“Живые и мёртвые I-III. 3 raamatut”
Произведение написано в жанре романа-эпопеи, сюжетная линия охватывает временной интервал с июня 1941 по июль 1944 года. Однако сюжет не охватывает весь этот временной интервал, имея узкие временные рамки: Книга первая: лето, осень и зима 1941 года — от начала Великой Отечественной войны до начала контрнаступления под Москвой. Книга вторая: зима 1942—1943 годов — последние […]
“Вьетнамский Сталинград. Сражение за Дьенбьенфу. Малоизвестные страницы войны в Индокитае. 1953-1954”
Книга кандидата исторических наук В.В. Иванова посвящена анализу основных этапов и результатов одного из самых масштабных сражений колониальной войны Франции в Индокитае 1946-1954 гг. – битвы за Дьенбьенфу, завершению которой исполнилось 70 лет. Автор рассмотрел процесс подготовки войск французского экспедиционного корпуса и Вьетнамской народной армии к сражению за контроль над Северо-Западным Вьетнамом и Верхним Лаосом. […]
“Балтия между античностью и средневековьем”
Перед Вами первая в России научная монография, на страницах которой перед читателем открываются малоизвестные сюжеты из археологии, истории и этнографии балтских народов, в древности населявших побережье Балтийского моря. В издании публикуются, зачастую впервые, уникальные артефакты, свидетельства многовековой истории далеких предков нынешних литовцев и латышей. На основании новейших археологических раскопок, проведенных отечественными специалистами, воссозданы неизвестные прежде […]
“Tõusik. Kapten Sam Wyndhami juhtumid”
Calcutta, 1919. Siia, Briti India südamesse, asub tööle Scotland Yardi endine detektiiv kapten Sam Wyndham, keda kannab edasi sõge segu minnalaskmisest, põgenemissoovist ja põikpäisest vastuvoolu rühkimisest. Otsemaid peab ta hakkama tegelema Briti kõrge ametniku mõrvaga. Ohver leitakse bordelli lähedusest ja talle suhu topitud kirjake soovitab brittidel Indiast kiiremas korras kaduda. Juhtum viib Wyndhami nii kõige […]
“Nooruk”
Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess. Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal […]
“Abieluportree”
Terane silmapaar raamatu kaanel kuulub Lucrezia de’ Medicile. Ta oli Toscana suurhertsogi Cosimo I tütar ning anti lapseohtu tüdrukuna naiseks Ferrara hertsogile Alfonso II d’Estele. Juba 16-aastaselt oli ta surnud – ametlik diagnoos tuberkuloos, kuid jutud käisid ka mürgitamisest. 16. sajandil võis selliseid asju juhtuda. Ega muud me Lucrezia kohta ei teagi. See on tõeline […]
“Kaardilt kadunud riigid”
Raamatus „Kaardilt kadunud riigid 1840-1970“ on lood maadest, mis kunagi eksisteerisid, kuid nüüdseks on kaardilt kustutatud. Kuigi erinevad suuruselt, asukohast ja kestuselt, ühendab neid riike fakt, et kõik nad pidasid vastu piisavalt kaua, et oma marke välja anda. Osa neist riikidest, näiteks Biafra või New Brunswick, on suhteliselt tuttavad. Teised, nagu Labuan, Tannu Tõva ja […]
“Cat Power. Kasside tervendav vägi”
Alatasa muutuvas maailmas kehastab kass vastandit – rahulikku, selget elurütmi. Kassi kohalolek kodus leevendab stressi, ärevust ja üksildust. Kass nurrub mõnusalt ja võib olla imeline sõber. Käesolev raamat tutvustab põnevaid kassiuuringuid ning kuulsaid ja tundmatuid kassisõpru. Autorid jagavad ka isiklikke lugusid sellest, kuidas kass võib pakkuda raskel haiguse- või leinaajal vankumatut tuge ning tuua argiellu […]
“Elunautijad”
„Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on […]
“Silmale ilus vaadata”
„Silmale ilus vaadata“ jutustab kolme saatuse poolt kokku viidud inimese loo, hoides lugejat pikalt teadmatuses, kuidas nad omavahel seotud on. Teddy kasvab perekonnas, kes temast ei hooli. Temast sirgub eraklik noormees, kel puudub empaatiavõime. Teddyst saab andekas puusepp, kes naudib ilusate asjade valmistamist, vastandudes nii ümbritsevale inetusele. Ema mõrvast vapustatud Francine’ist kasvab kaunis noor naine, […]
“Itaalia-reis”
