodanikuõiguste võitluse ja poliitikasegaduse taustal seguneb Jean Louise´i kojutuleku rõõmu kibedust, kui talle selgub häirivad tõdesid lähedastest inimestest, perekonnast, linnast ja neist, kes on talle kallid. Temas tulvab lapsepõlvemälestusi, sünnib kahtlusi oma […]
“Mineviku kuriteod”
Toimik nr. 54 See kuritegu oli nii jõhker, et muutis ka kõige kalestunumate mõrvauurijate elu. Perekond Haasi mõrvar jättis linnale kustumatu jälje ja kõik on nõus sellega, et mõrtsukas Karl Dahli süüdimõistmine oleks vältimatu. Ainult kohtunik Carey Moore paistab soovivat seda takistada. Tema otsus, et Dahli eelnevad kuriteod ei tule antud kohtuasjas asitõendina arvesse, tekitab […]
“Mineviku peegeldused”
Neiu jättis noormehe maha – kuid nüüd on ta tagasi Seitsmeteistkümnesena olid nad teineteisesse armunud, aga Simon Canfieldi jõukad vanemad maksid Angie Robinsonile ja tema isale, et nood linnast lahkuksid. Niimoodi oli Angie sunnitud loobuma poisist, keda armastas. Nüüd, kaksteist aastat hiljem, on Angiel peigmees ja edukas äriettevõte, oma lillekauplus. Ta tuleb oma kodulinna, Lõuna-Carolinas […]
“Minevikuplaanid”
… Arvustajad ja preemijate jagajad on Ana Blandiana loomingus hinnanud üldinimlike teemade – nagu rikkumatus ja pattulangemine, surm ja ellujäämine, armastus kui täiuseihalus – käsitlemist, arutlusi loomingu ja inimloomuse üle. Oma jutte nimetab autor ise “fantastiliseks proosaks”, ent maailm, mida neis kirjeldatakse, on pigem “imepärane tõelus”, pigem müütiline kui ulmeline. Kuigi A. B. lugudes on […]
“Minevikuvarjud”
“Jensi arvates olid Nilsil kõige suuremad käed, mida ta eales oli näinud, ning hetkeks kaalus poiss võimalust tagasi pöörduda, kuid mõistis siis, et plehkupanekuks oli juba liiga hilja …” Ühel erakordselt udusel pealelõunal kaob väikesel Rootsi saarel Ölandil jäljetult kuueaastane poiss. Perekond, politsei ja vabatahtlikud otsivad teda päevi, kuid edutult. Arvatakse, et poiss suundus udus […]
“Miniaturist”
1686. aasta sügispäeval koputab 18-aastane Nella Oortman Amsterdami kõige jõukamas linnaosas suursuguse maja uksele. Ta on tulnud maalt linna, et alustada uut elu silmapaistva kaupmehe Johannes Brandti abikaasana, kuid vastu võtab teda hoopis mehe teravakeelne õde Marin. Johannes ilmub alles tükk aega hiljem ja annab Nellale eriskummalise pulmakingi: nende kodu vähendatud koopia. Seda hakkab sisustama […]
“Minotauros”
Äsja Rootsis ülikooli lõpetanud Kerstin Kvist palgatakse Inglismaale Lydstep Old Halli põetajaks Johnile, täiskasvanud mehele, kellele söödetakse sisse ravimeid, et oma hullumeelsuspuhanguid kontrolli all hoida. Kuid Johni veidrused peegelduvad groteskslet tema neljalt õelt, kes pimedas ja lagunevas Essexi maamajas kaheksakümneaastase proua Cosway range pilgu all oma elu elavad. Vaatamata sellele, et Kerstinit koheldakse majas võõrana, […]
