“Seaduse sünd”
Jüri Uluots (1890-1945) saatuseks oli olla Eesti Vabariigi esimeste põhiseaduste üks kandvam kaasautor. Seaduseloojana juhindus ta Eesti ajaloo vaieldamatutest tõsiasjadest ning varasema õigussüsteemi igakülgsest valdamisest. Siin avaldatud kirjatööde põhjal joonistub lugeja silme ette avarapilguline õigusfilosoof. Mitmes artiklis, samuti pikemas uurimuses “Eestlaste lepingud võõrastega”, kirjeldab ja põhjendab Uluots, kuidas sajandite vältel tekkisid ja arenesid meie tulevase […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Müüt ja ajalugu”
Gustav Ränk: Maailm on kõigest hoolimata tervik, kus ükski rahvas end täiesti eraldada ei saa, iseäranis praegusel tehnika-ajastul, kus vägevad ühendusvahendid trotsivad igasuguseid piire. Vaevalt ühe rahva endaisoleerimine talle mingit õnne tookski, sest see tähendaks enda väljalülitamist kultuuri üldarengust, langemist traditsionalismi ja stagnatsiooni, nagu näiteks on sündinud India ja Tiibetiga. Maailma üldarenguga sammu pidamine on […]
“Looja ees”
Jakob Hurt (1839-1906) astus Eesti avalikku ellu avakõnega esimesel eesti laulupeol Tartus aastal 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks läbi mõningate taandumiste elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool ja kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. 47-aastaselt tegi ta Soomes doktorieksamid keeleteaduse ning siis, viiekümneaastase mehe ja täies mõõdus teadlasena keskendus eesti […]
“Ajaloo kasust”
Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]
“Kord kui me unistus uitis”
Uku Masingu ja Kalju Kirde kirjavahetus kestis seitse aastat (1978-1984). Selle lõpetas Eha Masingu teade Uku surmast. Vahetati 56 kirja ja postkaarti, millest sisukamad on sellesse väljaandesse koondatud – kõrvale on jäetud uusaastakaardid ja üksikud raamatute saatmist-kättesaamist kinnitavad teated. Uku Masingu huvi ulme vastu on üldtuntud – viiteid ulmekirjandusele võib leida läbi tema loomingu, kuigi […]
“Aarded tellistes”
“Noidlen kuldhirve …” on üks Uku Masingu tõlgitud Rabindranath Tagore luuletus, mis esmakordsest lugemisest peale alati kummastav tundus. Mis on see noidlemine, veidi võõrapärase kõlaga sõna, oli ju kontekstist arusaadav, aga tavainimese keelekasutusse lõikus ometi ootamatu oskusterminina. Uku Masingu enda tekstid ongi sellised – neis jahitakse raskesti hõlmatavat maailma, kasutades vahendeid, mille hoomamiseks peab olema […]
“Uurimus ajaloost”
See raamat on katseks teha seda, mida pealkiri lubab: olen püüdnud vaadelda inimkonna ajalugu tervikuna. See tähendab, et olen vaadelnud teda päris algusest peale kuni käesoleva aastani (1972) välja – ja ühtlasi globaalselt. Meie harjumuspärane vaateviis ei ole tegeliku ajaskaalaga vastavuses. Esimese poole miljoni, aga võib-olla ka miljoni aasta jooksul pärast seda, kui meie eellastest […]
“Eesti mütoloogiad. Arvamusring tänase Eesti teemadel”
Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadetes? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas […]
“Purjed ja püssirohi. Võitlused Läänemerel 18. sajandil.”
Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat “Purjed ja püssirohi” annab lühiülevaate võitslustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi. See oli aeg, kui mehed oled veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti […]
“Sõjalised prohmakad. Miks ja kuidas on lahinguväljal lüüa saadud”
Raamat käsitleb järgmisi suuremaid teemasid: Väejuhid, kes asjatundmatuse, kogenematuse või lihtsalt suutmatuse tõttu põhjustasid ränki kannatusi oma meestele. Sõjalised operatsioonid, mis olidki määratud läbi kukkuma, sest nende planeerimisel ja luureandmete hankimisel või töötlemisel oli tehtud katastroofilisi vigu. Poliitikute sekkumine, mis on toonud kaasa arvukalt fiaskosid. Katastroofid, mille taga seisab vastase saatuslik alahindamine. Lahingud, mis on […]
“Väikeste inimeste suured küsimused … koos vastustega väga suurtelt inimestelt”
Sari: Imeline Teadus Sellest raamatust leidsin lõpuks vastused mind juba ammu vaevanud küsimustele. Näiteks miks on vesi märg või millest on tehtud vikerkaar. Arvan, et selle raamatu lugemine tuleks kõigile kasuks, sest siin on väga palju selliseid küsimusi, millele ei oska ei isa, ema ega isegi õpetaja vastata (järele proovitud!). Ja väikestele võiks seda juba […]
“Minu võitlus”
Käesolev enesetutvustuslik teos on ilmunud vist küll kõigi kultuur- ja suurrahvaste keeltes. Mõnel pool on ta avalikult tunnustust leidnud juhtimisõpikuna, mõnel pool tunduvad juhtijad vaikimisi just sellest juhinduvat, mõnel pool hirmutavat sellega lapsi. “Tarkust tuleb võtta ka vanakuradi enda suust” on öelnud üks suurmees. Püütagu siis tarkust ja kainet meelt leida ka sellest tagasihoidlikust heas […]
“Sadama ja silmapiiri vahel. Maailma merede ajalugu.”
