“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Marienbad”
Jidišikeelne kirjandus on suhteliselt noor. Juudi rahva peamiseks kirjakeeleks oli mitme tuhande aasta jooksul iidne rahvuskeel – heebrea keel. Selle kõrval kasutati ka nende rahvaste keeli, kelle hulgas juudid elasid pärast nende vägivaldset väljasaatmist oma põhiliselt kodumaalt. Jidši keel tekkis XV sajandil Kesk-Euroopas, saksa keele baasil, mille hulka põimiti nii heebreakeelseid kui ka slaavi keeltest […]
“Michael Jackson. Popikuningas 1958-2009”
Michael Jackson 29.august 1958 – 25.juuni 2009 Michael Jacksoni erakordne muusikaanne ilmnes juba varajases lapsepõlves, mil ta koos nelja vennaga musitseeris pereansamblis Jackson 5. Muusiku tõeline tähelend algas aga soolokarjääriga. Kümnetesse miljonitesse ulatuva tiraažiga plaat “Thriller” on siiani enim müüdud album maailmas. Ohtra fotomaterjaliga raamat vaatleb lapstähe sirgumist piinatud muusikageeniuseks, kelle glamuurset ja kummalist elu […]
“Chaplini elu”
Seda raamatut, mis on läbinisti provokatiivne ja paiguti südantlõhestav, on õpetlik lugeda, see on tähtis panus minu isa geniaalsuse ja kunsti mõistmisesse, see on ainulaadne mõtisklus loomingulisuse saladuste kohta. – Charles Chaplini tütar Geraldine Chaplin
“Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa”
Öeldud on, et kõik teed viivad Rooma. Siia jõudsid oma rännakuil ka Peetrus ja Paulus, nad kirjutasid siin kirju ja surid märtritena. Teeme jalutuskäigu iidses sakraalses Roomas, külastame algkristlaste paiku, antiikset ja keskaegset linna. Võrdleme romaani, gooti ja barokkstiili. Käsitleme kristluse ja katoliiklusega seotud teoloogilisi teemasid. Kes on paavst? Kuida mõista Kristuse ülestõusmist? Miks austatakse […]
“Pärast pidu”
19 variatsiooni tungival teemal Sisukord – Pedakate perekirjad Kolmas võimalus Vana lugu Kuri kukil Niisugune tuju Valimine Kuus kirja – Noore mehe teed Mammatütar Kaardimoor Koolipreili Lavastaja Apteeker Sekretär – Pärast pidu Hea nõu Priipilet Elamus Pärast pidu Karide vahel Sümpoosion Sonaat – Sõnaseletusi
“Nii taevas kui ka maa peal”
Riias sündinud saksa kirjaniku Werner Bergengrueni ajaloolise, tõsielul põhineva romaani tegevus toimub aastal 1525 Berliinis. Brandenburgi kuurvürsti Joachimi õueastroloog on püha Heinrichi päevaks ennustanud laastavat veeuputust. Kuurvürsti sõge katse ähvardavat katastroofi iga hinna eest saladuses hoida saab saatuslikuks paljudele ja toob ränki katsumusi kogu linnale. Nukkernostalgilise liinina läbib romaani väikese vendi rahvakillu allajäämine sakslastest isandate […]
“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Tuberkuloos Eestis”
Haigestumus tuberkuloosi on Eestis kõrge olnud alates esimesest iseseisvusajast tänapäevani välja. Raamatus analüüsitakse tuberkuloosiga seotud probleeme – olemust, arengusuundi ja võimalikke lahendusi Eesti ühiskonnas erinevatel ajalooetappidel, samuti arstkonna osa selles. Meditsiinidoktor emeriitprofessor Heinart Sillastu sündis 1. jaanuaril 1929. a Tallinnas, lõpetas 1942. a Tallinna 21. Algkooli, 1947. a Tallinna 2. Keskkooli (Reaalkool) ja 1954. a […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920 I-II köide” 2 raamatut
