“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. V köide”
V köide – Sõda ja rahu (teine raamat)
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. II köide”
II köide – Jutustused (1852-1856)
“Kogutud teosed neljateistkümnes köites. I köide”
I. Köide “Lapsepõlv poisi-iga noorus”
“Nicki ootamine”
Raamat “Nicki ootamine”: Frederica Kimball oli kogu elu oodanud: ta oli oodanud, et saaks täiskasvanuks, oli oodanud terve igaviku päeva, mil Nicholas LeBeck armuks temasse sama meeletult, nagu tema oli Nicki ikka armunud olnud. Nick ei saanud aru, mis teda tabanud oli. Armas ja tore Freddie, keda ta oli armastanud nagu nooremat õde, oli ühtäkki […]
“Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist”
Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, […]
“Mis on antiikfilosoofia?”
Gigantum Humeris Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – […]
“Kalastaja ABC”
Raamatus räägitakse populaarsematest püügikaladest, kalastuskohtadest ja kalastusviisidest. Ühegi teemaga ei minda liiga süvitsi, mis tähendab, et raamatut on lihtne lugeda ka võhikul. Siiski leiab raamatust hulga autori tähelepanekuid ja nippe konkreetsete kalastusviiside ja kalade püügi kohta. Ühelgi juhul pole ka otsi vette jäetud, vaid alati antakse soovitusi, kuidas tõsisema huvi korral asjaga edasi minna. Raamat […]
“Murtud tiivad”
Bibliotheca Asiatica Khalil Gibran (1883-1931) sündis Liibanoni väikelinnas Bšarris. Parema elu otsinguil asus pere 1895. aastal elama Ameerikasse, kus Gibran läks ingliskeelsesse kooli ja asus õppima kunstikoolis. Tüüpiline toonase väljarändajana jäi ta aga tihedalt seotuks kodumaaga, kus 1896-1901 ajutiselt tagasi pöördununa omandas keskhariduse. Aastatel 1908-1910 õppis Gibran kunsti Pariisis Julieni Akadeemias. Ta saavutas Ameerikas tuntuse […]
“Historia”
… Kreeka-Pärsia sõjad elasid tollal veel kaasaegsete mälestustes ja seetõttu võib öelda, et Herodotos kirjutas oma kaasajast. Hellenid sõdisid kangelaslikult oma vabaduse kaitseks, kuid Herodotosele on võõras ka vaenulik või laimav hoiak pärslaste suhtes. (Sama joon ilmneb Aischylose “Pärslastes”.) Herodotos kirjutas oma teose Peloponnesose sõja eelõhtul ja puhkemise ajal, tema sümpaatia kuulub Ateenale ning ka […]
“Mees”
Sellest viimasest asjast ei käi minu mõistus üle… Jalgpallihaiged peaksid enamasti olema elutervelt heteroseksuaalse suunitlusega, aga naudivad täiel rinnal higiseid Mehi, kes võiduvärava puhul mingit kobarnussi sarnast rituaali sooritavad. Väljakul, tuhandete vaatajate silme all! Nilbe! Radikaalsemad neist kipuvad “sita vahtu lööjaid” kolkima… Mind jääb painama tundmus, et tegemist on latentsete salgavate Homodega. Kapipededega, niisiis. vaataks […]
“Unesnõiduja. 2006 kuni Mehhiko”
Pärast kooli hiilisin metsa, võtsin puuõõnest kiiritusefiltri ja lõin naaskliga sinna mõned augud ning panin filtri puuõõnde tagasi. Kodus tegi vanaisa pannkooke, need olid head, kuid veelgi parem oli mõte sellest, kuidas puhkeb sõda ja meie külale visatakse tuumapomm. Minu pinginaaber tõmbab kopsud veel saastumata õhku täis, jookseb metsa, haarab puuõõnest filtri ja surub selle […]
“Kebab ja kilukarp. Kuidas eestlane, soomlane ja türklane restorani tegid ehk kuidas mitte äri teha.”
Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha […]
“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
“Hea naabri päevik”
“Hea naabri päevik” on esimene Jane Somersi päevikute nime all ilmunud raamatutest. Doris Lessing otsustas näidata, kui raske on algajal autoril kirjastusmaailmas läbi lüüa ning saatis seepärast mitmesse kirjastusse uue romaani Jane Somersi nime all. Jane Somers, kes on raamatu minajutustaja, on eduka naisteajakirja peatoimetaja asetäitja. Ta on kaotanud viimase kahe aasta jooksul raske haiguse […]
“Võhruspesa”
Prosaisti, tõlkija ja kriitiku Arthur Roose (1903-1929) romaan “Võhrupesa” ilmus esmakordselt 1927. aastal ja see jäigi kirjaniku ainsaks eri raamatuna ilmunud teoseks. “Võhrupesa” on aguliromaan, mille peategelaseks on ihne ja ihar vanapoiss August Joonas, kelle ümber tiirlevad naishinged ja kelle kõrvalt jagab küünilisi targutusi treial Kaalep. Iroonilises laadis kirja pandud teoses võib aimata sümbolismi ja […]
“Kodukäija”
Romaani esitrükk ilmus 1963. a. Lundis. Ilmumise järel äratas “Kodukäija” tähelepanu nii paguluses kui okupeeritud Eestis. Raamatut ennast muidugi ei tuntud, selle poliitiliselt ründavat sisu ja hoiakut pidasid toonased “ideoloogiarinde” eestvõitlejad aga niivõrd ohtlikuks, et autori vastu päästeti valla võimas laimukampaania. Sellega tunnistas vastasleer “Kodukäija” olulist tähendust. “Kodukäija” on trotslik raamat, vastuhakk vaimus, väljakutse valele, […]
“Jumalad, hauakambrid, õpetlased”
Saksa ajakirjanik C.W. Ceram jutustab oma huvitavas, omapärase romaani vormis kirjutatud raamatus arheoloogia kui teaduse tekkimisest, tähtsamatest arheoloogilistest kaevamistest, mis panid aluse antiikriikide ajaloo tundmaõppimisele, ja sellest, kuidas teadlased suutsid leidude põhjal lõpuks põhijoontes taastada igavikku vajunud sajandite ajaloo. Autor juhib lugejat inimkonna kultuuriajaloo näitelaval teadlaste jälgedes kontinendilt kontinendile. Romaan koosneb neljast raamatust. “Raidkujude raamatu” […]
“Taalrimäng”
Sari: Eesti Romaanivara Pagulasena Rootsis elanud viljaka romaani- ja novellikirjaniku Arvo Mägi (1913-2004) romaan valgustab eestlaste käekäiku viimase saja aasta jooksul ühe suguvõsa – Taalrite (Taaldrite, Thalerite) viie põlvkonna perekonnaloo kaudu. Kirjanik keskendub eelkõige nendele perekondlikele seikadele, mis on olulised ühe suguvõsa kestmisest – kuramaažidele, kosjadele, pulmadele ja sündidele.
“Surmameri. Läänemeri 1945”
Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. Surmameri on esimene ammendav kirjeldus neist […]
“Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu”
Autori kummardus Euroopa suurtele isikutele: raamatus on avaldatud kolm kõnet – Vaclav Havel, Margaret Thatcher, Herman Van Rompuy.
