“Tagaaetav: tõsielusugemetega jutustus”
Raamatus kirjeldatakse Läänemaa Velise valla talupoegade võitlust käesoleva sajandi algul mõisnike ja tsaariametnike vägivalla vastu. Jutustuse peategelaseks on kaks tugevat Jürit – Sinika talu perepoeg Jüri Laube ja maadleja Georg Lurich ehk tugev Jüri. … Käesoleva raamatu olen kokku seadnud Läänemaal, Sinika talus kuuldud juttude põhjal. Seal, vanaema Mari, tädide Anne ja Tiina ning tema […]
“Väljakaevamised”
Romaani tegevus kulgeb 1954. aastal. Autori varasematest novellidest lugejale tuttav Peeter Mirk tuleb pärast laagri- ja sundasumisaastaid Siberist tagasi koju. Oma esimesel töökohal – arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal – leiab ta XIII sajandist pärit käsikirja. Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus on kirjutatud seitsmesaja aasta eest, aga mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter […]
“Randröövel”
Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O. R. L. von Ungern-Sternbergist, kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele.
“Tom Sawyer Huckleberry Finn”
Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti aset leidnud; mõned nendest on minu endaga juhtunud, teised poistega, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid ta ei ole mitte üksikisik, ta on kombinatsioon kolmest poisist, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebusk, mida olen siin puudutanud, valitses […]
“Lenin. Biograafia”
Robert Service analüüsib Lenini kui poliitilise liikumise juhi ja mõtleja karjääri kaudu nii Oktoobrirevolutsiooni sündmusi kui marksismi-leninismi ideid. Autori tähelepanu keskmes on üheparteiline riik, kommunistide majanduspoliitika, diktatuur ja Euroopa sisesõja poliitika. Nõukogude Liidu algupära uurides selgitab raamatu autor Leninist jäänud ning isegi pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist 1991.aastal osaliselt püsiva riigi ja ühiskonna olemist. Robert Service […]
“Doonori meelespea”
“Oma uues romaanis (1990) viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.”
“Casterbridge´i linnapea elu ja surm”
Lugu ühest kindlameelsest mehest. Järgneva loo lugejaid, kes pole veel jõudnud keskikka, palutakse silmas pidada, et need ajad, millest siin räägitakse, ajad, mil nisukaubandus ainult kodumaine oli, paistsid silma asjaolu poolest, mida vaevalt tajuvad inimesed, kes on harjunud nüüdisaegse kuuepennise leivapätsiga ja praeguse ükskõiksusega lõikuskuu ilmade suhtes. Kirjeldatavad sündmused lähtuvad peamiselt kolmest intsidendist, mis Casterbridge´iks […]
“Nüüdisaegne lugu 1. osa: Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen”
Anatole France´i (1844-1924) “Nüüdisaegne lugu” koosneb neljast romaanist: “Vallimäe jalakas”, “Pajuvitstest mannekeen”, “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis”, millest kaks esimest ilmuvad käesolevas köites. Kes tunneb France´i loomingust ainult seda osa, mis on varem eesti keeles ilmunud, seda võib “Nüüdisaegne lugu” mitmeti üllatada, nagu ta üllatas ka XIX sajandi lõpu lugejaid, keda France´il juba üsna palju […]
“Möbiuse leht”
Teine raamat. Jätkub esimesest raamatust (ilm 1985) tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.
“Sylvestre Bonnardi roim. Punane liilia”
Esimene romaan tõi autorile 1881. aastal kirjandusliku kuulsuse. See on autori kompromissideta kohtumõistmine ühiskonna üle. Raamatus mõistab kohut säherdune tüüp, kes pealtnäha ei suuda teda ümbritsevat elu-olu mõistagi. “Punane liilia” on autori Itaalia reisi tulemus. See saavutas laialdast tunnustust lemberomaanina, mille kitsamaks teemaks on sõgedast kiivusest johtuv armastustragöödia.
“Cromwell”
Raamat 18. sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.
“Võõras sõber. Horni lõpp”
Kaks pealtnäha väga erinevat, kuid inimese ja ajaloolise tõe seisukohalt ühtviisi intrigeerivat psühholoogilist trillerit menuka SDV kirjaniku Christoph Heini sulest. “Võõra sõbra” arstist minategelase Claudia analüütilise pilgu läbi avaneb eluhoiak, mis pole võõras ühelegi tänapäeva ühiskonnale; “Horni lõpp” käsitleb sama teemat mitmekülgsemas süžeelises plaanis. Keskseks teljeks ajaloolase Horni traagiline saatus.
“Kohtunik Müller”
“Kohtunik Müller tegi omal ajal palju head. Ta lihtsalt oli niisugune. Võib-olla üritab tema lesk mingil põhjusel ja omal moel jätkata.” Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeluseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik […]
“Kreeka tantsijatar”
Schnitzleri novellide ja jutustuste, nagu enamasti kogu tema loomingu peamiseks objektiks on sajandivahetuse Wieni eluolu ja inimesed, eeskätt heal järjel kodanikud, aadlimehed, ohvitserid, ka eeslinnade nägusad piigakesed. Põhiteemadeks, mille ümber kõik keerleb, on armastus ja surm. “Loomingu Raamatukogu” 1996/37
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]