“Saksa aatomipommi saladus”
Kas tuumavõidujooksu võitsid siiski Hitleri teadlased? Salastatud projektid Innsbrucki lähedal, Jonastali piirkonnas, Arnstadti lähedal ja Prahas Kas see oli Saksa aatomipomm, mille ameeriklased Jaapanile heitsid? Tuleb tunnistada, provotseeriv küsimus. Pikka aega näis Saksa aatomiuuringute kohta Kolmandas riigis kõik öeldud olevat. Siiski toovad Saksamaa taasühendamine, Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja sellega kaasnev arvukate arhiivide avamine, nagu ka […]
“Pommid öisest taevast. Öölahingulendurid idarindel”
Ajaloohuviline lugeja on enamasti kuulnud nende lendurite tegevusest II maailmasõja ajal, kes kasutasid oma lahingulendudel moodsaid lennukeid. Need olid õhusõja “ässad”. Kuid mõlema vaenupoole lennuväes oli palju selliseid lendureid, kes täitsid oma sõdurikohust vanadel, kehvasti relvastatud või isegi relvastamata lennukitel. Need lendurid tegutsesid tavaliselt öösel, sest päeva ajal oleks selliste lennukitega üle rinde lendamine olnud […]
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
“Idarinde aumärgid ja Eesti sõjamehed”
Käesolevas raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Idarindel võidelnud erinevate riikide ja rahvaste aumärkidest ja nendega autasutstamisest. Tuleb välja, et Suur-Saksamaa eelistas autasude jagamisel muidugi omasid “tõelisi aarialasi” ja teiste rahvuste sangaritele jagus aumärke tunduvalt vähem, kui õiglane olnuks. Samuti on antud valik erinevate auastmetega eesti sõjameeste elulugusid, keda ei vääristatud kõige kõrgemate aumärkidega. Rüütliristi ja […]
“Müütiline jutustus. Logiraamat III”
Kreeka poeedi ja nobelisti esimene eestikeelne kogumik sisaldab luulekogusid, milles kajastuvad helleenlusega seotud teemad. Seferis taaselustas oma luules kreeka traditsioone ja mütoloogiat ning mõtestas nende abil kaasaega. “Müütiline jutustus” on sümboolne rännak läbi Kreeka ajaloo, rääkides muu hulgas kreeklaste väljasaatmisest Väike-Aasia rannikult (1922), kust luuletaja pärit oli. Lapsepõlve paradiisiga sarnase õhkkonna leidis Seferis jälle 1950. […]
“Mineviku teed ja rajad”
Rännud on rännatud. Nüüd jälgin koldes tantsivaid leeke ja naudin “vanadust”. Vaguniseina lõigatud pilu kaudu nägin suurt Venemaad. Kuid jõudsin ära oodata ka – lauldes tulnud – Eesti Vabariigi! Kodu, Kaasa ja lapsed, ning lapselapsed on jälgedes tulemas. See kõik on selles raamatus lugeda. – Austusega Ülo-Manifalde
“Varjudes lõhnavad valgused”
“Metsavenna” lapsepõlvemeenutused, sekka üht-teist olevikustki … Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.
“Punane katk virmaliste maal”
Kui vale on kõike hõlmavalt suur, võib ära võtta pool maailma. Üks suur vale algas riigi nimest: Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit. Sõna sotsialistlik andis väärkujutluse riigist kui sotsialismimaast. Kuid tegelikult oli stalinistlik nõukogude Venemaa üks suur vangilaagrite konglomeraat, kus oli sadu sunnitöö- ja erilaagreid. Üheks suurimaks inimluudele rajatud vangilaagrite linnaks oli kaugel põhja polaarjoone taga […]
“1,5 maailmasõda”
Maailmaajaloos on I ja II maailmasõda üldtuntud mõisted, mida teavad kõik kirjaoskajad noorukid ning täiskasvanud inimesed, Pooleteistkümnendast maailmasõjas teadjaid on kaugelt vähem. Autorite poolt väljapakutud termini Pooleteistkümnes maailmasõda sisuks on võitlused, mille vallandas I maailmasõda, kuid mis ei olnud Euroopa suurriikide poolt valla päästetud suursõja programmis. Need võitlused algasid kohati juba I maailmasõja käigus ja […]
“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”
Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Langevarjurina Eestis”
Selle raamatu kaante vahel on toodud inglase Ronald Sethi (eluaastad 1911-1985) jutustus Teise maailmasõja päevilt. Seth paisati 1942. aasta oktoobris Briti luure diversandina lennukilt Põhja-Eesti rannikule, et organiseerida sakslastevastast sabotaaži, ent operatasioon ebaõnnestus ja Seth püüti kiiresti sakslaste poolt kinni. Tal õnnestus imekombel ellu jääda ja 1945. aasta aprillis läbi Šveitsi ja Prantsusmaa Inglismaale tagasi […]
“Valega tõe jälil”
Ajaloolise romaani “Valega tõe jälil” sündmused toimuvad Eestis aastatel 1933-1940. Aruvälja vallas Liivi lahe rannikul otsustavad Eesti Vabadussõjas võidelnud mehed liituda vabadussõjalaste liikumisega ja moodustada vallas oma vabadussõjalaste organisatsiooni. Selle juhiks saab romaani üks peategelasi taluomanik Andres Saar. 1934. aasta riigipöörde ajal vabadussõjalased, sh Andres Saar ja Kaitseliidu kompaniiülem Daniel Roosipuu, arreteeritakse ja neid süüdistatakse […]
“Vesilennukite lapsepõli noorus ja sõjameheiga”
Rohkem kui sajand tagasi, 1910. aastal, tõusis Prantsusmaa lõunarannikul veepinna kohale maailma esimene vesilennuk. Järgnes selliste lennukite erakordselt kiire areng I maailmasõjas, mil ka Eestimaa randadele ja saartele rajati 13 merelennusadamat, kus baseerus sadakond lennukit. Maailmasõjale järgnenud kaks rahuaastakümmet tõid kaasa vesilennukite leviku tsiviiltranspordivahendeina, mis aitasid ühendada Briti ja Prantsuse impeeriume ning lühendada reisiaegu üle […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
“Võõrleegioni trikoloori all”
Prantsuse võõrleegion (pr.k. Legion etrangere) on 1831. aastal asutatud unikaalne eliitüksus Prantsuse armees, kuhu võetakse Prantsusmaa teenistusse vabatahtlikke sõltumata nende kodakondsusest. Võõrleegion asutati eeskätt Prantsuse koloniaalvalduste kaitseks, andmaks võimalusi värvata armeesse ka mitteprantslasi. Kaudne eesmärk oli eemaldada ühiskonnast potentsiaalsed mässajad ja tülitekitajad. Algne asukoht oli Alžeeria. 19. sajadnil oli leegionil oluline osa Prantsuse koloniaalimpeeriumi laiendamisel […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
“Kõrge vaim on meie vari”
Juristiharidusega helikunstnikul Leenart Neumanil (1885-1933) oli kaks paleust, üks neist muusika kui kunst ning teine vaba ja iseseisev Eesti riik ja rahvas. Ta oli käinud laulu õppimas Itaalias ja Venemaal, nimetas oma teiseks kodumaaks Itaaliat, imetles suuri saksa heliloojaid, tegi koostööd lätlase Alfreds Kalninsi ja soomlase Heikki Klemettiga – ja nõudis omapärast, eestilikku kunsti ja […]
