“3 (34) Rahvusarhiivi toimetised. Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918-1920”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström / Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo / Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll / Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918-1919 Merike Jürjo / Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik / Henry C. Reissar – […]
“2 (33) Rahvusarhiivi toimetised. Uutmoodi ja paremini!”
Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisukord Saatesõna Triin Kröönström / Orbudekool Toompea eeslinnas kui pietistlike haridusuuenduste ilming Kairit Kaur / Maine rõõm Jumalas Mäetagusel. Baltisaksa loodusluule esimene suurem tulemine 18. sajandi keskpaiku Henning von Wistinghausen / Poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestimaal 18. ja 19. sajandi vahetusel Andres Andresen / Õigusliku järjepidevuse küsimusest […]
“1 (32) Rahvusarhiivi toimetised. Kroonikast epitaafini”
Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust Sisukord Katre Kaju / Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Kuraditosin vaadet Kari Tarkiainen / Petrus Petrejus ja Liivimaa ajalugu Janet Laidla / “Auväärsetele, lugupeetavatele, kõrgesti õpetatud härradele…”: võimu ja ajalookirjutuse suhetest varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal Martin Klöker / Vastukarva silitades. “Poliitilised” eesmärgid 17. sajandi Vana-Liivimaa […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 24 (31). Esimene maailmasõda ja Eesti II”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti rahvusväeosad 1917-1918: histograafiline ülevaade Kersti Lust / Eesti majanduse olukord Esimese maailmasõja ajal: historiograafiline pilguheit Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond Esimese maailmasõja ajal: üliõpilaste immetrikuleerimisest ja mobiliseerimisest ning üliõpilaskonna rahvuslikust koosseisust Lea Teedema / Haavatud ja haiged sõdurid, puudustkannatajad ja põgenikud Esimese maailmasõja aegses Tartus […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”
Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30). Nõukogude Eesti külma sõja ajal”
Sisukord Saateks Tõnu Tannberg “Selle büroo ülesandeks on…” : ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947 Olev Liivik Eesti NSV Ministrite Nõukogu: Kas liiduvabariigi paljurahvuselise haldusaparaadi rahvuslik võimuorgan? Meelis Saueauk “Eesti süüasi” hilisstalinistlike parteipuhastuste taustal Meelis Maripuu Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSVs: Õigus ja propaganda kaalukausil Olaf Mertelsmann Külma sõja algusaja […]
“Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I-IV. 4 raamatut”
Raamat “Põhja-Eesti” Sisukord Tallinn Meie Tallinn. Bernard Kangro / Jooni Tallinna ajaloost. Arnold Soom / Vana Tallinn. Armin Tuulse / Uus Tallinn. Ervin Pütsep / Riigi pealinn. Artur Raud / Tallinna kultuuripale. Valev Uibopuu / Tallinna teatritest. Valentin Lind / “Siin Tallinn, Tartu ja Türi.” Gert Helbemäe / Tallinna tehnikaülikool. Mihkel Mathiesen / Kodusadam Tallinn. […]
“Eesti Muinsuskaitse Selts 25”
Eesti Muinsuskaitse Selts loodi 12. detsembril 1987 rohujuure tasandilt alguse saanud üldrahvalik liikumise tulemusel. Teie käes olev juubelikogumik “Eesti Muinsuskaitse Selts 25” sisaldab artikleid kahekümne seitsmelt autorilt (Trivimi Velliste, Jaan Tamm, Mart Aru, Priit Herodes, Mart Laar, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Aho Rebas, Küllo Arjakas, Tullio Ilomets, Ille Palm, Jaak Pihlak, Tõnu Sepp, Raul Salumäe, […]
“Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005”
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel alates 1995. aastast NATO, ÜRO, EL-i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Missioonidel on osalenud kokku üle 1300 kaitseväelase. Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides pandi juriidiline alus 1994. aasta aprillis Eesti ja Taani kaitseministeeriumi vahelise lepinguga, mis nägi muuhulgas ette Eesti kaitseväe rühma (Estonian Platoon, ESTPLA) saatmise Taani Kuningriiki missioonieelsele […]
“Eesti rahva lühiajalugu”
