“Sõjajumal Carter”
“Kui ma vahel näin uhkustavat oma võitlusosavusega, siis palun ikka meeles pidada, et võitlemine on mu elukutse. Ja nii ma olengi uhke selle üle, et kahel planeedil pole kunagi leidunud suuremat sõjameest kui Heliumi prints John Carter.” “Kohtunikud,” lausus ta, “käesoleval juhul ei saagi olla kahesugust otsust. John Carter ei või kauem olla Heliumi printsiks…” […]
“Marsi printsess I”
Ta oli sama alasti, kui teda saatvad rohelised marslased. Tõepoolest ei olnud tal kehakatteks peale peente ehete mitte midagi, ja ega oleks suutnudki miski enam rõhutada tema suurepärase ja sümmeetrilise keha ilu. Mind märgates tegi ta ühe väikese liigutuse oma vaba käega – liigutuse, millest mina muidugi aru ei saanud. Silmapilguks kiindusid meie pilgud teineteisesse, […]
“Koidutäht I-III. 3 raamatut”
Raamat “Koidutäht” Ragusa all möllab sõda osmanite ja kristlaste vahel. Lahingu sekka sattunud nooruk Pio võetakse vangi. Näib, et see on lõpp tema pikale rännakule, mis Koidutähe kiirte all nii lootusrikkalt algas. Pio on Veneetsiast teele asunud selleks, et vabastada piraatide poolt röövitud Bianca-Bella, jõuka kaupmehe Lorenzo tütar. Nüüd istub poiss vanglas, kindel surm silme […]
“Kaksteist tooli”
Kui Ostap Bender Stargorodi jõudis, olid endise aadlipealiku Ippolit Matvejevitš Vorobjaninovi vuntsid juba rohekat karva ja isa Fjodoril habe kärbitud. Võidujooks meister Gambsi tooli peidetud briljantidele oli alanud. Jää hakkas liikuma ja paraadi asus juhatama suur kombinaator isiklikult. See, mis järgnes, on ajalugu nii otseses kui kaudses mõttes. Karta on, et benderlikku asjaajamist oli nepi-aegsel […]
“Pimeduse aja algus. Kuidas kristlased hävitasid klassikalise maailma”
Muistses ja uhkes Harrani linnas ei nõustunud kohalikud ristiusku vastu võtma. Seepeale raiuti nad tükkideks ja nende ihuliikmed riputati piki linna peatänavat üles. Aleksandrias rebisid fanaatikud elatanud naisfilosoofi ja matemaatiku Hypatia kaarikust ning peksid ta surnuks. Veidi varem olid kristlased tunginud linna suurimasse templisse ja selle maatasa teinud, purustades maailmakuulsad skulptuurid ning hävitades kõik, mis […]
“Liblikapüüdja”
“Liblikapüüdja”, mille eesmärk oli John Fowlesi sõnul näidata, et meie maailm on haige, on kirjaniku esimene romaan ning pälvis kohe kriitikute tunnustuse. Loo peategelane on üksildane, peaaegu aseksuaalne ja varakult orvuks jäänud noor ametnik Frederick Clegg, kes kogub liblikaid. Federick on armunud kunstitudeng Miranda Graysse, kellele ta ei oska kuidagi läheneda. Ühel päeval võidab ta […]
“Taavet & Koljat. Pisitegijad, veidrikud ja hiiglastega võitlemise kunst”
Galdwelli menukid “Läbimurdepunkt”, “Silmapilk” ja “Väljavalitud” kujundasid ümber meie arusaama sotsioloogilistest muutustest ja teguritest, mis aitavad kaasa suure edu tekkele. Raamatus “Taavet ja Koljat” arutleb autor selle üle, kuidas me mõistame sõnu “eelised” ja “varjuküljed”, seades need küsimuse alla viisil, mis võib mõnele tunduda peenelt intuitiivne ja teistele üllatav. Raamat algab kuulsa Taaveti ja Koljati […]
“Suur pettumus ehk humanismi kriis”
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja […]
“Morten Punane”
Martin Andersen Nexo autobiograafiline romaan “Morten Punane”, mis koos “Vallutaja Pelle” ja “Inimlaps Dittega” moodustab Taani töölisliikumist käsitleva triloogia, on “Vallutaja Pelle” otsene järg, kusjuures sündmustikku lahutab viimasest umbes paariaastane vaheaeg. Lugeja kohtub paljude “Vallutaja Pellest” tuntud tegelastega, nagu Morteni noorpõlvesõber ja võitluskaaslane, Taani sotsiaaldemokraatliku töölisliikumise juht Pelle, tema naine Ellen, poeg Svend-Trööst jne. Romaani […]
