“Viikingite avastusretk”
Surunud end vastu kaljuseina, said poisid lõpuks hinge tõmmata. Vanem neist, Leif, pööras venna poole võidurõõmsa, pingutuse tõttu pisut karmiilmelise näo. “Pea vastu, Skjöld! Harjani on ainult veidike maad, ja mu müts on mune täis. Ookean on kade. Kuula, Skjäld, kuidas ta möirgab nagu härg.” /—/
“Vabariigi Presidendi Kantselei”
Inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Vabariigi Presidendi Kantselei, või VPK nagu siin töötanud inimesed seda kutsuvad, on koht, kus juhtub iga päev midagi olulist või mäletamisväärset. Nüüdseks on kantselei taasloomisest täitunud 20 aastat ja 2013. aasta kevadel saab 75 aastat kantselei asutamisest. Arusaadavalt on selle aja jooksul muutunud nii riigipea instututsioon […]
“Tuletikke laenamas”
Jutustuse “Tuletikke laenamas” tegevuskohaks on kolkalik küla Soomes, kus üks talu asub teisest mitme kilomeetri kaugusel. Jutustuse tegelased on inimesed, kes käsist-jalust seotud enda kääbusomandiga, mis dikteerib neile, kuidas käituda, mida ihaldada, kuidas korraldada oma elu. Satiir ja huumor.
“Arheoloogia alused”
Õpikus käsitletakse arheoloogia üldmõisteid, arengut ja meetodeid. Antakse ülevaade kõige olulisematest muinaskultuuridest Euroopas, eriti NSV Liidu territooriumil. Õpik on mõeldud kõrgkooli ajalooteaduskonna üliõpilastele, kuid seda saab kasutada ka teistel humanitaaraladel. (Raamatus on pühendus)
“Ahvina sündinud”
Inimese põlvnemise lugu. Miks lahkusid meie kõige varasemad esivanemad puuvõradest ja hakkasid kahel jalal liikuma? Kuidas iidsed inimesed välja nägid? Kas neil oli oma keel? Olid nad kütid või kütitavad? “Ahvina sündinud” kerib meie silme ees lahti suurejoonelise panoraami 5 miljoni aasta pikkusest teekonnast, mille alguses seisavad ahvid, lõpus aga troonib inimene. Selle kaasakiskuva jutustuse […]
“Looduse entsüklopeedia”
Autorid: David Burnie, Jonathan Elphick, Theresa Greenaway, Barbara Taylor, Marek Walisiewicz, Richard Walker. Oluline teatmeteos taime- ja loomariigi kohta. Uus põnev ja pildirohke looduse entsüklopeedia, mis on loodud koostöös Londoni Loodusmuuseumiga. Üle 2000 värvifoto, sealhulgas aegvõtted, äratavad neil lehekülgedel looduse ellu. Entsüklopeedias käsitletakse ka selliseid tähtsaid teemasid nagu elupaigad ja evolutsioon, lisatud on klassifikatsiooniskeemid, sõnaseletused […]
“Tsivilisatsioonid. Kümme tuhat aastat ajalugu”
“Tsivilisatsioonid” tutvustab lugejale ajajärku esimeste inimasulate tekkimisest kuni Uue Maailma tsivilisatsioonide hävitamiseni Hispaania konkistadooride käe läbi. Pärast põgusat kiirpilku nomaadliku eluviisiga küttide ja korilaste elule antakse põhjalikum ülevaade umbes 10 000 aasta eest toimunud inimkonnale nii tähtsast sammust, kui mõned kogukonnad hakkasid ise taimi kultuuristama. Maaviljelust harrastanud põlluharijate külad olid eelkäijateks suurtele linnadele ja komplitseeritud […]
“Planeedid”
Viimase 40 aasta kestel on inimene Maa raskusjõudu ületades uljalt teiste ümber Päikese tiirlevate maailmade juurde sööstnud. Oleme külastanud kõiki planeete peale Pluuto, avastanud teiste planeetide ümbert rohkem kui tosina uut kuud, muutnud ajalooks palju müüte, mida oli usutud sajandeid. Selles suurepärases raamatus on jäädvustatud meie planeetidevahelised lennud, kirjeldatud iga planeedi tekkimist ja evolutsiooni ning […]
