“Arsenjevi elu”
Raamatu kaante vahelt võib lugeja leida tegelikult neli romaani: “Küla”, “Suhhodol”, “Mitja armastus” ja “Arsenjevi elu”. Ivan Bunini nimi peaks eesti lugejatele juba tuttav olema, peaaegu kogu tema ilukirjanduslik looming on eesti keelde tõlgitud. Oma raamatutes kirjeldas ta vene külaelu ja vene aadli allakäiku. Tema romaanide klassikaline stiil seob teda pigem 19. sajandi vene suurte […]
“Botany Bay”
Naised ahelais … … mehed mässul. Nood libud, vargad ja mõrtsukad – Inglismaa agulite ja vangimajade loomastunud saast – pääsesid timuka silmusest vaid selleks, et osaleda ajaloo ühes kõige jahmatavamas episoodis. Nad viidi rottidest kubisevate orjalaevadega maailma teise otsa. Nendest pidid saama metsiku ja tsiviliseerimata Austraalia mandri esmaasukad, kelle osaks on pikaldane või vägivaldne surm. […]
“Brežnevi lapsed”
„Brežnevi lapsed“ on autobiograafiliste sugemetega romaan stagnatsiooniaegsest Eestist ja taasiseseisvuse algusaegadest. Meenutused hakkavad hargnema rahulikust mereäärsest Ruha külast ja viivad edasi 1970.– 1980. aastate vahetuse Tallinnasse, läbi lapse silmade nähtud nõukogude koolisüsteemi varjatud julmusesse ja 1990ndate alguse varakapitalismi. Autor sündis 1964. aastal Tallinnas tatari perekonnas ja siin käis ta ka koolis. Pärast Moskva ülikooli filoloogiateaduskonna […]
“D train. Roheline piinapink”
Ilja Prozorov on sündinud 1987. aastal Tallinnas ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes slaavi keelte ja kultuuri erialal. Proosat hakkas ta kirjutama ja avaldama viis aastat tagasi. Seda raamatut tutvustab ta nii: „Neid kaht lugu seob sama teema – pagulaselu. Mind on alati huvitanud inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei suuda ennast kodumaal leida ja […]
“Daam koerakesega”
Sisukord Daam koerakesega / tõlkinud Väino Linask Maja Ärklitoaga / tõlkinud Enn Murdmaa Armastusest / tõlkinud Väino Linask Veerake / tõlkinud Väino Linask Karusmarjad / tõlkinud Väino Linask Anna kaelas / tõlkinud Väino Linask Südameke / tõlkinud Väino Linask Juhtum praktikast / tõlkinud Väino Linask Hüpik / tõlkinud Väino Linask Jonõtš / tõlkinud Väino Linask […]
“Diletantide teekond” I ja II osa, 2 raamatut
Tuntud nõukogude kirjaniku ajalooline romaan, mis lüürilis-psühholoogilises laadis käsitleb isiksuse vastuolusid ajastu ja ühiskonnaga dekabristide lüüasaamisele järgnenud aastatel. Teine osa – autor annab lõpplahenduse oma kangelaste elutee keerdkäikudele.
“Doni jutud”
Sisukord. – Varss – Perekonnainimene – Šibaloki seeme – Vabariigi revolutsioonilise sõjanõukogu esimees – Ussiauk hinges – Keeris – Sinav stepp – Surmavaenlane – Võõras veri – Naakmann – Sünnimärk – Karjane – Toitluskomissar – Aljoška süda – Põlluvaht – Suurtee – Kahe mehe naine – Doni toitluskomiteest ja Doni toitluskomissari asetäitja seltsimees Ptitsõni vintsutustest […]
“Eelõhtul”
Ühel 1853. aasta väga soojas suvepäeval pikutasid Kuntsovo lähedal Moskva jõe kaldal kõrge pärna varjus rohul kaks noormeest. Üks neist, välimuselt umbes 23 aastane, pikakasvuline, tõmmu näoga, terava ja veidi kõvera ninaga, kõrge otsaesisega ja tagasihoidliku naeratusega täidlastel huultel, lebas selili ning vaatas mõtlikult kaugusse, pilutades kergelt oma väheldasi halle silmi; teine lamas kõhuli, toetades […]
“Ei jäta hüvasti”
1918. aasta. Bakuus saadud vigastuste tõttu koomasse langenud Erast Petrovitš Fandorin ärkab pärast juhuslikku kuulitabamust. 1919. aastal tuleb tal juba ajada punaste spiooni jälgi, kuid dresiin, millega ta selle käigus sõidab, plahvatab vandenõulaste käe läbi. Masal tuleb hakata omal käel uurima, mis täpselt juhtus. See on viimane raamat Erast Fandorini lugude sarjas.
