“Kuidas ma lähen”
Saksamaal elav eestlanna Irja põeb parandamatut haigust. Reisimine on tema elu sisu ja Taimaa tema lemmikmaa, niisiis lendab ta hoolimata keemiaravi rasketest kõrvalmõjudest veel kord oma “paradiisi”, seekord üksinda. Reisist kujuneb põrgulik kogemus, millest ta ei ole koju saabudes võimeline kellelegi rääkima, isegi mitte lähimatele sõpradele. Selle asemel hakkab ta neile kirjutama ja kirjutab endalegi […]
“Loova ajastu koidik: äri, banaanid ja turunduse surm”
Pool sajandit äris valitsenud reeglid ja põhimõtted on surnud; olulisemaks kui kunagi varem on muutunud ideed ja loovus. Inspireerivas “vana turunduse” surma käsitlevas raamatus räägib Mark Earls neist muutustest ja näitab, kuidas traditsioonilisi turundusprobleeme oleks võimalik lahendada uue filosoofia valguses. Ta räägib lähemalt ka sellise firma loomisest, kus inimesed töötada tahaksid – firma, kus on […]
“Loojumatu tund”
XX sajandi luule … Oh andesta, mind ära halvaks pea, mu kodupaik, – ma andsin mis mul oli. Taskuformaat, kaaned väga kulunud.
“Rahupaik”
“Siin vist … Siin jah. Lõika aken sisse ja muudkui uurista künnapuu alla. Võta kirves appi, juurikaid on kõvasti. Kas üheteistkümneks jõuad? Nemad kirikust ära ei saada. Passi siis peale … Kaeva sügavam, ekstra paluti. Ära tee niisugust nägu. Küll saad ka oma jao.” /—/ Loomingu Raamatukogu 13/1988
“Iiri päevik”
Juhtugu, mis tahes, see pole kunagi see kõige hullem, sest kõige hullemat pole kunagi juhtunudki: kui kellelgi sureb armastatud ja üliaustatud vanaema, siis oleks ju võinud veel surra armastatud ja austatud vanaisagi; kui maja maha põleb, aga kanad ära päästetakse, siis oleksid ju võinud kanadki sisse põleda, ja kui nad peaksidki põlema, noh, seda hullemat, […]
“Peateema”
Mulle teeb suurt rõõmu astuda oma juttudega nõudlike eesti lugejate ette. “Me ei või iial ette teada, mis mõju on me sõnadel …” – aga ma olen õnnelik, kui mu mõtted ja tunded leiavad vastukaja. – Leonid Zorin Loomingu Raamatukogu 8-9/1983
“Punapäine tüdruk”
Sisukord: Antoine Chalvin. Värvidemüüja. 44 küsimust pagulaskirjanikule. Saaristu. Punapäine tüdruk. Süütaja. Ränduri päevaraamat. Adrien Naud’ elu ja looming. Emma silmad. Ilus kevad. Lõpetamata päevik. Loomingu Raamatukogu 23/1993
“Raamatupidamise seadus”
Märksõnaline sisujuht Raamatupidamise Toimkonna juhendid 1-6 ja 8-12 (raamatus on allajoonimisi)
“Kui ma uppusin”
“Haarav psühholoogiline põnevusromaan… 1919. aasta talvel vajub noor ema Mathilda Neumann Wisconsini osariigis läbi järvejää ja upub. Tema surmast põhjustatud šokk muudab dramaatiliselt ta tütre, probleemidega kuhjatud õe ja abikaasa saatust… Lugu on räägitud mitme tegelase suu läbi ja liigub ajas sujuvalt edasi-tagasi. Pikkamööda pinget üles küttes paljastuvad hoolikalt varjatud peresaladused ning tulevad ilmsiks ärevusttekitavad […]
“Muinasjutte”
Zacharias Topelius sündis 14. jaan. 1818. a. Kuddnasi mõisas Uusikaarlepyy linna lähedal, kus tema isa töötas arstina. Kutsetöö kõrval leidis isa aega ka rahvaluule kogumiseks. Poiss tegeles tublisti spordiga, ta suusatas, uisutas, ratsutas, sõudis, käis kalal. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba üsna varakult. Oma esimese luuletuse kirjutas ta seitsmeaastasena. Esimese õpetuse sai Topelius koduõpetajalt. […]