“Päevaraamat”
1996. aastal ilmunud “Päevaraamatu” kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku. Raamatu põhjal on tehtud ka mängufilm […]
“Tuna 1/2019”
Tuna 1/2019 Jaan Undusk: Kuidas portreteerida Jaan Tõnissoni? Mark Gortfelder, Allan Puur: Demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 1850-1899 sündinud naiste emaduslugude analüüs Ago Pajur: Lisandusi eesti rahvusväeosade “Haapsalu perioodile” Valdur Ohmann: EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlasi Jüri Viikberg: Krimmi eestlased enne ja pärast 1930. aastat Jaanus Sooväli Teichmüllerist
“Tuna 1-4 2019. 4 raamatut”
Tuna 1/2019 Jaan Undusk: Kuidas portreteerida Jaan Tõnissoni? Mark Gortfelder, Allan Puur: Demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 1850-1899 sündinud naiste emaduslugude analüüs Ago Pajur: Lisandusi eesti rahvusväeosade “Haapsalu perioodile” Valdur Ohmann: EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlasi Jüri Viikberg: Krimmi eestlased enne ja pärast 1930. aastat Jaanus Sooväli Teichmüllerist Tuna 2/2019 Ilmar Vene: Vastandlikke suundumusi […]
“Muinasjutud Itaaliast”
“Muinasjutud Itaaliast” kirjutas Maksim Gorki aastail 1910-1913. Kuigi autor on nimetanud neid lugusid muinasjuttudeks, on nad tegelikult tõsielulised pildikesed tolleaegse Itaalia oludest, inimestest – kaluritest, talupoegadest, töölistest. Muinasjutulisus peitub vast kõige rohkem nendes kirkades värvides, millega pildikesed on antud, selles suures armastuses elu, inimeste ja ilu vastu, millest on kantud iga jutt raamatus. “Muinasjutud Itaaliast” […]
“Mumuu”
Huvitava ning sügavasti tõepärase jutustuse “Mumuu” kirjutas kuulus vene kirjanik Ivan Sergejevitš Turgenev 1852. aasta kevadel. Sel ajal oli Turgenev aresti all. Ta oli arreteeritud Nikolai I isiklikul käsul Gogoli surma puhul avaldatud kirjutise eest. Jutustus “Mumuu” ei ole esimene teos Turgenevilt. Kuulsus ja au saavutas kirjanik oma “Küti mälestustega”, milles ta kirjeldas mõisnikeaegsest Venemaad […]
“Eelõhtul”
Ühel 1853. aasta väga soojas suvepäeval pikutasid Kuntsovo lähedal Moskva jõe kaldal kõrge pärna varjus rohul kaks noormeest. Üks neist, välimuselt umbes 23 aastane, pikakasvuline, tõmmu näoga, terava ja veidi kõvera ninaga, kõrge otsaesisega ja tagasihoidliku naeratusega täidlastel huultel, lebas selili ning vaatas mõtlikult kaugusse, pilutades kergelt oma väheldasi halle silmi; teine lamas kõhuli, toetades […]
“Põhjas”
Kooli kirjavara Koopataoline keldrikorrus. Lagi on raske, tahmunud, purunenud krohviga kivivõlvistik. Valgus langeb vaatajate poolt, ülevalt alla – parempoolsest ruudukujulisest aknast. Parempoolse nurga võtab enda alla õhukeste vaheseintega eraldatud Pepeli kamber; sellesse kambrisse viiva ukse kõrval on Bubnovi nari. Vasakus nurgas on suur vene ahi, vasakus kiviseinas on uks kööki, kus elavad Kvašnja, Parun ja […]
“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
“Seitse venda”
“Seitse venda” on Soome armastatuim raamat. Oma kodumaal on see võitnud niihästi “Kalevala” kui ka Runebergi luule; ükski teine romaan ei suuda sellega Soome kirjanduse valitsejatrooni pärast võistelda. Selle teose tegelaste laused on muutunud üldisteks kõnekäändudeks, selle stseenidele viidatakse nagu tõelistele sündmustele, seitse venda ja nende juhtumused on muutunud püsivaks rahvuslikuks varanduseks samal kombel nagu […]