“Elu igavus ja teisi jutte”
Armastatud vene jutu- ja näitekirjaniku Anton Tšehhovi kogumik koondab ühtede kaante vahele seitse lugu. Nagu ikka, otsivad Tšehhovi tegelased oma elule mõtet ja lunastust, ja nagu ikka , on nende püüdlused enamjaolt määratud luhtumisele. Justkui nõiaringis keereldes jõuavad nad aina tagasi oma teekonna alguspunkti, elu absurd varitseb ühtviisi nii vürstinnat, arsti kui ka piiskoppi. Neli […]
“Ema”
Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadest sünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas neid ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega. […]
“Esimesed rõõmud”
Stalini preemiaga autasustatud teos. Elu Venemaal enne Oktoobrirevolutsiooni. (paberkaaned kulunud)
“Gorbatšovism”
Raamat “Gorbatšovism” kujunes artiklitest, mis ma kirjutasin mitmesugustele Lääne ajalehtedele ja ajakirjadele sedamööda, kuidas perestroikaks nimetatud sündmused Nõukogude Liidus arenesid. Pärast raamatu trükkiandmist on N. Liidus toimunud palju Lääne massiteabevahendites sensatsiooni tekitanud sündmusi. Need ei ole muutnud vähimalgi määral minu arusaama perestroikast. Ma tahan teha vaid kaks märkust. Esiteks ei ole minu raamatus peamiseks kriitika […]
“Gulagi arhipelaag I-VII” 3 raamatut
A. Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku suurriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võiks nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest. Eestikeelne väljaanne ilmub kolme raamatuna.
“Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte”
Läti proosa enfant terrible’iks nimetatud Guntis Berelis (sünd. 1961) on öelnud, et hea proosa jaoks on kindlasti vähemalt ühte laipa vaja. Selle kriteeriumi järgi on jutukogumik „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ hea proosa. Läti-reisi plaanijatel tasub kõrva taha panna ka vihjeid, kuidas käituda maapiirkondade toidukohtades ja millest õigupoolest elavad turismitalud. Sellest, et lätlase […]
“Härrased Golovljovid”
Kord, kui kauge pärusmõisa opman Anton Vassiljev oli juba lõpetanud mõisaproua Arina Petrovna Golovljovale aurande oma sõidust Moskvasse passi järgi elunevailt talupoegadelt rendimaksude kogumise asjus ja oli saanud temalt juba loa peretuppa minna, jäi ta järsku kuidagi salapäraselt paigale takerduma, otsekui oleks tal südame peal olnud veel mõni sõna või tegu, millest ta nagu julges, […]
“Idioot II köide. III-IV osa”
1868. aastal trükivalgust näinud “Idioot” jutustab loo noorest vürst Mõškinist, kes põeb epilepsiat, mille all kannatas ka Fjodor Dostojevski ise. Pärast Šveitsi sanatooriumis veedetud aastaid naaseb ta kodumaale. Peterburi poole sõitvas rongis kohtub Mõškin kahe võõraga, kellest üks, rikas kaupmehepoeg Rogožin jutustab vürstile oma piinavast armastusest halva mainega iluduse Nastasja Filippovna vastu. Nõnda saab alguse […]
