“Päevakord”
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt […]
“Vene sõjavang prantslaste seas”
Ida-Virumaal sündinud Vene ohvitser Moritz von Kotzebue (1789–1861) langes Napoleoni sõdade ajal 10. augustil 1812 Polotskis ühel luureretkel olles pealetungivate prantslaste kätte ning prantslased otsustasid ta vangide vahetuseni Prantsusmaale toimetada. Nii algas tema tapiteekond laastatud rindepiirkonnast läbi Leedu, Poola, Preisi ja Saksa alade Prantsusmaale, kus ta vabanes alles aprillis 1814. Mida kaugemale ta rindest aga […]
“Need taevad”
Baski moodsa kirjanduse klassik Bernardo Atxaga (sünd. 1951) vaatleb oma lühiromaanis Baskimaa iseseisvuse eest võidelnud organisatsiooni ETA tegevuse järelmeid, keskendudes ühe endise liikme saatusele. 37-aastane äsja vanglast vabanenud naine asub teele kodulinna, üksi ja pinevil. Raamatutest, mälestustest ja maastikust akna taga tuge otsides püüab ta leida rahu ja kindlust edasi liikuda. Kuid mitte kõik tema […]
“Kõik linnud valgusele”
pean lähenema mälestusele soome lahe poolt olen hõre merejää kõrkjate vahel seisin siinsamas rannas kümme aastat tagasi täielik inimvare ütlesin vaikselt usun merd sa ütled seda minule tulevikule see on ju õhtupimedus meri mis usub merd „Kõik linnud valgusele” on Tõnis Vilu seitsmes luulekogu. Loomingu Raamatukogu LXVI aastakäik 2022 nr 10
“Stabat Mater”
Lühiromaanis „Stabat Mater“ vaatab itaalia kirjanik ja luuletaja Tiziano Scarpa (sünd. 1963) elu läbi Veneetsia vaeslapse ja virtuoosse viiulimängija Cecilia silmade. Orbudekodu ahtas ja suletud maailmas peab neiu rinda pistma ängistavate unede ja painava maojuukselise viirastusega, ainsaks väljapääsuks noodilehtedele kribatud kirjad oma emale, keda ta ei tunnegi, ning väljendusrikas muusika, mida kasvandikud võrede tagant ja […]
“Idüll uppuva koeraga”
Michael Köhlmeier (sünd. 1949) on viljakas Austria prosaist ja kuuldemängumeister, kes kandis aastakümneid raadios ette oma äärmiselt menukaid ümberjutustusi antiikmütoloogiast ja vanemast kirjandusest. „Idüll uppuva koeraga“ rullub lahti lumme mattunud idüllilises Alpi linnakeses, millest käib üle kevadine fööntuul. Kirjanik ja talle külla tulnud toimetaja, kes on pärast aastatepikkust koostööd endalegi ootamatult äsja sinasõpruse sõlminud, kohtuvad […]
“Ruletimängija”
Rumeenia ulmalise kirjanduse meistri Mircea Cărtărescu (sünd 1956) kolm novelli tema debüütteosest „Nostalgia“ juhatavad lugeja Bukaresti saladuslikesse tagahoovidesse ja maa-alustesse labürintidesse, kus kolm tegelast, kes on justkui elus mõistujutud, miksivad universumi rütme argise maagiaga: hulkur, kes viib Vene ruleti mängimise täiuseni ja paneb saatuse proovile, justkui eikuskilt välja ilmunud poiss, kes toob oma lugudega täiesti […]
“Uruq”
Lausega „Uruq oli minu sõber“ algab romaan sõprusest, millesarnast raamatus kirjeldatud oludes ja aegadel olla ei saanud. Hollandlasest minajutustaja on ühe Jaaval asuva teeistanduse juhataja poeg ning sundalane Uruq tema poisi- ja noorukipõlve parim sõber, kuni asjaolud ja ajalugu nad lahutavad. Hollandi kirjanduse grand dame Hella S. Haasse (1918–2011) toetub oma esikteoses isiklikele mälestustele XX […]
“D train. Roheline piinapink”
Ilja Prozorov on sündinud 1987. aastal Tallinnas ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes slaavi keelte ja kultuuri erialal. Proosat hakkas ta kirjutama ja avaldama viis aastat tagasi. Seda raamatut tutvustab ta nii: „Neid kaht lugu seob sama teema – pagulaselu. Mind on alati huvitanud inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei suuda ennast kodumaal leida ja […]
“Armastuse kõrb”
„Armastuse kõrb“ kuulub François Mauriaci (1885–1970) viljaka kirjanikukarjääri hiilgeaega ning pälvis 1926. aastal ka Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna. Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elutunnetuselt vastandlike meeste vahelist pinget annab Mauriac edasi talle omase, peene ja nauditava pessimismiga. „Ega me ei saagi lõpuni teada, kas „Armastuse kõrb“ […]