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Nähtamatu. Inimjumalad”
/–/ Arnold Bennett märkis romaani “Nähtamatu” kohta: “Wellsi jõud peitub selles, et ta ei esine mitte ainult teadlase, vaid ka inimkarakteri, eriti kui on tegemist ebatavalisega, üllatavalt andeka uurijana. Ta ei anna mitte ainult suurepärast kirjeldust teaduslikust imest, vaid paigutab selle samal ajal mingisse kolkakülasse. Ta tungib peale nii rindejoonel kui ka tagalas, kuni te […]
“Tuntud tubased mängud”
Mänguentusiastid ja hobimängijad võivad rõõmustada – inimesed tegelevad taas omaenda meelelahutuse korraldamisega. Pokkerimäng on epideemiline ning mänguklubid tõusuteel. Lõbutsege koos oma partneriga – või sõprade seltskonnaga -, mängides mänge malest “Twisterini”. “Tuntud tubased mängud” on hea vanamoodne raamat enam kui 100 kõigi aegade tuntuma mängu (ja nende variantidega), mis aitab teie igavuse alatiseks minema peletada. […]
“Üksildane Jüri”
Raamatu eesmärgiks on tutvustada mõningaid liike, kelle oleme kaotanud, kes on meilt napilt nägemata jäänud, keda “alles eilsest peale” – üleilmastumise algusest ehk Kolumbuse retkedest möödunud 500 aasta jooksul – enam maakeral ei eksisteeri, vaid kes on hävitatud ja välja surnud. Kuidas need loomad elasid? Miks neid enam ei ole? Miks nad kadusid alles hiljuti? […]
“Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus” 1. osa
Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D.H. Jürgensonile ja teistele 1833-1866. [—] Mul on kahju, et Sa oma ilusa lauludekogu kasutult seista lased. Hoopiski kõnelemata poeetilisest väärtusest, on laulud meil tähtsaks keelevaraks, eesti keelega on aga lugu väga halvasti. Viimasel ajal olen ma palju selle üle järele mõtelnud, kuidas küll oleks asja kõige parem korraldada, et rahvajutte […]
“Olin välisministriks Talvesõja ajal”
“Olin välisminister Talvesõja ajal”. Soome välispoliitika riigi iseseisvuse algaegadel oli kobav, enne kui see leidis endale õige tee. Algul oli Saksa poole suundumine tugevaim. Esimese Maailmasõja lõppedes Saksamaa kaotusega pöörati suundumine läände. Ei kestnud siiski kaua, kui erapooletu hoiak märgati olevat väikeriigile kindlaimaks välispoliitikaks. Seda mõjutas enne kõike vajadus hoiduda konfliktide tekkimisest idanaabri Nõukogude Liiduga. […]
“Dädä Gorgudi raamat”
Aserbaidžaanide eepos. Prohveti aastasajal oli Bajati hõimus üks Gorgud-ata nimeline mees. Too mees oli oguuside hulgas teadjaks – kõik, mis ta ütles, läks täide. Tulevaist aegadest jutustas imepäraseid asju. Kõigevägevam pani ta südamesse innukust…
“Kolm oma elu laulikut. Casanova, Stendhal, Tostoi”
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud Casanovale, Stendhalile ja Lev Tolstoile. Esseed kuuluvad sarja “Maailma ehitusmeistrid”, milles autor jälgib loomingulist vaimujõudu maailmaajaloo oluliste inimtüüpide kaudu.
“Martha F.”
Kõik lõigud Freudi biograafiates, mis on pühendatud tema abikaasale Marthale, on ühe vitsaga löödud. Enamasti räägitakse kõige rohkem kirest, mis Marhta temas esile kutsus ja mis väljendub umbes tuhandes nelja kihlusaasta jooksul saadetud kirjas, samas kui sellele järgnenud viiskümmend kolm abieluaastat on kokku võetud mõne reaga. Nagu see Ernest Jonesi järelehüüe eeskujulikule abielunaisele, kes suri […]
