“Jõeforell”
Jõeforell kristallselges allikaojas on looduse kauneimaid teoseid. Mitte ainult imetore, maasikpunase- ja mustatäpiline ning vikerkaareläikelises kostüümis sädelev forell, vaid ka puhas vesi – selge ja puhas, külm ja karastav allikavesi – üks neljast algelemendist, eluandev läte. Ja milline jõud ning kiirus, meelte erksusest rääkimata! Jõeforellile on pühendatud palju ülistuslaule muusikas nagu Schuberti soololaul „Forell“ või […]
“Metamorfoosid”
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas sõnad võivad mõjutada meie tundeid ja mälestusi? Kaur Riismaa teos “Metamorfoosid” on justkui peegeldus sellest, kuidas igapäevased hetked võivad muutuda poeesiaks. Riismaa, kes on tuntud oma oskuse poolest leida ilu argipäevas, toob teie ette kogumiku, mis võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid peidab endas sügavat emotsionaalset resonantsi. Kujutage ette hetke, kui […]
“Sügavkülmutamine”
Sügavkülmutamine on põhjamaades ja kõrgmäestikes toiduainete ammu tuntud säilitusviis, mis on populaarne ka tänapäeval. Sügavkülmutades säilivad C-vitamiin, eeterlikud õlid ning muidu kiiresti riknevad valkained. Võrreldes keemiliste säilitusviisidega mõjutab sügavkülmutamine toiduainete omadusi tunduvalt vähem, sest keemilisi ühendeid (näiteks konservante) ei lisata, seetõttu on sügavkülmutamine palju tervislikum ja looduslähedasem. Toivo Niiberg tutvustab oma raamatus „Sügavkülmutamine” lugejatele sügavkülmikuid […]
“Hea tuju dieet”
Kas teate, et heaolutunnet teie kehas tekitab süsivesikutes sisalduv serotoniin? See keha enda hea enesetunde kemikaal aitab kaasa püsivale heaolu- ja rahuldustundele. Raamatu „Hea tuju dieet” autorid on serotoniini mõju inimesele uurinud 30 aastat ning avastanud, kuidas tõsta serotoniini taset selliselt, et isu ja kehakaal vähenevad. Hea tuju dieet on õigete süsivesikute söömine õigetes kogustes […]
“500 valgustamise nõuannet ja töövõtet”
Hea valgus on edukate fotode loomise võti — pole vahet, kas pildistada peegelkaamera või mobiiltelefoniga. «500 valgustamise nõuannet ja töövõtet» on vältimatult vajalik käsiraamat valguse ja valgustamisega seotu mõistmiseks. Selles raamatus sisalduvad samm-sammulised projektid ning peaaegu «kuulikindlad» nõuanded muudavad selle tõhusaks vastumürgiks igavatele tehnikakäsiraamatutele, rikkalikud illustratsioonid muudavad aga keerukaimadki teemad lihtsalt mõistetavaiks.
“Intervjuu vampiiriga”
Neli aastat ei olnud ma inimverd maitsnud, neli aastat ei olnud ma inimest tõeliselt tundnud, kuidas tema süda peksis selles hirmsas rütmis, ja milline süda – mitte täiskasvanud mehe või looma oma, vaid kiire, visa lapsesüda, mis peksis üha kiiremini ja kõvemini, keeldudes suremast, peksis nagu väike rusikas, mis peksab vastu ust, kisendades: “Ma ei […]
“Anna Karenina”
Käesolev “Anna Karenina” eestikeelne väljaanne on mõeldud tähistama nii Lev Tolstoi saja viiekümnendat sünnipäeva 1978.a. 9. septembril kui ka saja aasta möödumist “Anna Karenina” esmatrükist raamatu kujul. Romaan, mille kirjutamise algusest lõpliku trükivariandi ilmumiseni kulus viis aastat, avaldati kõigepealt ajakirjas “Russki Vestnik” (1875-1877), kuid lahkhelid L. Tolstoi ja toimetaja M. Katkovi vahel katkestasid romaani ilmumise […]
“Ehitusplekksepatööd”
Raamatus käsitletakse ehitustele vajalikke plekksepatöid koos materjalide, tööriistade, masinate ja tööoperatsioonide kirjeldamisega. Töötlemist käsitlevas üldosas kirjeldatakse pleki mõõtmist, märkimist, lõikamist, valtsimist, ümardamist, neetimist, keevitamist ja jootmist, kusjuures paralleelselt on kirjeldatud operatsioonide teostamist käsitsi ja mehaaniliselt. Eri peatükkides käsitletakse plekist ventilatsioonielementide (torude, siirdetorude, põlvede jne.), katuse katteelementide (räästapealsete rennide, karniisiplekkide, korstnakraede jne.) ning vihmaveetorustiku elementide valmistamist […]
“Karupoeg Puhh”
Karupoeg Puhh on tegelane Alan Alexander Milne’i lasteraamatutes. Tegelane on saanud nime mängukarult, mille kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 21. augustil 1921 oma pojale Christopher Milne’ile sünnipäevaks. Nime, mis originaalis on Winnie-the-Pooh, sai karupoeg alles kolm aastat hiljem, seni kutsuti mängukaru Edwardiks. Mängukaru omakorda on saanud nime Winnie Londoni loomaaias elanud baribali Winnipegi järgi, keda […]
