“Tere, tundmatu sugupõlv!”
Käesolev kogu sisaldab valiku suure vene poeedi Puškini loomingust ning parimaid näiteid tema poeesiaküllaste tekstide tõlkimisest eesti keelde. Puškin on muidugi ammu ületanud igasugused keelepiirid – olles eelkõige väljapaistev vene luuletaja, kuulub tema loomepärand samas kogu maailmale ja ta nimi on kuldsete tähtedega kirjutatud maailmakirjanduse ajalukku. See raamat on sündinud keelepiire ületavas koostöös Puškini loomingu […]
“Thalassa! Thalassa!”
romaan – imerohi Ühel vihmasel õhtupoolikul jääb Georgi pruut kadunuks ja tema otsingud vallandavad sündmuste kaskaadi, mis haarab endasse elutüdinud rockstaari Blutussovi ja ideaalse pronofilmi tegemisest unistava noormehe Arkadi. Ühel hetkel ristub kõigi tee salapärase Veekandjate liikumisega, mida selle liider nimetab ideaalseks liikumiseks, kuna selle eesmärgiks on liikumine. Tegevustiku käivitanud cherchez la femme asendub peagi […]
“Tõlge reaalusest”
Oleg Petšigin, tundmatu Moskva luuletaja, sõidab Koštõrbastani, postsovetlikku Kesk-Aasia riiki. Ta usub, et ainult seal, kohtudes isiklikult riigi diktaatori Gulimoviga, suudab ta tõlkida viimase poeemid, mis kujutavad endast Koštõrbastani valitsemise alust. Kohapeal avaneb Petšiginile unenäoline illusoorne reaalsus, teekonna lõpus aga ootab traagiline pööre. Jevgeni Tšižov (snd 1966) õppis venemaal õigusteadust ning töötanud juristi, ajakirjaniku, tõlkija […]
“Tõmmu daam”
Kolm novelli Shakespeare’ ist. Sisukord: Autorilt. Tõmmu daam. Maja teine voodi. Kuninga reskript. Juri Dombrovski. Loomingu Raamatukogu 37-39/1990
“Tšapajev”
Jaamas on tunglemine. Rahvast musttuhat. Punaarmeelaste ahelik perroonil suudab kihavat, sumisevat rahvamurdu vaevalt tagasi hoida. Täna keskööl sõidab Koltšaki vastu Frunze formeeritud töölis-väesalk. Kõigist Ivanovo-Voznessenski vabrikutest ja tehastest on töölised kogunenud saatma seltsimehi, vendi, isasid, poegi… Need vastsed “soldatid” on oma kohmakuse ja naiivsusega kuidagi naljakad. Paljudel on sõdurisinel alles esimest korda seljas; see ei […]
“Tšingis-khaan”
“… Minu läbikulunud kalamus kirjutas lõpuni jutustuse viimased read halastamatute mongolite röövretkest meie kodumaa õitsvatesse orgudesse… Usinuse saepurust tolmusena tahaks selle raamatu koostaja ütelda veel palju nende argade Horezmi inimeste kohta, kes ei julgenud ennastohverdavalt võitlusesse astuda rahulikkude hõimude julma hävitaja, metsiku Tšingis-khaani vastu… …Kui kõik horezmlased oleksid kindlalt ning üksmeelselt viha mõõga üles tõstnud […]
“Tšingis-khaan”
Salem, lugeja! Jahikull taevas on jõetu tiibadeta. Inimene maa peal on võimetu hobuseta. Kõigel, mis ka ei juhtuks, on oma põhjus, oheliku algus toob endaga kaasa selle otsa. Õieti valitud siht läbi maailmatasandike viib rändaja soovitud eesmärgini, kuid eksisamm ja muretus juhivad ta hukatuse soolakõrbe. /—/ Sari: Seiklusjutte maalt ja merelt
“Tuleingel”
Jutustus kuueteistkümnes peatükis. Tuleingel ehk tõetruu jutustus, kus pajatatakse Saatanast, kes särava ingli kujul ilmus mitmel korral ühele neidisele ja ahvatles teda kõiksugu patutegudele, Jumalale vastumeelsest tegelemisest maagia, astroloogia, goetia ja nekromantiaga, kohtupidamisest ühe neidise üle tema aulise Trieri peapiiskopi eesistumisel, aga samuti kohtumistest ja vestlustetst rüütli ja kolme doktorikraadiga Nettesheimi Agrippaga ning doktor Faustiga, […]
“Tuletorni juurde”