Eessõna Ei ole ehk ülearune värskendada meie vanema generatsiooni mälu ajalooigavikku läinud sündmuste suhtes ja ühtlasi anda noorematele põlvedele kokkuvõte eesti rahva ajaloost, millest neil ei ole palju aimu. Vabariigiaegne kirjavara sel teemal jäi puudulikuks, kuna punane laviin maa varakult anastas, nõukogudeaegne Eestimaal kirjapandud ajalugu on võltsitud ning pagulaseski on ajaloovõhikud tihtipeale ühekülgselt leidnud olevat […]
“XX sajandi lõpparve”
… Aga Soomel? Vaevalt tuleb kellelgi mujal pähe pidada Soomet üheks XX sajandi võitjaks. “Oleme tihti imetlenud soomlasi ja tundnud neile kaasa, kuid ei ole neid kunagi kadestanud,” ütles Harold Macmillan, Briti peaminister 1960. aastail. Ka soomlased ise pole kunagi arvanud, et nad võiksid võistelda teiste, soodamates oludes elavate rahvastega medalikohtade pärast. Soomlastele on olnud […]
“Setumaa kogumik 4”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist Sisukord Liidia Sillaots – setu kultuuri hoidja ja arendja (Sigre Andreson, Ingrid Ivanov, Aare Hõrn) Elga Mark-Kurik Kalmetumäe müür – olulisemaid devoniaegsete kalade leiukohti Eestis Arvis Kiristaja Asustuse kujunemisest ja arengust Lääne-Setumaal kiviajast uusajani Liidia Sillaots Om üts Mokornulk Heiki Valk Kiiev setu pärimuses: koopad, käsikivid ja ristikäigud Ahto […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Must muuseum”
Uus Scotland Yardi Must muuseum on hoiupaigaks mitmetele asitõenditele, millega eales on toime pandud kõige jubedamaid mõrvu. Väljapaneku eksponaadid on alati ehtsad kuriteopaigast leitud esemed, paljud neist otsustava tähtsusega, mis on viinud kurjategija vahistamisele ja süüdimõistmisele. Kirjutatuna kriminoloogia eriteadlase poolt ja varustatuna rikkalike illustratsioonidega, kusjuures paljud fotod on avaldatud esmakordselt, on see raamat unikaalseks teejuhiks. […]
“Inkvisitsioon”
Nüüdisinimese silmis on Hispaania inkvisitsioon vägivalla ja usulise sallimatuse musternäide. 1478. aastal asusid inkvisiitorid katoliiklike monarhide Fernando ja Isabeli õhutusel ning Torquemada juhtimisel ketserlust välja juurima. Hispaanias ei olnud aga mitte mingit mainimisväärset hereesiat, mistõttu ketserikohtud hakkasid kimbutama kristlusse pöördunud juute, keda kahtlustati judaistlike tavade järgimises. Inkvisitsiooni ajalugu on tulvil õudusi ja piinamist: umbes 2000 […]
“Balti idealisti kirjad emale”
Autori nimi käesoleva raamat tiitellehel on kujundiline. Esimene pool Georg Julius von Schultz on pärisnimi, mille eesnimedele järgneb aadlitiitel. Tagumine pool Bertram on üks autori vajunimest (B.; Dr. Bertram; Dr. G. S.; -z. Schultz-Bertram on avaldanud oma töid nii õige nime all kui ka anonüümselt). (…) Kujundiline on õigupoolest ka käesoleva raamatu pealkiri. Teose esmatrüki […]
“Vend Haluini pihtimus”
Nad liikusid läbi hõreda avatud metsamaastiku ebaühtlaste mätastega rohu, kus külmunud lumikate oli liiga kerge, et kõrsi vastu maad vajutada, ja oleksid peaaegu möödunud väikesest künkast paremat kätt teeraja kõval, kui valge pitsikatte alt poleks paistnud tumedat maapinda, tumedamat kui talvise murukamara pleekinud pruun. Cenred oli sellest mööda läinud, aga kui Cadfael peatus ja alla […]
“Laulev luu”
“Ja mida te minult tahate?” küsis Thorndyke rahulikult. “Vaadake söör,” ütles Miller, “siin on meil üks mantel. Taskus oli paar kindaid, kaelarätt, toos tikke, trammipilet ja sneppervõti. Missis Chater tahaks teada, kelle mantel see on.” Ta sidus paki lahti, pilk meie üsnagi rahulolematul kliendil, ja Thorndyke jälgis teda kerge muigega. “See on teist väga lahke, […]
“Eksinud elumehe juhtum”
Sari: Öölane nr. 135 Traggi hääles kostis ärritus. “Mason, me tegeleme mõrvaga. Ma ei kavatse sinuga pokkerit mängida. Sul on tavaliselt mõni äss varuks, aga seekord ma tahan ma kaardid kohe avada.” “Ma ei saa vastata ühelegi küsimusele, mis puudutab mõnda noort naist, kellega mõni liftipoiss mind mõne mõrva sooritamise ajal mõnes kesklinna hotellis näha […]
“Saared ajaloos”
ajalugu/sotsiaalteadused Marshall Sahlins (sünd. 1930), Chicago Ülikooli emeriitprofessor, on 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid ja originaalsemaid antropolooge. Tema rikkaliku loomingu huvikeskmeks on olnud erinevad Polüneesia kultuurid, mida ta on nii põhjalikult kirjeldanud kui ka süvitsi analüüsinud. Sahlinsi töid iseloomustab eeskujulik ainesetundmine, lai interdistsiplinaarne haare ja algupärane teoreetiline mõtlemine. Tema üheks teaduslikuks peaeesmärgiks on olnud […]
