“Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost”
Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX Agraarajalugu, mis käsitleb Eesti maarahva elus ja põllumajanduses asetleidnud muutusi, on mitmendat sajandit omanud meie ajloouurimises olulist kohta. Käesolevas raamatus on juttu 18.-20. sajandi mõisamajandusest ja mõisnikest, talurahva erinevatest kihtidest, siinse põllumajanduse käekäiku mõjutanud asutustest, ettevõtmistest ja isikutest, talurahvast tabanud näljahädast ja väljarändamisliikumisest ning Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist. Raamatu […]
“Mu süda on minuga. Šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu”
Mary Stuarti elu oli ennenägematult dramaatiline ja sündmusrikas. Ta krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta oma sünnijärgsele troonile Šotimaal, valitsedes üht Euroopa kõige lõhestunumat õukonda, mida killustasid usukonfliktid ja võimuiha. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses, oli tunnistajaks oma […]
“Merevaigusilmadega jänes. Peidetud pärand”
Suurbritannia keraamik Edmund de Waal jutustab raamatus “Merevaigusilmadega jänes” oma perekonna loo. Ephrussid olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Säilinud oli Jaapanik tillukeste nikerdatud kujukeste kogu, mida oli peres põlvest põlve edasi antud. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab […]
“Ajalooline ajakiri 2015, 3 (153). Teemanumber: Balti-Põhjamaade regionalism.
Sissejuhatus / Introduction Mart Kuldkepp & Carl Marklund: Norden beyond Norden – region-work in the margins Artiklid / Articles Carl Marklund: A Swedish Drang nach Osten? Baltic-Nordic pendulum swings and Swedish conservative geopolitics (Kokkuvõte: Rootsi “tung itta”? Balti-Skandinaavia pendlivõnked ja Rootsi konservatiivne geopoliitika) Mart Kuldkepp: Hegemony and liberation in World War I: the plans for […]
“Austraalia aborigeenide legendid”
Maailma loomine; Kuidas taevas üles tõsteti; Baiame ja loomine; Kuidas tekkis Päike I; Kunst; keeled; Kuidas tekkis Päike II; Kuidas tekkis Kuu; Mis on Kuu?; Langevad tähed; Esimene lõkketuli; Muusika; Tants; Esimene känguru I; Esimene känguru II; Esimene Waratah; Miks vares must on; Miks lehed langevad; Pühad, tavad ja kombed; Usk ja ebausk; Legend suurest […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12(19). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil II”
Sisukord Saateks Kristi Viiding / Arukast reisimisest. Kolm reisimetoodilist traktaati 17. sajandi Eesti kirjanduses Katre Kaju / Keelevalikust Tartu Academia Gustaviana aegses pulmaluules (1632-1656) Janika Päll / Academia Gustaviana (1632-1656) trükistes esinev titulatuur ja dateerimine: täpsustusi Aleksander Loit / Ühiskondlike vastuolude peegeldus Tartu/Pärnu rootsiaegse ülikooli tegevuses (1632-1710) Arvo Tering / Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 17(24). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil III”
Sisukord Saateks Aleksander Loit / Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil Liis Taimre / Nils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626-1643) Andres Andresen / Luterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561-1766 Jürgen Beyer / Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621-1710). Konfessionaliseerimine ja pietism Janet Laidla / Ajalookirjutuse antikvaarsest suunast […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 18(25). Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi alguses II”
Sisukord Saateks Indrek Kiverik / Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides Sirje Tamul / Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) Tooms Hiio / Vene üliõpilaskorporatasioonist venestamiseni. Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.-1890. aastatel Kadri Tooming / Vene impeeriumi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 19(26). Eesti ajaloost 19.-20. sajandil”
Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest Sisukord Saateks Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond 1802-1855. Päritolu ja sotsiaalne koosseis Marten Seppel / Pärisorjuse kaotamine ja talurahvakogukondade konstrueerimine Balti kubermangudes Kersti Lust / Oodatuimad ja kirutuimad talurahvaseadused: 1816. aasta Eesti- ja 1819. aasta Liivimaa taluravaseadus. Historiograafiline skits Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen / Talude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 20(27). Kroonikast kantaadini”
Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal Sisukord Saateks Marek Tamm / Kuidas õigustada ristisõda? Liivimaa vallutamine ja uus ristisõjaretoorika 13. sajandi alguses Carsten Selch Jensen / Pühaks muudetud ajalugu. Martüüriumid ja sakraliseeritud alguse loomine 13. sajandi alguse Liivimaal Marju Lepajõe / Wotzu ist die tzung? Martin Lutheri keele- ja hariduskäsitusest Walther Ludwig / […]
“Rektor Ewers”
Käesolev raamat räägib Johann Philipp Gustav Ewerist (1779-1830), ühest kõige tähendusrikkamast rektorist Tartu ülikooli ajaloost. Just Ewersi ebatavaliselt pikka rektoriksoleku perioodi (1818-1830) langest 1802. a avatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimene hiilgeaeg. Ometi on Ewersi nimi tuntud palju vähem kui esimese rektori Georg Friedrich Parroti või raamatukogu rajaja Karl Morgensterni omad. Vaatamata suurtele teenetele, mida keegi […]
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Arutlus meetodist. Aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes”
Rene Descartes´i (1596-1650) “Arutlus meetodist” on üks kõige tuntumaid ja loetumaid filosoofilisi tekste. Kui keegi filosoofiast natukenegi kuulnud on, siis tuleb talle tuttav ette kartesiaanlik kahtlemise meetod, mille rakendamisel on võimalik jõuda äratundmisele, et kui ma mõtlen, siis järelikult ka olen – cogito, ergo sum. Ent Descartes´i “Arutlus” teeb ilma ka väljaspool tänapäevaselt mõistetud filosoofia […]
“Soren Kierkegaard”
Minu kõige varasem mälestus, mis Kierkegaardiga seostub, on see, et kui ma lapsena püksisääri üle kõrgete säärtega saabaste, mis tollal moes olid, võrdsele kaugusele ei tõmmanud, ütles lapsehoidja mulle hoiatavalt: “Soren Kierkegaard!” Niimoodi kuulsin ma esimest korda nimetatavat nime, mis samal ajal nii valjult täiskasvanute kõrvus kaikus. “Corsareni” karikatuurid olid teinud Kierkegaardi jalad tuntuks ka […]
“Filosoofilised pudemed”
Mis ma nüüd öelda tahtsingi? … Ärgu keegi küsigugi mult seda, ja seejärel ärgu keegi küsigu minult midagi selle kohta, kas mul on üldse arvamust. Miski ei saa kellelegi olla rohkem ükskõik kui see, milline on minu arvamus. See, et mul oleks kindel arvamus, on mulle samas liiga palju kui ka liiga vähe; eksistentsiks peab […]
“Ängi mõiste”
Distinksioonide aeg on möödas, süsteem on saavutanud oma võidu. See inimene on haruldus, kes veel meie päevil toda aega armastab ja kelle hing januneb millegi nii haihtunu järele. Olgu kuidas on, kuid ometi jääb Sokrates selleks, kes ta oli: lihtne tark oma imelis distinktsiooniga, millest ta ise kõneleski ja mille ta ise välja arendas ja […]
“Surmatõbi”
Järgneva “mõttearenduse” vormi peavad paljud võib-olla kummaliseks. See võib paista neile meeleülenduseks liiga range ning teaduslikkuse kohta liiga meeltülendav olevat. Mis viimatimainitusse puutub, siis ei arva ma sellest midagi. Mis seevastu esimesse väitesse puutub, siis pole see minu arvamus; ja see, et vorm olevat meeleülenduseks liiga range, on minu käsituse järgi vale. Üks asi on, […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Loodusteaduse filosoofia”
Käesolev raamat pakub sissejuhatuse mõningaisse teemadesse, mis on kesksel kohal tänapäeva loodusteaduse metodoloogias ja filosoofias. Ruumikitsikuse tõttu otsustasin käsitleda üsna üksikasjalikult väikest arvu olulisi küsimusi, selle asemel, et anda põgusat ülevaadet laiemast teemaderingist. Kuigi raamat on oma iseloomult elementaarne, olen püüdnud vältida eksitavat liiglihtsustamist ning olen viidanud mitmetele lahendamata küsimustele, mis on praegu uurimise ja […]
“Analüüs ja metafüüsika”
Ma nimetan seda raamatut sissejuhatuseks filosoofiasse. Sissejuhatav on ta kahes mõttes. Esiteks ei eelda ta oma lugejailt varasemaid kokkupuuteid filosoofiaga. Ta peaks olema mõistetav ka ilma selliste kokkupuudeteta. Teiseks ei alusta ma mitte konkreetsete probleemide arutamisest, vaid filosoofia üldise loomuse käsitlemisest, lähtudest sellest, kuidas mina – koos paljude teiste meie aja filosoofidega – filosoofiat mõistan […]
