“Vene kultuuri semiootika. Valik artikleid”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani ja Boriss Uspenski intellektuaalne koostöö on üks 20. sajandi teise poole humanitaarteaduste huvitavamaid ja olulisemaid episoode. Esmapilgul ei ühendanud neid palju, nad kuulusid eri põlvkondadesse, neil oli erinev väljaõpe, nende maailmavaates oli suuri erinevusi ja nad elasid eri linnades. Kummati sündis juba esimesest kohtumisest 1963. aasta sügisel lähedane sõprus ja tihe […]
“Vestlused Lotmaniga”
Bibliotheca Lotmaniana Juri Lotmani kirjapärand on hiiglaslik, ent suuline pärand – esinemised, ettekanded, loengud – suuresti püüdmatult kadunud. Selles olukorras pakuvad intervjuud hinnalist, ehkki kahvatut aseainet. Kuigi needki on kirjalikud tekstid, on nad sündinud suulisest vestlusest ja suudavad parimatel hetkedel tabada Lotmani loovat mõtet – neid momente, kui kõneleja jõuab endalegi ootamatute järelduste või ülestunnistusteni. […]
“Kaluri poeg”
Läti kirjaniku Vilis Lacise (1904-1966) looming on meie lugejatele hästi tuttav. V. Lacise eepikuandele on iseloomulikuks jooneks oskus tugevaid karaktertüüpe luua. Tema teosed paistavad silma positiivse kangelasega, kes võitleb ja kõigi raskuste kiuste võidab. “Kaluri poeg”, mille esmatrükk ilmus Lätis aastail 1933-1934, kujunes läti kirjanduse populaarseimaks teoseks. Lätis on selle põhjal kirjutatud näidend (1934) ja […]
“Laidude raamat”
Igal inimesel on oma unelmate maa, mida ta kunagi tahaks leida, kuhu ta tahaks jõuda. Tema töö ja loomingu allikas, salasoovide redupaik. Üheks selliseks on meie väikesed meresaared. Ütleb loodusteadlane Fred Jüssigi: “Vaevalt küll leidub inimest, kelles läbi hommikuse udu või üle sädeleva merepinna paistev saar ei ärataks soovi sinna jõuda, teda oma silmaga näha […]
“Armastuse jaoks sündinud”
Põnevusromaan See tüdruk oli armastuse jaoks sündinud. Juba neiueas lõid tema pärast lõkkele kired, himud, armukadeduspiinad, mis ajasid häid sõpru tülli ja viisid mõrvadeni. Oma võib-olla sobivaimat partnerit kohtas Marga liiga noorelt, et teda mõista ja hinnata. Uuesti kohtusid nad aastate pärast – kuid õnneks mitte lootusetult hilja. Harold Robbins oskab lugejat oma kangelaste jõuliste […]
“100 laeva”
Selle raamatu autor, Ants Pärna, on hingelt ja vaimult meremees. Poisipõlvest alguse saanud huvi ja tahe valmistada miniatuurseid laevamudeleid on säilinud tänaseni. Sündinud 1935. aastal Alatskivi lähedal, lõpetas ta 1957. aastal Tallinna Merekooli. Järgnes mitu aastat meresõitu tüürimehena Eesti Merelaevanduse alustel. 1961. aastal tuli hakata mõned aastad varem uuestiorganiseeritud Meremuuseumi juhtima. Eesti Riikliku Meremuuseumi direktorina […]
“Salu Juhan ja ta sõbrad”
Salu Juhan istub laua taga ja täidab pioneeriülesannet. Naljakas pioneeriülesanne on Salu Juhanil. Naljakas jah, aga nalja ei tee. Muret ainult, kui täpsemalt vaadata. Salu Juhan peab kirjutama midagi iga rühmaliikme kohta. Rühmapäeviku juurde. Kaasaandeks või nii. See peab aitama päeviku lehitsejale ütelda, kes on kes. Paljas nimi ju ei ütle midagi. Vahel harva küll […]
“Õde Carrie”