Vabadussöda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles söjas, vöideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvöimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimisel, vöitis eesti rahvas endale löplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussöja tähtsust möistame täies ulatuses, kui meenutame, et önnetult löppenud muistse vabadusvöitluse tagajärjel eesti rahvas oli sunnitud kannatama vööra vöimu survet paljude sajandite […]
“Eesti kirjakuulutaja eksiilis”
Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986 Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides Eelmärkmeid selgituseks Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute tegijaist, kes on elanud sel ajal eksiilis. Omakeelset sõna kreeka algupärase “bibliograafia” jaoks eesti keeles pole nagu paljudes teisteski keeltes. Ometi tehti […]
“Sündmusteta suvi”
Kõik on valmis pandud verandale: valge paber, millel päike helgib silmipimestavalt, tint ja kuivatuspaber ja sulg. Tindiku klaasist külge mööda jooksevad helkide harvad joad, vastupeegeldused järve virvendusest. Muudkui alusta, muudkui hakka kirjanikuks. Ei olegi ju küll suurt kevadet veel, aga küllalt selleks mulle, et hoogu võtta. Vaata, lendaski mööda kollane liblikas. Ega tal midagi õietaolist […]
“Hädaolukorra seaduse käsiraamat”
Hädaolukorra seaduse käsirmaatu koostamise eesmärk on tagada parem õigusselgus seaduses sätestatud kohustuste mõistmisel ja täitmisel, samuti aidata kaasa seaduse paremale rakendamisele. Kirjutamisel on tuginetud peamiselt hädaolukorra seadusele, selle seletuskirjale, seaduse alusel välja antud rakendusaktidele ning hädaolukorra seaduse alusel välja antud rakendusaktidele ning hädaolukorra seaduse rakendamisel saadud kogemustele. Esitatud on olulisemad seosed teiste seaduste ja muude […]
“Pidustused keskaegse Liivimaa linnades”
Raamatus käsitletakse keskaegse Liivimaa suuremat linnade – Tallinna, Tartu ja Riia – peokultuuri, keskendudes eelkõige rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna jootudele. Tähelepanu keskmes on aasta tähtsamad pidustused (jõulu- ja vastlajoodud, papagoilaksmine ja maikrahvipidu), ent lisaks vaadeldakse ka teisi kalendaarseid tähtpäevi ning ordumeistrite külaskäikudega seonduvaid rituaale. Lähemalt peatutakse pidustuste põhielementidel, nagu toit ja jook ning mitmesugused […]
“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
“Kõik on vaid laenuks”
Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. Kand. Jüri Poskaga ning neil on neli last. Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille üks näide on ka selles luulevalimikus. Tema sulest on enne ilmunud luulekogud: Jumala käekõrval, 1989 Tuulte risteel, 1993 Elutahud, 1997 […]
“Hingekell”
Kerstin Ekman (sünd. 1933) on üks rootsi kriminaalromaani uuendajaid, kes tõi klassikaliste detektiivlugude maneeri järginud žanrisse psühholoogilise olustikuromaani vormivõtted: detailse miljöökirjelduse koos süvendatud karakterikäsitlusega. Ekman debüteeris 1959. aastal kriminaaljutuga “30 meetrit mõrva” (30 meter mord). Sellest möödunud 15 aasta jooksul on ta avaldanud kümmekond realistlikku kuriteoromaani, millest peale “Hingekella” (Dödsklockan, 1963) väärivad esiletõstmist “Küdev ahi” […]
“Moskva tänav”
Nüüd, kus on ehitatud taevasse suunduv Kalinini prospekt, on Arbat jäänud unustusse vaikse kitsa nurgataguse tänavana, aga kunagi oli see olnud väga range tänav, mida mööda kuuldavasti Stali olevat lähimasse suvilasse sõitnud. Vana Arbat elas silmaga nähtamatut, varjatud elu, kus iga maja, iga trepikoda, iga aken oli inventariseeritud, kus kõiki jälgiti, kõiki kureeriti. Nad seisid […]