Greifswaldi ülikooli uusaja professor Michael North (1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid ühendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesõidukid olnud ainuke tõhus vahend, et pidada ühendust kaugete vahemaade taha. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast “Läänemere ajaloost” (2015). Merede ajalugu […]
“Catherine´i meelitamine”
New York Timesi bestsellerite autor Catherine “C. C.” Calhoun ei kavatsenud mitte kellelgi lasta ära võtta oma kodu, The Towersit. Kõige vähem veel kena välimusega hotellimagnaadil Trenton St. Jamesil. Trenti silmis oli see puhtalt äriline ettevõtmine. Kuid C. C., segu tulest ja raevust, juhtis ta mõtteid ootamatult hoopis muudele radadele.
“Tähekuningad”
Kahekümnendast sajandist pärit mees osaleb tuleviku kosmosesõjas, mis leiab aset 200 000 aasta pärast! Lõpp sõjale – või maailmale? John Gordon vahetab kehad Kesk-Galaktika Impeeriumi printsi Zarth Arniga ja ta paisatakse superteaduse imemeetodi abil läbi ruumi ja aja 200 000 aasta kaugusesse tulevikku. Ühtäkki on John kistud meeleheitlikku võitlusesse demokraatliku impeeriumi ja türanliku valitsemisrežiimiga Pilveriigi […]
“Foiniiklased. Antiikaja purpuririik.”
Saksa ajaloolase ja majandusteadlase Gerhard Hermi erihuviks on olnud Vahemeremaade kultuurid. Neist on ta loonud üle 30 dokumentaalfilmi ja kirjutanud raamatuid. Loomulikult ei saanud ta mööda vaadata ka nii erakordsest rahvast kui seda olid foiniiklased. Vahemere idaranniku kitsal kaldaribal, peamiselt praeguse Liibanoni territooriumil elanud muistne rahvas, kes teadaolevalt esimesena tegi julge sammu ja suundus kõrbeladelt […]
“Louis XV – rokokoo kuningas. Armulood Prantsuse õukonnas”
Troonipärijaks saab rinnalaps – Louis XIV lapselaps Regendi veidrad õhtusöögid Kurtisaan päästab Prantsusmaa trooni Markiis de Pompadour saab kõikvõimsaks favoriidiks Tõde Hirvede pargist Ševaljee d`Eon sõidab naiseks riietatult Venemaa keisrinna juurde Kergemeelsest näitsikust saab kuulus krahvinna du Barry Poola jagamise otsustab Marie-Antoinette´i öeldud sõna proua du Barryle Proua du Barry ja Marie-Antoinette´i rivaalitsemine valmistab ette […]
“Tappev õnnemäng. Tapvad pettused. 2 raamatut”
New York Timesi bestsellerite autor New York Timesi bestsellerite autor Linda Lael Miller toob teieni lugejate lemmiku Mojo Sheepshanksi, arukartusetu eradetektiivi, kes leiab tõe kõige veidramatest kohtadest ja lahendab kuritegusid kõige veidramal moel… Raamat “Tappev õnnemäng” Aastaid tagasi salapärase tragöödia järel mälu kaotamine jättis Mojo Sheepshanksi ilma teadmisest, kes ta on või kuidas oma eluga […]
“Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal”
Suure luuletaja lüüriline kiriromaan, mida Stefan Zweig on nimetanud saksa kirjanduse kõige puhtamaks romaaniks. Tekst on täis tajusid, unelmaid ja unistusi, parema aja igatsust, ülistust loodusele ja igavesele noorusele. Tegemist on ühe elegantseima näitega romantilisest geeniusekultusest ja suhtumisest, et inimene on saladus, mida pelga mõtlemisega juba lahti ei haruta. Raamatu lõpus on tõlkija Mati Sirkeli […]
