“Terve pühapäeva oli sadanud”
Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas. Delermi lühiromaani «Terve pühapäeva oli sadanud» (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab […]
“Armuke”
… On varjamatult meelelised ihad, iha loitsivad leheküljed. On armutu ausus. “Armukeses” tõukab mõningaid inimesi eemale valge tüdruku ja hiinlasest armukese paar. “Me jätame leheküljed vahele,” ütlevad nad, “või paneme silmad kinni.” Nad panevad lugedes silmad kinni. “Armuke” on nende jaoks hullumeelne perekond, jalutuskäigud, parv, on öine Saigon ja kogu asumaavärk. Kuid mitte Valge Tüdruk […]
“Päeva riismed”
«Päeva riismed» on vaade täiuslikule Inglise ülemteenrile ning tema kaduvale väikesele maailmale sõjajärgsel Inglismaal. Pärast kolmekümneaastast teenistust vaatab Stevens puhkusereisil olles tagasi oma karjäärile Darlington Hallis, otsib mälusoppidest kinnitust, et on töötanud «suurepärase härrasmehe» juures. Ometi hiilivad ta mälestustes ka kahtlused lord Darlingtoni tõelise pale suhtes ja tema kindel usk oma peremehesse kipub vankuma…
“Arkaadi A.”
Eesti Ekspressi Kranaadi-rubriigist tuntud kirjameeste Arkaadi A., Villy Fritsi ja Dr. Hipi lõbusaid ning teravmeelseid kirjutisi kõige erinevamatest probleemidest ja eluvaldkondadest. Maiuspala kõigile martjuurelikult terava ja süüdimatu huumori austajaile
“Kuu külm kuma”
2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud raamatu keskmes on Tai elitaarses koolis õppiv eestlasest vahetusõpilane Mione. Tegemist on ühelt poolt väga andeka ja kütkestava neiuga, teiselt poolt aga vaevab teda pidev depressioon ja hirm tuleviku ees. Tal tekib armulugu õpetajaga ning ka sellega seoses tuleb tal vastu võtta raskeid otsuseid. Loole lisab värvi huvitavalt edasi antud […]
“See, mis ei tapa”
Millenniumi sarja 4. raamat Järg Stieg Larssoni «Lohetätoveeringuga tüdruku» triloogiale. Ajakirjal Millennium on nüüd uued omanikud ja kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajale jalgu jäänud ja ta kaalub koguni elukutsevahetust. Lisbeth Salander on aga rahutu ja osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema […]
“Veronika otsustab surra”
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. «Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad.» Mare Pork, psühholoog Coelho on nagu targa lapse suu — lihtsas, poeetilises keeles kirjutab ta asjadest nii, nagu nad on. Vahel harva võib see […]
“Seymour: sissejuhatus. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad!”
Tuntud ameerika kirjaniku kaks jutustust, milles jätkub taas Glasside perekonna lugu. Esimese, seni eesti keeles ilmumata jutustuses püüab Buddy Glass iseloomustada oma vanemat venda Seymourit. Teises jutustuses kirjeldatakse üksikasjalikult vahejuhtumit, mis leidis aset Seymouri pulmapäeval. Selles satub Buddy ühte taksosse erakordselt kriitilise pruutneitsi ja tema mehega ning saab ootamatult aimu sellest, millises valguses näevad tavalised […]
“Wikmani poisid. Kogutud teosed 9”
Kirjaniku kümnes romaan, autobiograafiliste sugemetega teos, seekord kooliromaan, mis näitab lõiku ühe põlvkonna saamisloost ja saatusest. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Isamaa nimel”
Mõned räägivad, et kui kõrgelt kukkuda, siis vilksatab kogu elu silme eest mööda. Kui 79aastane Antti Vallas katuselt alla kukub, ei vilksata tema silme eest midagi. Maailm muutub alles siis, kui ta silmad avab. Siis seguneb käesolev aeg tema jaoks teenistusajaga natsliku Saksamaa relva-SS vägedes. Mis vapustavad rängemalt – kas kohutavad teod või nende eluaegne […]
“Minu isa tütar”
Felix – õige nimega Felizia – on matusekorraldaja tütar, kes on teadnud juba hällist peale, milline pärand tuleb tal vastu võtta. Tema lapsepõlveaastaid saadavad vanemate põhimõtted: viisakus, diskreetsus ja tagasihoidlikkus, mille eest ta aga oma vaikiva sõbra Gunnariga katustele ja puude otsa ronides põgeneb. Krügel jutustab meisterlikult kahel tasandil. Ta vastandab Felixi lapsepõlvemaailma täiskasvanud Felizia […]