“Tuletorni juurde” on psühholoogiline põnevusromaan. Väline tegevus peaaegu puudub, seda asendab tegelaste teadvuse ülitäpne ja (kaas)tundlik kirjeldamine. Woolfi proosa on rütmiline, lause pikk, semikooloni-, kooloni- ja komaline. Väga olulised on sulud, sageli on sulgudesse paigutatud teadvusajaga lõikuv reaalaeg. Aga ka surm, mida ei kirjeldata – see jääb sulgudesse, sõnade taha ja vahele. Ajaks, kui raamat […]
“Tünnissõit”
… Aleksei Deduškin vaatas mulle sametiste mustade silmadega nukralt otsa, ja ma nägin tema õhukeste laugude all pisaraid. “Mul on teie pärast häbi…” ütles ta sügava maheda baritonihäälega. Ah nii. Tal oli meie pärast häbi. Või vahest ainult minu pärast? Saša Saveljevi pärast tal ehk eriti piinlik ei olnud? Ei, ju vist ikka meie mõlema […]
“Üheksas laine”
“Nüüd me tunneme teineteist ja ma ütlen teile avameelselt: kui Mary kirjutas, et ta olevat Šveitsis prantsuse luuletaja leidnud, jäin ma sõna tõsises mõttes haigeks. Kahe nädala kestel ei suutnud ma isegi pehmet muna alla kugistada. Ei maksa solvuda, kuid luuletajad on kõik päevavargad. Prantslane ei oska raha teha heast ideest, prantslane ei oska raha […]
“Ühesõiduhobu”
Me kõik kavatseme kunagi oma võlad ära maksta. Ja maksamegi. Või ei maksa. Taevas halasta, raha on mul rohkem kui vaja, autot, suvilat ja nahkmantlit pole mulle tarvis, sugulased on aineliselt kindlustatud, alimente ma ei maksa, restorane ei salli, joomisest hoidun, minu praegused tuttavad elavad külluses, kas inimesed mulle elu jooksul vähe halba on teinud, […]
“Üks päev Ivan Denissovitši elus”
Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk […]
“Üksildaste penide ulg” II osa
Kuritegu on peegel, millest vaatab vastu kurjategija nägu. Selles on Anastassia Kamenskaja kindlalt veendunud. Kuriteo detaile ja asjaolusid vaadates võib öelda, milline inimene on kuriteo sooritanud. Kaheksa nooremehe ja neiu erinevas kohas ja erineval moel toime pandud mõrvad – see on üks osa plaanist. Ka selles ei ole Kamenskajal mingit kahtlust. Ta tõestab, et suudab […]
“Uus ametikoht”
Metallurgiaminister Onissimovi saatust kujutades annab Aleksandr Beki romaan värvika pildi Asministratiivsest Süsteemist, riigi ja tööstuse juhtimise meetoditest Stalini ajal ning tõestab ilmekalt, et nende abil pole võimalik XX sajandi II poole sõlmprobleemi – teaduse ja tehnika progressi tagamist – lahendada. Teos valmis 1964.a, kuid tema ilmumine osutus võimalikuks alles 22 aastat hiljem.
“Vaarao kättemaks”
… Ütlen otsekohaselt: mingisugust vaarao Hiren’i pole kunagi olemas olnud, ei maksa teda õpikutest otsida. Kogu jutustuse süžee on välja mõeldud ja ma püüdsin seda sihilikult teha nii põnevaks kui võimalik. Muidugi on ka kõik tegelased välja mõeldud. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et kogu raamat on puhas fantaasia. Kirjutamisel kasutasin laialdaselt tegelikke fakte Muinas-Egiptuse […]
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Vähktõvekorpus”
Üks Solženitsõni olulisemaid romaane “Vähktõvekorpus” (1968) ei saanud avaldamisluba, sest kirjanik ei nõustunud kõrvaldama sellest Nõukogude-vastaseid märkusi. Seda enam leidis raamat tunnustust piiri taga. Romaan põhineb autori enda kogemusel sellest, kui tal Taškendi haiglas Stalini surma järgsel ajal vähki raviti. Hiljem on arvatud, et pikaealisel kirjamehel pahaloomulist kasvajat siiski ei olnud. Autobiograafiliste sugemetega raamatu peategelane […]
“Väike kangelane”
Jutustus Kogumik sisaldab kuulsa vene kirjaniku F. Dostojevski (1821-1881) kirjutatud laste-ainelised jutustused “Väike kangelane”, “Talumees Marei” ja “Poisike Jeesuse juures jõulupuul” ning paar peatükki romaanis “Vennad Karamazovid”.