“Itaalia-reis” on Johann Wolfgang von Goethe reisikiri aastatest 1786–1788, mis sisaldab vahetuid muljeid ja kirjeldusi, mõtisklusi ja kirjavahetust. Ametialase karjääri tipul olnud Goethe koges töiste ja õukondlike kohustuste tõttu üha suuremat rahulolematust ning 1786. aasta sügisel suundus ta ootamatult reisile. Tulemuseks on vapustav meistriteos, mida järgnevatel aastasadadel on pidevalt loetud ja mis on tõlgitud paljudesse […]
“Liilia orus”
Prantsuse klassiku Honoré de Balzaci pihtimuslik kiriromaan armastuse loovast ja hävitavast jõust, keelatud armastusest. Kirjaniku tähelepanu on keskendunud naiseloomuse kahele küljele – naine kui pühak ja naine kui armuke. Esimest esindab tundehell ja ennastohverdav prantslanna proua de Mortsauf, puhas ja suursugune nagu liilia, teist kirglik, kuid kaalutlev inglanna leedi Dudley. Raamat sarjast Klassika
“Rändav külalisraamat aastatest 1946–1956”
«Rändav külalisraamat aastatest 1946–1956» – Aino Kallase viimane päevaraamat. Aino Kallase (1878–1956) päevaraamatud, mis on kirjutatud aastatel 1897–1931, on ilmunud ka eesti keeles viies köites. Koguni kaks korda: 1954–1958 välismaal ja 1994–1996 Eestis. Pärast 1931. aastat kuni sõjani peetud päevaraamatud on paraku läinud kaduma. Esimestel pagulasaastatel Rootsis Kallas päevaraamatut ei pidanud. 1946. aastal kingiti talle […]
“Deemon mu silme all”
Arthur Johnson ei näe välja nagu mõrvarlik psühhopaat. Ta on viisaka käitumisega keskealine mees, kes pole kunagi osanud naistega rääkida. Aastatepikkune üksindus on väärastanud tema vaimu ja muutnud soovi naise armastuse ja austuse järele patoloogiliseks vajaduseks hoolikalt kontrollitud vägivalla järele. Arthuri maja keldris on ideaalne ohver, naine, keda saab mõrvata ikka ja jälle, naine, kes […]
“Kuu lühiajalugu”
Niikaua kui on eksisteerinud inimene, on tema toimetamisi ikka ülevalt vaadanud Kuu. Ta on tegelane arvukates müütides ning tema liikumise ja muutumise järgi pandi paika kuukalender. Aga miks ta kasvab ja kahaneb? Miks ta tõuseb iga päev mõnevõrra hiljem kui eelmisel päeval? Miks ta vahel üldse ei tõuse? Kuidas ta tekkis? Ja millal? Millest ta […]
“Väike maja preerias I-IX. 9 raamatut”
Raamat “Väike maja suures metsas” Sarja avaraamat tutvustab meile Ingallside peret – viieaastast Laurat, tema vanemat õde Maryt ja nooremat õde Carriet, ema Caroline’i ja isa Charlesi. Noor pere elab suures metsas hubases tares ja väikese Laura silmade kaudu saame aimu perekonna tegemistest aasta ringi. Kuidas koristati vilja, tehti vahtrasiirupit ja maisijahuputru, kütiti loomi, punuti […]
“Rännakud kõiksuses”
Eesti astrofüüsik Laurits Leedjärv (sünd. 1960) on oma artiklipagasist valinud kirjutisi nii Universumi uurimise ajaloost, olemusest kui ka saamisloost. Esmakordselt ilmub mahukam kirjatöö «Universumi lühiajalugu, pearõhuga viimasel kuuekümnel aastal», mis on aruanne ja õigustus selle kohta, kuidas autor on jõudnud käesoleva raamatu kokkupanemiseni, taustaks Universumi ligi 14 miljardi aasta pikkune ajalugu. Laurits Leedjärv kuulub Tartu–Tõravere […]
“Don Quijote”
“Selle öö saatsid nad mööda mõnede puude all ja ühe küljest neist murdis don Quijote kuiva oksa, mis hädapärast kõlbas talle piigiks, ning kinnitas selle külge murdunud piigist järelejäänud raudotsa. Kogu selle öö don Quijote ei maganud, vaid mõtles oma käskijannale Dulcineale, püüdes niiviisi järele aimata seda, mis ta oli lugenud oma raamatuist rüütlite kohta, […]
“Sõjapidamisprintsiibid infoajastul”
Robert R. Leonhardi meelest on sõjanduslik mõte kriisis, sest meil puudub tuleviku sõdade jaoks eluvõimeline doktriin. Nüüd, kus maailm on astunud infoajastusse, ei pea ligemale sajandi jooksul sõjakunstile valgust heitnud printsiibid enam paika. Agraarajastul sündinud ja industriaalajastul lihvi saanud klassikalised sõjapidamisprintsiibid on oma aja suures osas lootusetult ära elanud. Vajalik on radikaalne muutus. «Sõjapidamisprintsiibid infoajastul» […]