Romaan “Õde Carrie” on ameerika tuntud kirjaniku Theodore Dreiseri esikteos, mis ilmus sajandite vahetusel ja mille valmis tiraaži ameerika kirjastajad tema “ebamoraalsuse” pärast üle kümne aasta kirjastuse keldrites hoidsid. Romaani peategelaseks on andekas, intelligentne ja sügava seesmise emotsionaalsusega neiu Carrie Meeber, kes tuleb maalt Chicagosse paremat elujärge otsima, hiljem New Yorki satub, seal lavale pääseb […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Puhake, paremad pojad V”
Metsavenna-eri Mitte kõik metsavennad polnud õilsad vabadusvõitlejad, rahva paremad pojad. Paraku oli omajagu bandiitegi. Nende tegude ees silmade sulgemine ei tee neid olematuks. Sisukord Ennuksemäe verine lumi “Must Kapten” Metsaelu tegi metsikuks Mälestusi Paul Lillelehest Mälestusi metsavenna päevilt Nimede register Sarjas Metsavenna-eri ilmunud raamatud
“Puhake, paremad pojad IV”
Metsavenna-eri “Tõde on ohvrite relv. Olgu tõe väljatoomina ja selgitamine ohvrite kättemaks kurjategijatele ja meie moraalne garantii tuleviku jaoks.” – Toomas Hendrik Ilves Sisukord Järvamaa pärast 1949. aasta märtsiküüditamist Äraandjate-eri Ülo Altermanni viimane võitlus Perekond Teori tragöödia Äraandjate-eri II Kõigist ei saanud reetureid Lõksu langevad vennad Lindermannid “Viimased mohikaanlased” Tulevahetus oma kodus Ema süda Hans […]
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
“Rahuta rannamaa”
Sisukord Esimene sõjasuvi rannikul Pilliotsa lahing Kihnus Sõja-aastad rannakülades Saksa aeg Varbla koolis Läänerannik 1944. aasta septembris Omakohtu ohvrid Varbla vallas Veel mõned täiendused Läänemaa aastatel 1946-1949 Nimede register
“Põhja-Osseedi rahva eepos. Nardid”
“Nardid” – nii kõlab mitme Põhja-Kaukaasias elava väikerahva eepose nimetus. Mis või kes on nardid? Millise rahva eepos see on? Sellised küsimused tekkisid esimest korda möödunud sajandi esimestel aastakümnetel. Kuid alustame päris algusest. XIX sajandi teisel poolel, aastal 1868, pidas akadeemik Anton Schiefner (1817-1879) Vene tsaaririigi teaduste akadeemias ettekande “Osseetide tekstid”. Täpselt samasugusel Vene tsaaririigi […]
“Vaikiv ajastu Eestis”
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks (riigikorra muutmiseks kehtivaist seadusist hoolimata). Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts […]
“India ja mina”
Looduse universaal-biblioteek nr. 42 On õige ebamugav tunne olles käinud Indias, ilma et seal oleks näinud ainustki bajadeeri. Ja minuga, Jumal paraku, oleks peaaegu juhtunudki nõnda. Nimelt pole bajadeerid Indias kaugeltki nii odavad kui karuvabarnad, vaid pigemini kallid kui raadium ja sama haruldased nagu seegi – vähemalt võõrastele.
“The Commander. A Life of Barclay de Tolly”
This is the first full-lenght study of the remarkable man who overcame the handicap of coming from an emigre (Scottish) family settled on Livonia (later divided into Estonia, Latvia and Lithuania), to become a Prince of the Russian Empire, the Russian Minister of War, and in the eyes of many the real architect of Napoleon´s […]
“Meie Ott”
Kui meie siia kolhoosi kolisime, polnud keskuses vaba korterit. Küll aga seisis tühi maja eemal metsa serval ja isa-ema arvasid, et ega sealtki ole liiga kauge tööl käia. Nõnda anti see maja meile ja nüüd leidsime veel, et selle juures oli ka meie valgekarvalisele Kutule ümara avaga onnike, kuhu ta koos oma rõngas sabaga parasjagu […]