“Lang”
Kjell Westö (sünd. 1961) on soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, kelle loomingu tähtsust märgivad mitmed nominatsioonid mainekatele kirjanduspreemiatele ning 2006. aastal pälvitud Soome kirjanduse peaauhind Finlandia. Westö värvika tegelaskonna ja rohke dialoogiga raamatud on inspireerinud nii filmitegijaid kui ka teatrilavastajaid. Romaan „Lang“ on lugu keskealise teletähe identiteedikriisist ja meeleheitlikust armastusest, mille taustal kangastub lugejale ilustamata […]
“Saturnin”
„Asjaolu, et olen nii kaua kirjanduse juures vastu pidanud, kinnitab, et ma seda tööd veel korralikult ei oska. Vastasel juhul oleksin juba ammu meremeheks hakanud,“ kirjutab Zdeněk Jirotka (1911–2003) „Saturnini“ eesti väljaande eessõnas 1961. aastal. Elu esimeses kolmandikus jõudis kirglik lõhkeainete entusiast ja tšehhi tulevane kultushumorist Jirotka õppida müürsepa ja ehitusmeistri ameteid, teenida armees raskekuulipildujate […]
“Maailma kõige inetum naisterahvas”
Olga Tokarczuk (sünd. 1962) on üks tõlgitumaid ja tunnustatumaid poola autoreid. Kliinilise psühholoogi haridusega luuletajale ja prosaistile omistati 2018. aastal Nobeli kirjanduspreemia, samal aastal pälvis tema romaani „Rändajad“ (tlk Hendrik Lindepuu, 2021) ingliskeelne tõlge Man Bookeri auhinna. Poola mainekaima kirjandusauhinna Nike on Tokarczuk saanud koguni kaks korda, sama romaani eest 2008. aastal ja teose „Jakobi […]
“Tantsutüdrukud”
Mitme maineka auhinnaga pärjatud prosaist ja luuletaja Margaret Atwood (sünd. 1939) on tuntud nii viljaka kirjaniku, kirjanduskriitiku kui ka pühendunud keskkonnaaktivistina. Esmakordselt 1977. aastal ilmunud jutukogus „Tantsutüdrukud“ peegeldub tema armastus kodukandi maalilise looduse vastu, samuti soov murda välja Kanada tolleaegsele kirjanduskeelele omasest enesehäbist. Tema lood räägivad justkui „tavaliste inimeste“ elust ja sageli kivinenud mõttelaadist, millest […]
“Õpilane”
„Õpilane” on prantsuse kirjaniku, psühholoogilise suuna meistri Paul Bourget’ (1852–1935) kuulsaim teos. Romaan põhjustas ilmumisel suure skandaali; selle mõjukas kaitsja oli Anatole France. Teose peategelasteks on aadliperekonnas koduõpetajana töötav üliõpilane Robert Greslou, kes järgib oma filosoofiaõpetaja Adrien Sixte’i õpetusi, ning habras ja süütu peretütar Charlotte de Jussat. Kindla kompositsiooni ja dramaatilise arenguga romaani võib pidada […]
“Tallinna narrid ja narrikesed”
Ma soovisin nüüd arvu kätte saada, mitu narride sugu õieti maailmas peaks olema, ja hakkasin neid sõrmede abil üle lugema; enne kui ma lõpule jõudsin, kulusid sõrmed nii ära, et neid uuesti kasvatama pidin hakkama. .. Mulle näis, kui oleks peaaegu iga inimene – mina ise, naisterahvad ja kõige paremad sõbrad maha arvata – ühe […]
“Sword and Scimitar : Fourteen Centuries of War between Islam and the West”
The West and Islam–the sword and the scimitar–have clashed since the mid-seventh century, when, according to Muslim tradition, the Byzantine emperor rejected Prophet Muhammad’s order to abandon Christianity and convert to Islam, unleashing a centuries-long jihad on Christendom. Sword and Scimitar chronicles the significant battles that arose from this ages-old Islamic jihad, beginning with the […]
“Meie aja kangelane”
Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest, nii nagu nad on. Teie ütlete mulle, et inimene ei või olla nii halb, aga mina ütlen teile, et kui te olete uskunud igasugu traagiliste ja romantiliste kurjategijate olemasolu, miks te siis ei usu […]
“Õispuu”
Jaanipäev oli kõle ja vihmane. Õhtupoolikul istusime kõik köögis. Väikesed jõmpsikad kord ometi pesid nõusid. Mu naine ladus pasjanssi koristatud laua ääres. Sina istusid akna juures. Vait. Püüdsin mitte liiga palju ainult sind vaadata. Et sind mitte tülitada. Või muugi pärast. Rääkisime armastusest. Seltskondlik mäng. Küllap mina selle alustasin. Et sind lõbustada. Või et anda […]