“Virvarebane”
«Virvarebane» on proosapoeem, mida võib võrrelda ka sümfooniaga: see algab kahe erineva narratiiviga 19. sajandi lõpu Islandi maakolkas, mis jooksevad ühte alles romaani lõpus. Autor kirjeldab, kuidas pastor Baldur Skuggason jahib mägedes ja lumetormis eluga riskides haruldast, lausa maagilist sinirebast. Paralleelselt jutustab Sjón botaanik Fridrik B. Fridjónssoni sulnist suhtest Downi sündroomiga Hafdísiga. Teose originaalpealkiri «Skugga-Baldur» […]
“Mina ja sina”
Neljateistkümneaastane kinnise loomuga ja veidi neurootiline Lorenzo on end kõigi eest keldrisse peitnud, et veeta seal salaja üks vaba nädal ja viia ellu oma solipsistlik unistus õnnest – ei mingeid tülisid, klassikaaslasi, veiderdamist ega teesklust. Maailm oma arusaamatute reeglitega jääb ukse taha ning tema saab pikutada diivanil, käeulatuses kokakoola, konservid ja õudusjutud. Kuid idüll ei […]
“Sõdurid vastupanus. 999. trahvidiviis 1942 kuni 1945”
Sõdurid vastupanus – need olid kõik need, keda Wehrmacht algul omada ei tahtnud, keda natsionaalsotsialistid ei pidanud “väeteenistuse vääriliseks”. Paljud neist olid põrandaalused võitlejad, kes olid režiimivastasuse tõttu vangis või koonduslaagrites. 1942. aastal aga, kui Saksamaa vallandatud sõda oli võtnud maailmasõja mõõtmed, langenuid oli sadu tuhandeid ja Saksa armeed hakkas aina enam pitsitama sõdurite põud, […]
“Lahingud läänemerel. Briti kuninglik merevägi võitluses Eesti ja Läti pärast 1918-1920”
Suurbritannia mereväe eskaader saabus 1918. aasta lõpus Läänemerele, tuues pöörde Eesti Vabadussõtta. Britid turgutasid eestlaste võitlusvaimu, sulgesid punase Venemaa Balti laevastiku selle Kroonlinna baasi ning aitasid klaarida sõjalisi segadusi Lätis. Veidi üle aasta kestnud mereväeoperatsioonis osales 238 Briti laeva, millest lasti põhja kaks hävitajat, kaks patrull-laeva, üks allveelaev, üks kergeristleja, üks admiraliteedi tüüpi drifter, kümme […]
“Adolf von Harnack”
Adolf von Harnack (1851–1930) oli Tartus sündinud baltisaksa päritolu teoloog ja kirikuloolane, keda on peetud tähtsaimaks protestantlikuks teoloogiks ja teadustöö organisaatoriks omaaegsel Saksamaal. Temast jäid maha tuhandet leheküljed kirjavahetust ja märkmeid, mis andsid ta tütrele Agnes von Zahn-Harnackile isiklike mälupiltide kõrval piisavalt materjali ja vabad käed valida isa eluloo talletamiseks meelepärane vorm ja stiil. Raamat […]
“Õiguse nõidus”
Artur-Tõeleid Kliimanni (1899–1941) Mõtteloo-köitesse on koondatud autori elutöö. Lühikesele loomeperioodile vaatamata on tema riigi-, haldus- ja tööõiguslik, samuti õigusteoreetiline pärand mahukas ning mõjutab meie õiguselu tänini. Teadusartiklite kõrval, millest kaks ilmuvad eesti keeles esmakordselt, on raamatus väljavõtete kujul esindatud ka Kliimanni kolm monograafiat. Selle õpetlase elukäik peegeldab väga täpselt Eesti elu arengujärke 20. sajandi esimesel […]
“Kui kadunud maailm elustub”
Juhan Kangur (1906–2003) oli Pärnu päevalehe “Uus Elu” peatoimetaja 1941–44 ja hiljem New Yorgis “Vaba Eesti Sõna” kaastööline. Oma pika elu jooksul jõudis ta olla otsene või kaudne tunnistaja nii olukorrale sõjaeelses Berliinis kui ka Eesti taasiseseisvumisele. Ta on ajakirjanikuna kirjeldanud erinevate rahvaste ja rasside suhteid ja nende arvatavat psühholoogiat ning pakkunud lugejatelele põnevaid lugusid […]
“Risk, määramatus ja kasum”
Ameerika majandusteoreetik Frank Hyneman Knight (1885–1972) heidab oma tuntuima töö “Risk, määramatus ja kasum” (1921) algusosa esimeses peatükkis pilgu majandusteooria meetoditele, teine peatükk on pühendatud 19. sajandi majandusteaduse ülevaatele. Raamatu teine osa kirjeldab täieliku konkurentsi korral tekkivaid probleeme. Knighti käsitluse panus majandusteooriasse ongi riski ja määramatuse eristamine. Tema jaoks on risk mõõdetav määramatus, mille mõju […]
