“Truud sõbrad”
Raske on leida meie planeedil maanurka, kus inimese elamu juures ei hauguks koer, ei kaagutaks kana, ei soojendaks end kass. Igal pool, kus elavad inimesed, elavad ka nende asendamatud kaaslased – koduloomad. Aga millal ja kuidas ilmusid need loomad inimese juurde? Mis ajast valvab koer meie kodu, muneb kana meile mune, toidab lehm meid oma […]
“Imepärane vee maailm”
… Kes see vihmapiisake niisugune on? Ta hüppab pilvedest alla, poeb siis maa sisse ja peidab end kuude kaupa põhjavee hulgas, ühel heal päeval aga ilmub mõne allika, kaevu või veekraani kaudu jälle päevavalgele. Mis siis edasi saab? …
“Betsy”
Harold Robbinsi “Betsy” on kirjaniku tuntumaid romaane. Raamatu lehekülgedel elavad oma elu kõrvuti ärimehed ja võidusõitjad, konstruktorid ja bandiidid, uute autode katsetajad ja libud. Tegevuse ainestik keerleb printsipiaalselt uue konstruktsiooniga automudeli loomise ümber. Auto pidev viimistlemine, saavutamaks täiuslikkust, on konstruktorite eluunistus. Siiski ei saavuta auto elulaadi sümbolina kunagi täiust; iga saavutatud tulemus on vaid uue […]
“Südamlik tervitus Venemaalt”
Autori märkus: Pole küll oluline, aga suur osa selle loo tagapõhjast vastab tõele. “Smerš” – lühend sõnadest “smertj špionam” – surm spioonidele on ja jääb kõige salapärasemaks osakonnaks Nõukogude valitsusasutustest. 1956.a algul, mil see raamat sai kirjutatud, oli “Smeršil” kodu- ja välismaal umbes 40 000 kaastöötajat ning kindral Grubozaboištšikov oli selle ülem. Tema välimust olen […]
“Pardiajaja”
Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvas oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.
“Maarahva tähtraamat”
Selle raamatukese aluseks on 1988. aastal “Maalehes” ilmunud sari “Rahvakalender”.
“Naise jõud”
Neljakümne seitsme aastane Stevie Jardine on oma elu ja karjääri tipus, juhtides auväärse Kroonijuveelide firma tegevust Ameerikas ja Londonis. Pikk leseelu teeb Stevie iseseisvaks, emotsionaalselt tugevaks ja kogu perekonna pühendumine meeldivale tööle oleks nagu kõik, mis ühele naisele eluks vaja. Tema tütre järjekindlad küsimised isa kohta, kelle nime ja päritolu hoiab Stevie rangelt ainult enda […]
“Katherine I-III osa” 3 raamatut
Katherine oli vaid tähtsusetu heeroldi tütar, kes anti naiseks silmapaistmatule rüütlile, kuid teda armastas prints. Temast sai John of Gaunti armuke, siis naine ja seega Tudoritest Inglise kuningate esiema. Tema elu ja armastuse köitvalt kirjapandud lugu avab meie ees kireva pildi neljateistkümnenda sajandi Inglismaast. Katherine astub meie ette elutruu ja särava naisena, kes mängis küllaltki […]
“Märgitud. Gezeichnet”
Jutlused – Predigten. Selles väikses raamatus sisalduvatest jutlustest on peetud seitse Eestis, kolm Saksamaal, seega kõik ühe taeva all. Trükitud on need eesti ja saksa keeles mõlemapoolse meelespidamise ja tähelepanemise nimel: Eestis on kantslid, kust ikka jutlustatakse eesti keeles, vahetevahel ka mõnes muus, näiteks saksa keeles; teistpidi käib seesama Saksamaa kohta. Kui siin või seal […]
“Töönarkomaanid”
Mida teha ülekoormusest tingitud stressi vältimiseks? Millal võib kutsumus saada abielule saatuslikuks? Kuidas kaitsta end ülemuse vihahoogude eest? Kas purunemisohus perekonnal on lootust kriisist väljuda? ehk Kust läheb piir tööka inimese ja töönarkomaani vahel? Neile ja mitmetele muudelegi küsimustele leiate vastuse tuntud Kanada psühholoogi Barbara Killingeri menuteosest “Töönarkomaanid”, mis analüüsib ühe tüüpilise neuroosi süvenemisel tekkivaid […]
“Valik”
Nimeka vene nõukogude kirjaniku Juri Bondarevi (sünd. 1924) romaan käsitleb tänapäeva haritlaskonna elu. Kirjanik jälgib oma tegelaste käekäiku läbi minevikuprisma, tehes rohkearvulisi ekskursse sõjaeelsesse aega ja Suure Isamaasõja aastaisse. Teost läbib punase niidina eneseleidmise, elu mõtte otsimise probleem.
“Prantsuse keel edasijõudnuile”
Käesolevas õpikus on 32 õppetundi. Iga õppetund koosneb põhi- ja lisalektüürist, mis on pühendatud ühele või mitmele prantsuse kirjanikule, kelle loomingust valitud tekstide abil antakse ülevaade prantsuse belletristlikust kultuurist renessansist tänapäevani. Põhilektüüri jutustav tekst on varustatud sõnastiku ja kommentaaridega. Raamatu eesmärk on viia õppur kontakti prantsuse kirjakeelega, s.o. õppida lugema prantsuse keeles ilmunud originaalteoseid. Õpik […]
“Meeletuse ajastu”
Nõukogude Liidu allakäik ja langus. David Satter viibis pikemat aega Financial Timesi reporterina Nõukogude Liidus. Raamat algab Vene parlamendihoone ründamisega Boriss Jeltsini käsul. Edasi näitab autor individuaalsete lugude kaudu, mida tähendas riigi rajamine väärale ideele, kuidas inimesed olid sunnitud selles riigis käituma ning kui traagilised tagajärjed olid Nõukogude juhtkonna püüdlustel reaalsust jõuga muuta. Raamatu valged […]
“Rooma. Üliriik sõdades”
“Rahu – see on vastaste võitmine ja alistamine,” usuti Rooma üliriigi hiilgeaegadel. Rooma impeeriumi ajalugu on kütkestav teekond legendide hämarusest maailmariigi loomiseni, suurejoonelistest vallutustest, võitudest ja lüüasaamistest, sõjakunsti saavutustest ja julgetest ettevõtmistest, ent ka kujutletamatust auahnusest, julmusest ja hävitustööst. Sõjaajaloolane Mati Õun saadab lugejat sel ligi 2000-aastasel teekonnal raamatus “Rooma. Üliriik sõdades”, käsitledes Rooma asutamist […]
“Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin”
Alates 18. sajandist on Siberil arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos. Pärast Põhjasõda, kui Eesti ala oli langenud Vene tsaari võimu alla, hakkasid siin¬mail levima jutud külmast ja tühjast maast – Siberist. 18. sajandil kuuldi siin lugu¬sid Rootsi väes sõdinud sõjavangidest-karoliinidest, kes Siberis ära käinud või ka igaveseks sinna jäänud. 19. sajandi alguses sai Siberist […]
“Sõnadest tähtsam”
Kuna me ei ela üksi vaakumis, tuleb paratamatult suhelda. Isegi mitte midagi rääkides saadame sõnumeid, kõneleme tegelikult endast. Me tõlgime ja suhtleme pidevalt ka sõnu kasutamata. Meie pilgud, kehad, iseloomujooned ja teod räägivad. Paraku on meie suhtlemisstiilis palju harjumuspärast ning see viib sageli ka sarnaste suhete ja olukordadeni. Aga kui pingutame natuke selle nimel, et […]