“Ma armastasin venelast. Nemad”
Kaks ea- ja rahvuspiire kompivat armastuslugu. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus või võimetus asise maailma kehtestatud kirjutatud ja kirjutamata reeglite rägas. Teoste esmailmumise aegu 80-ndate lõpus pälvisid romaanid tähelepanu oma sügavalt naiseliku lähenemisega väga ränkadele teemadele. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist”
James George Frazer (1854–1941) oli 20. sajandi alguse küllap kuulsaim antropoloog, kelle seisukohad jahmatasid uudsusega ja kelle intellektuaalne haare äratas imetlust. Tema töö aitas kaasa antropoloogia kui iseseisva distsipliini eneseleidmisele ning mõjutas mitte ainult hilisemaid antropolooge, vaid tervet põlvkonda kirjanikke ja kunstnikke, sh T. S. Elioti, D. H. Lawrence’it, Ezra Poundi jpt, saades lahutamatuks osaks […]
“Mässav Barcelona”
«Mässav Barcelona» kaldub pigem ilukirjanduse kui ajaloo- või reisiraamatute valda. Ometi võib selle teose vabalt tasku panna, kui minna Barcelonasse Gaudí või Dalí jälgi ajama. Seda on tark lugeda, kui tunnete huvi katalaanide hingeelu või põnevate linnalegendide vastu. «Liigub ja tormab, kaootiliselt, ühest suunast teise ja päevast öösse, alati paarikaupa või koguni karjas… Barcelona pole […]
“La mala vida ehk neetud elu”
Barcelonas elava eesti autori esikromaan põhineb tõsielusündmustel, mida on vaid veidi muudetud ja täiendatud. Romaanis põimuvad erinevatest ühiskondadest pärit kolme peategelase keerulised eluteed. Nõukogude Eestis kasvanudKristjan seikleb Moskva kaudu vabasse maailma, otsides iseennast ja armastust. Kodusõja ajal sündinud ja Franco režiimi üle elanud hispaanlanna Rosa säilitab elurõõmu hoolimata kõigist talle osaks saanud kannatustest. Preestri poolt […]
“Läänerindel muutuseta. Lissaboni öö”
„Läänerindel muutuseta” on kindlasti üks ajaloo kuulsamaid sõjavastaseid romaane. See on ühe „tundmatu sõduri” jutustus Flandria kaevikutest Esimese maailmasõja päevilt, milles kajastuvad sõjaaja koledused, elu tule all, lõputu ootamine kaevikutes ja võõrdumine kodustest. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmused, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse […]
“Ivan Orava mälestused”
Minevik kui helesinised mäed (Raamatus on eelmise omaniku nimi)
“Regio Eesti teede atlas 2005/2006 1:200 000”
Estonian Road Atlas. Viron tiekartasto. Атлас дорог Эстонии Mõnusalt käepärases midi formaadis. Väike reisijuht, kohanimeloend ja turismiinfo.
“Muusa”
«Muusa» on emotsionaalselt intensiivne ja psühholoogiliselt nüansirikas lugu kaasaegsest muusast ja tema kunstnikust. Maya kohtab konfliktset fotograafi Sebastiani, kes klammerdub tema külge nagu päästerõngasse oma aina edukama kunstikarjääri tormisel merel. Maya silmade läbi jutustatud lugu räägib nende antagonistlikust, ent mõlemale osapoolele hädavajalikust suhtest, mis rebib nad läbi näituseavamiste, veidrate koosolemiste ja lugematute fotosessioonide keerise. Selles […]
“Pool sajandit märtsiküüditamisest Võrumaal 1949. a.”
Raamat sisaldab küüditamisele määratud perede nimekirju ja otsuseid kulakuks määramise kohta valdade kaupa. Samuti on esitatud sakslaste abistajateks ja bandiitideks tunnistatud pered. Lisatud on ka mõned dokumendid ning fotod. Aeg annab arutust, mis jääb, mis aga on määratud ajaloo prügikasti. Ärgem siis kartkem tõde, vaadakem sellele julgelt silma, kuigi tõde võib olla ka valus.
“Ideedeajaloo põhijooni”
Inimkonna arengut saadab loendamatu hulk ideid – religioosseid, poliitilisi, filosoofilisi jne – millel kõigil on ajalugu. Ideed, mis said alguse juba sajandite eest, kujundavad ja vormivad meie mõtlemisviisi ning elulaadi veel tänagi. Ideede ajaloost rääkides peetakse esmajoones silmas teatavaid keskseid ideid ja ideedekomplekse, mis on erinevatel ajastutel intellektuaalses arengus domineerinud. Raamat annab ülevaate kesksetest inimühiskonda […]
“Saksa Ordu ajalugu”
Pärast rajamist 1190. aastal Palestiinas Akko all ja 1198. aastal rüütliorduks ülendamist laienes Saksa Ordu väga kiiresti, omandades maavaldusi, kantse ja valitsuspiirkondi pühal maal, Vahemere ääres, Saksamaal ning ennekõike Preisi- ja Liivimaal. Baltimaades ehitas ta üles palju tähelepanu äratanud valitsused. 14. sajandi lõpust alates legitiimsusest ilma jäänuna kaotas ordu aegamööda oma valitsuse Baltimaades ja reformatsiooni […]