“Piiririkkuja”
Esseid. Sandor Csoori (s 1930) on Ungari silmapaistvamaid luuletajaid ja esseiste. Csoori loomingus valitseb suurlinna olevikuhetkes elava inimese dramatism, poliitiline ja erootiline teadvus. Ühtlasi sisaldab see traditsioonilisi Ungari aineid – mure “kurvameelse kodumaa” saatuse pärast, mure kaduva talupojamaailma, viimaste metskitsede ja “väljasuremisele määratud luuletajate” pärast. Korduvad ja põletavad teemad on talle kirjanduse ja poliitika suhe, […]
“Kiirtrenn”
Kuidas jõuda heasse vormi üksnes mõneminutilise igapäevase treeninguga? Miks mõned inimesed saavad treeningust palju rohkem kasu kui teised? Raamatu “Paastudieet” järjena on see raamat neile, kellele ei meeldi trenni teha, kuid kes ei taha ka paksuks minna ning soovivad kõige tõhusamal ja ajasäästlikumal moel hea tervise juures püsida. See on ka neile, kellele meeldib väga […]
“Tabaja”
Eradetektiiv Diana Belmaine tabab alati oma süüdlase – jaht jultunud ja nutikale vargale juhatab meelekindla blondiini otseteed dr Jack Austini juurde. Maailmarändurist seikleja ning “Ameerika ihaldatuim poissmees” Jack on silmapaistev ühiskonnategelane ja sama patune kui patt ise. Kuigi tema silmipimestav naeratus suudab peaaegu iga naise vastupanu võita, on Diana oma õppetunni mesikeelsetest meestest juba kätte […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
“Suudlus enne surma”
Kell 12.58 ehmusid Linnaameti hoones töötanud inimesed, kuuldes valju karjet ja müra, mis kostsid kogu ehitist läbivast avarast tuulutusšahtist. Tormanud akna juurde, silmasid nad noore naise moondunud keha. Doktor Hess jõudis paari sekundiga õnnetuspaika ja konstanteeris surma. Kas oli tegemist õnnetusjuhtumi, enesetapu või mõrvaga?
“Legend lõputust õnnest”
Eesti lugejale juba tuntud Saksa DV autori lustakas psühholoogiliste ambitsioonidega romaan noorte inimeste probleemidest kaasaja bürokratiseerunud ühiskonnas. (raamatu seljalt on tükk paberit maas, endise omaniku nimi sees)
“Armastus on igavene”
Mina kuulun oma kallimale ja mu kallim on minu. Ülemlaul 6:3 Tsitaate.
“Nekroloogide kirjutamise oskus”
Novellid. P.I. Filimonov (snd 1975) on tänapäeva eestivene kirjanduse juhtautoreid, kes on seni avaldanud eesti keeles romaanid “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” (2010) ja “Thalassa, Thalassa!” (2013) ning luulekogu “Väärastuste käsiraamat” (2011). Ent ta on ka särav ja leidlik novellist, kes oma lugudes kasutab väsimatult erinevaid vorme, mõtleb välja nutikaid käike ning on väljakutsuvalt karm igasuguse rumaluse […]
“Arkaadia öö”
Kolm novelli ja lühiromaan novellides. Sisukord: Betti. Kõnekirjutaja. Meie, tinasõdurid. Arkaadia öö: Võileib suudlusega; Lõppematuse allikad; Arkaadia öö. Romaanide “Lastekodu” (2003) ja “Tund enne igavikku” (2012) kõrval on Rein Veidemann kirjutanud ning avaldanud ka pikemaid novelle, mis nüüd on leidnud tee ühiste kaante vahele. Neist novellidest kolm põimuvad omaette lühiromaaniks “Arkaadia öö”, andes ühtlasi kogu […]
