“Võõras sõber. Horni lõpp”
Kaks pealtnäha väga erinevat, kuid inimese ja ajaloolise tõe seisukohalt ühtviisi intrigeerivat psühholoogilist trillerit menuka SDV kirjaniku Christoph Heini sulest. “Võõra sõbra” arstist minategelase Claudia analüütilise pilgu läbi avaneb eluhoiak, mis pole võõras ühelegi tänapäeva ühiskonnale; “Horni lõpp” käsitleb sama teemat mitmekülgsemas süžeelises plaanis. Keskseks teljeks ajaloolase Horni traagiline saatus.
“Kohtunik Müller”
“Kohtunik Müller tegi omal ajal palju head. Ta lihtsalt oli niisugune. Võib-olla üritab tema lesk mingil põhjusel ja omal moel jätkata.” Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeluseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik […]
“Kreeka tantsijatar”
Schnitzleri novellide ja jutustuste, nagu enamasti kogu tema loomingu peamiseks objektiks on sajandivahetuse Wieni eluolu ja inimesed, eeskätt heal järjel kodanikud, aadlimehed, ohvitserid, ka eeslinnade nägusad piigakesed. Põhiteemadeks, mille ümber kõik keerleb, on armastus ja surm. “Loomingu Raamatukogu” 1996/37
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]
“Jüri Jaakson” 2 vihikut
I Raamat “Jüri Jaakson – Eesti riigi majanduse aluste rajajana” Autor: Raimund Hagelberg. II Raamat “Jüri Jaakson – Eesti rahva teener” Autor: Sille Kase.
“August Jakobson”
Eesti NSV rahvakirjanik August Jakobson sündis 2. septembril 1904 Pärnu äärelinna Rääma agulis Waldhofi tselluloosivabriku töölise perekonnas. Tulevane kirjanik õppis suvekoolis, Rääma vallakoolis, Pärnu algkoolis ja 1919-1926 Pärnu Ühisgümnaasiumis. Koolivaheaegadel töötas ta sadamas, turbarabas ja mujal, et saada raha eelkõige raamatute ostmiseks. Esialgne valikuta kirjanduse “neelamine” asendus gümnaasiumis õppides sihipärasema lugemisega ja peagi oli ta […]
“Tabamatus”
Tabamatus – Jüri Vilmsi romaan. Et nad hakkavad mind Labernalt taga otsima, oli ju ette teada. Kuigi ma tõtt-öelda lootsin, et nad võibolla ei hakka. Või vähemalt ei hakka nii kiiresti. Lootsin seda ka pärast kirja, mille professor Lootsar Tartust käsipostiga mulle augusti algul oli saatnud. Sealt selgus, et Tartus oli SD mind juba otsimas […]
“Mosaiikmõrvad”
Dante Alighieri esimene juhtum. Firenze, juuni 1300. Peaaegu valmis mosaiigi kõrvalt leitakse kunstniku laip, nägu kaetud kustutamata lubjaga. Dante Alighieri, värskelt ametisse nimetatud linna prelaat ning tulevane “Põrgu” autor, asub uurima oma esimest juhtumit. Peagi viib juurdlus poeedi salapäraste õpetlaste juurde, kes nimetavad end üldnimega Kolmas Taevas. Kas võivad nemad olla võti mosaiigitegija mõrva lahenduse […]
“Valitud proosa”
Sisukord: Reisipildid. Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal. Pealekaebajast. “Romanzero” järelsõna. Pihtimused. Lutetia. Heinrich Heine proosa. Märkused. (paberkaaned on kulunud ja katki)
“Armastuse lood”
…Tuleketas puulatvade kohal – see seal on jaanituli. Mets on esmapilgul läbitungimatu, kuid astu tüvede vahelt läbi, hea inimeselaps, ja sa märkad kohe, et puud kaarduvad kõravale, taganevad su sammude eest. Just nõnda sammub tule poole poiss, silmad sädelemas, sest neile laskub tule helk. Ta jääb seisma teistest veidi eemal ning vaatab ringi. Ei, siiski […]
“Saksa-Eesti sõnaraamat koolidele”
Sõnaraamat koosneb alfabeetilisest sõnastikust (ligikaudu 6000 märksõna) ja lisadest – geograafilistest nimedest, enamkasutavatest lühenditest ja grammatikatabelist. Sisaldab üldhariduskooli saksa keele õpikute ja lugemike sõnavara ja on mõeldudu kasutamiseks üldhariduskoolides õppevahendina. (6.-11. klassile)
“Kõuepilvede saatel”
Mälestusi Saateks: Eelolev on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921-1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele, mida alustasin juba keskkooli päevil, ja kutselise ajakirjaniku tegevusena toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest […]
“Heade lootuste aegu”
NSV Liidu rahvakunstniku raamat on näitlejamõtisklus oma ajast, oma raskest elukutsest, klassikateoste lavastusest ja filmidest. Lugeja leiab siit huvitavat autori kohtumiselt Salvador Allendega, režissööride Mihhail Rommi ja Eldar Rjazanoviga.
“Altai-Himaalaja”
Maailm ja Mõnda Aastail 1923 – 1928 toimus vene maalikunstniku Nikolai Roeriehi ekspeditsioon läbi Kesk-Aasia riikide. Ekspeditsioon läbis üle 25 000 kilomeetri.Lisaks maalimisele uuris kunstnik teel muistseid kultuurimälestisi. Käesolev raamat kujutab endast Roerichi reisipäevikut ja sellesse on paigutatud veel teinegi autori töö sama retke kohta – “Aasia süda”. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Mälestused”
Delors´i “Memuaarid” annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors´i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas´ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors […]